← Eesti

2-09-4103/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-09-4103 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2009.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi M. J. hagi Asja läbivaatamise kuupäev
  2. mai 2009.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja M. J. ja kostja G. K. RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada.
  4. Välja mõista kostjalt G. K.lt, IK *, elukoht *, hageja M. J., IK *, elukoht *, kasuks elatis alates
  5. aprillist 2009.a arvelduskontole nr * * , * sündinud tütar G. K., IK *, ülalpidamiseks kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis ((2175.-) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni
  6. juunini 2019.a.
  7. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
  8. Kohtukulud panna kostja kanda. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. Edasikaebamise kord G. K. vastu elatise nõudes ASJAOLUD Poolte kooselust on sündinud * tütar G. K., kes elab ema juures. Isa elab eraldi ja võtab tütre ülalpidamisest osa ebapiisavalt, makstes hooti mõnel kuul 1000.- või 1500.- krooni. Ema teenistus ei ole aga käesoleval ajal piisav, et üksi tütart toita ja katta , mistõttu soovib ta ka isa korrapärast osavõttu lapse ülalpidamisest. Kuna mõlemal vanemal on võrdne kohustus oma alaealisi lapsi ülal pidada ja kostja seda vabatahtlikult korralikult ei tee, siis on hageja pöördunud vastava avaldusega kohtusse. HAGEJA NÕUE Hageja kooselust kostjaga sündis * tütar G. K., kellele isa ei ole pärast pere juurest lahkumist viis aastat tagasi korrapärast ülalpidamist andnud. Kuna elu muutub iga päevaga kallimaks ning tütar kasvab jõudsasti, siis hageja ei suuda teda enam üksi ülal pidada ja seetõttu soovib ta kostjalt lapsele minimaalse 2175.- kroonise elatise väljamõistmist kohtu kaudu. Tütar on küll väike, aga kahjuks puudega ning vajab iga päev eri hoolitsust ning ravimeid, riiet selga ja toitu lauale. Nii et kulutused kasvavad ühel vanemal üle pea. Hageja ise teenib umbes 7000.- krooni kuus. Kuna ka kostja teenistus on umbes sama suur, nõustub hageja ka minimaalse elatisega 2175.- krooni kuus. Elatise väljamõistmist soovib ta alates
  9. aprillist
  10. a. KOSTJA ARVAMUS Kostja on hagi materjalid kätte saanud ja nõustub minimaalse elatisega kuus. Ta on ka siiani jõudumööda elatist maksnud, kuid seda mõnel kuul ja 1000.- - 1500.- krooni korraga, mida jääb lapsele ka tema arvates väheks. Tema enda sissetulek on käesoleval ajal hagejaga võrdselt umbes 7000.- krooni kuus, kuid majanduses on segased ajad ja iial ei või ette teada, mis üldse tööst saab. Seetõttu tal ilmselt rohkem panustada ei oleks võimalik. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus leiab, et hagi on avalduses toodud asjaoludega, poolte ütlustega ja toimikus olevate kirjalike tõenditega põhjendatud ja tuleb seega rahuldada. Poolte kooselust on * sündinud tütar G. K., kes elab koos emaga ja kelle ülalpidamiseks isa on mitme aasta jooksul elatist andnud lünklikult ja alla minimaalmäära. Perekonnaseaduse § 60 järgi on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi üleval pidama ja Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elukallidus on riigis pidevalt suurenenud, kuid samuti ka alampalk. Seetõttu on hageja poolt küsitud minimaalne elatis 2175.- krooni kuus igati põhjendatud ja kostjale see ülejõukäivaks osutuda ei saa. Laps vajab pidevalt süüa ja riideid ning võimalusi oma annete arendamiseks ja kõnedefekti ravimiseks, mistõttu peab isa teda piisavalt aitama ja nõutud suuruses elatist eraldi põhjendada pole vajalik. Isa on hagi õigeks võtnud ja saab aru oma kohustustest. Kuna ta on siiski vahetevahel elatist maksnud, tuleb temalt elatis välja mõista hageja soovitud kuupäevast, alates
  11. aprillist
  12. a. Kuna isa oma kohustusi siiski korralikult ei täitnud, tuleb kohtukulud panna tema kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg. 1; 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi täies ulatuses. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.