) § 67 punkti 1 nõuete rikkumise eest viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Samast käskkirjast nähtuvalt ei pöörata distsiplinaarkaristust täitmisele kooskõlas
Murru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirjaga nr.xx karistati I.O-d
Rikkumine seisnes selles, et 24.01.2008 kell 11.05 ei allunud I.O vanglaametniku poolt korduvalt antud seaduslikule korraldusele minna talle määratud eluosakonda nr.5-I. Murru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirjaga nr.xx karistati I.O-d selle eest, et ta pani 16.01.2008 kell 12.40 toime distsiplinaarrikkumise, kuna ei allunud vanglaametniku poolt korduvalt antud seaduslikule korraldustele minna talle määratud eluosakonda nr.1-I. Nimetatud käskkirja alusel karistati I.O-d
Murru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr.xx kohaselt pani kaebaja toime distsiplinaarrikkumise, mis väljendus selles, et 22.01.2008 kell 12.30 ei allunud I.O vanglaametniku poolt korduvalt antud seaduslikule korraldusele minna talle määratud eluosakonda nr.4. Eeltooduga eiras kaebaja
E) ja alluma vanglaametnike poolt antud seaduslikele korraldustele. Samuti nähtub viimatinimetatud käskkirjast, et kinnipeetav omab kehtivat distsiplinaarkaristust, mis määrati talle samalaadse rikkumise eest 31.01.
punkti 1 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieteistkümneks ööpäevaks. Murru Vangla direktori xx.xx.xxx käskkirjaga nr.xx otsustati paigutada kinnipeetav I.O eraldatud lukustatud kambrisse kuni asjaolude äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks. Käskkirjast nähtuvalt esitas 18.02.2008 julgeolekuosakonna spetsialist Alar Ambros vangla direktorile ettekande, mille kohaselt 5-II eluosakonna kinnipeetav I.O suunati julgeoleku kaalutlustel (lähtudes kaastööteadetest nr.xx ja nr.xx) teise eluosakonda, kus kinnipeetav keeldus karistust kandmast, kuid ei põhjendanud millegagi oma seisukohta. Esitatud kaebuses I.O leiab, et Murru Vanglas on teda alavääristatud ja alandatud. 14.01.2008 viidi kaebaja peakorrapidamisruumi ning julgeolekuosakonna spetsialist Alar Ambros teatas kaebajale, et teda viiakse üle teise eluosakonda. Kaebaja kinnitab, et ta keeldus minemast teise eluosakonda. Keeldumise eest pandi ta lukustatud kambrisse
Kaebajale ei öeldud, mis põhjusel ta pandi lukustatud kambrisse ja mis põhjusel taheti ta üle viia teise eluosakonda. Kuna kaebajat taheti paigutada eluosakonda nr.5-I, kus on samad vanglaametnikud, kes on ka eluosakonnas nr.5-II, siis jäi kaebajale selgusetuks, miks teda taheti sinna eluosakonda panna. Kaebaja jäi ilma toiduta, mille eest soovib saada hüvitist 3 000 krooni. Ühtlasi märkis kaebaja, et talt võeti vabadus alusetult ning ta pandi lukustatud kambrisse koos narkojoobes isikutega. Kohtu küsimusele, kuidas vaidlustatavad käskkirjad rikuvad kaebaja õigusi, vastas I.O, et minu ümberpaigutamine julgeoleku kaalutlustel polnud põhjendatud. Minu suhtes kohaldati topeltkaristust. Eluosakond nr.9 on lukustatud 2
punkti 1 alusel on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vanglas viibides vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike poolt antud seaduslikele korraldustele.
lg 1 kohaselt toimub kinnipeetava paigutamine vanglasse täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervislikku seisundit ning iseloomuomadusi. Kooskõlas
lg-ga 2 võib vangla erandkorras paigutada kinnipeetavaid eraldi ka
Murru Vangla direktori 22.04.2008 käskkirjaga nr.42 kinnitatud „Murru vangla kodukorra“ punkti 29.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud käituma vastavalt vangistust reguleerivatele õigusaktidele ja alluma vanglateenistujate poolt antud seaduslikele korraldustele. Vaidlustatud käskkirjadega karistati kaebajat selle eest, et ta ei allunud vanglaametnike poolt korduvalt antud seaduslikele korraldustele minna talle määratud eluosakonda. Julgeolekuosakonna spetsialisti Alar Ambros´e ettekandest nr.126 nähtub, et nii seletuskirjas kui ka temaga vestlemisel kaebaja kinnitas, et ta ei kavatse eluosakonda nr.4 minna, kuna tema julgeolek ei ole seal tagatud. Kaebaja keeldus avaldamast, milles seisneb oht tema julgeolekule ning kellega võivad tal konfliktid tekkida. Vastustaja on seisukohal, et kõik distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks vajalikud asjaolud on välja selgitatud ja karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega.
E § 6 lg 1 kohaselt paigutatakse kinnipeetav vanglas ühe- või mitmekohalisse tuppa või kambrisse. Viidatud õigusaktid ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust valida tuba või kambrit ning kinnipeetav peab karistust kandma talle määratud toas või kambris. Kaebaja rikkus oma süülise käitumisega
Vanglaametniku poolt antud seaduslikule korraldusele mitteallumine on distsiplinaarsüütegu, mille eest võib määrata kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse. Seega oli vastustajal õigus kohaldada kaebaja suhtes kartserisse paigutamist. Vaidlustatud käskkirjades on märgitud nende andmise faktiline ja õiguslik alus ning toodud ära, millistest kaalutlustest distsiplinaarkaristuse määramisel lähtuti. Käskkirjad vastavad haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-des 54 ja 55 sätestatud haldusaktile esitatavatele nõuetele ning on piisavalt põhjendatud. Antud asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei täitnud vanglaametniku poolt antud korraldusi ega esitanud põhjendusi selle kohta, miks teda ei tohi paigutada eelpoolviidatud eluosakondadesse. Kuigi kaebaja kahtles korralduste vajalikkuses, puudus tal õigus jätta vanglaametnike poolt antud seaduslikud korraldused täitmata. Kaebaja pole esitanud tõendeid selle kohta, et tema julgeolek oli vanglas ohus ning tema sellekohane väide on paljasõnaline. Vangla julgeolekuosakonnal puudub informatsioon selle kohta, et kaebajal oleks vaenlasi eluosakondades, kuhu teda taheti paigutada ning järelikult ei ole keeldumine mitte millegagi põhjendatud. Juhul, kui oht kaebaja elule ja tervisele seoses ümberpaigutamistega oleks tõepoolest leidnud tõendamist, siis ei oleks teda distsiplinaarkorras karistatud. Vanglal ei ole kohustust avaldada kinnipeetavale vanglasisese ümberpaigutamise põhjuseid juhul, kui ümberpaigutamine toimub julgeoleku kaalutlustel ning sellega võib kaasneda oht kolmandatele isikutele või vangla julgeolekule. Kinnipeetava ümberpaigutamisel vangla eluosakondadesse lähtuvad julgeolekuosakondade töötajad kinnipeetava iseloomuomadustest, 3
lg-ga 1 kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesolevat seadust või vangla sisekorraeeskirju, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele kinnipeetavatele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks.
lg 2 alusel on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ja ohjeldamismeetmete kasutamine. 18.02.2008 tegi julgeolekuosakonna spetsialist Alar Ambros ettepaneku rakendada I.O suhtes
lg 2 p 2 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna kaebaja ei käitunud õiguskuulekalt ning suhtus õiguskorda üleolevalt. Murru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr.xx kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis seisnesid tema eraldatud lukustatud kambrisse paigutamises kuni asjaolude äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks. Vastustaja märgib, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse selliselt, et oleks tagatud üldine julgeolek vanglas.
l-gs 1 on sätestatud vangistuse täideviimise eesmärk, milleks on kinnipeetavate suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Vastustaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 25.09.2006 otsusele haldusasjas nr.3-3-1-49/06, mille kohaselt julgeoleku tagamine vanglas on vältimatult vajalik selleks, et kindlustada vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamine. Vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid vanglas julgeoleku tagamise meetmete kohaldamisel sätestab
lg 1, mis näeb ette, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist põhjustasid 2008 aasta jaanuarikuus toimepandud distsiplinaarrikkumised, mis seisnesid keeldumises vangla poolt määratud eluosakonda minemisest. Murru Vangla direktor asus seisukohale, et I.O rikkus süstemaatiliselt vangistusseadust ja eiras vangla sisekorraeeskirju. Kaebaja ei näidanud üles soovi käituda õiguskuulekalt ning tema suhtumine õiguskorda oli üleolev. Mittevaralise kahju nõude osas vastustaja märgib, et ta ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt teda alandati seoses ümberpaigutamistega nii sõna kui teoga. Kaebaja väitel võeti talt võeti ära kõik pesemisasjad ja ta jäeti ilma toiduta. Mis puutub kaebaja lõunasöögita jätmisesse kolmel päeval, siis see oli põhjustatud asjaolust, et toit telliti kaebaja jaoks eluosakonda, kuhu teda ümber paigutati. Kuna aga kaebaja sinna ei läinud, siis tekkis olukord, kus eelmises eluosakonnas oli ta toidult maha võetud ja kaebaja jäi söömata enda süül. Samuti ei võimaldatud talle ajavahemikul 14.01-28.01.2008 sooja veega pesemist. I.O ei ole põhjendanud, milliseid kannatusi võis põhjustada asjaolu, et ta jäi Murru Vanglas lõunasöögita ning talle ei võimaldatud sooja veega pesemist. Kaebaja väide, et ta pidi tundma näljatunnet, ei ole piisav alus nõudmaks mittevaralise kahju hüvitamist rahas, kuna kaebaja pidi näljatunnet tundma lühiajaliselt ning kahju sai kõrvaldatud talle samal päeval õhtusöögi väljastamisega. Ka olukord, kus kaebaja ei saanud ennast sooja veega pesta, mis oli 4
punkti 1 nõuete rikkumise eest viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuid kooskõlas
lg-ga 2 ei pöörata distsiplinaarkaristust täitmisele kolmekuuse katseaja jooksul. Distsiplinaarkorras karistati I.O-d selle eest, et ta ei allunud 14.01.2008 vanglaametniku poolt korduvalt antud seaduslikule korraldusele minna talle määratud eluosakonda nr.2. Eeltoodut tõendab Murru Vangla julgeolekuosakonna spetsialisti Alar Ambros´e 16.01.2008 õiend, millest nähtub, et 14.01.2008 anti eluosakonnas nr.5-II karistust kandvale kinnipeetavale I.O-le korraldus minna talle määratud eluosakonda nr.2, millest kinnipeetav keeldus. Kinnipeetavalt võeti seletuskiri ning temaga viidi läbi vestlus. Kinnipeetav väidab, et eluosakonnas nr.2 on temale palju ebameeldivaid inimesi ning tema julgeolek ei ole seal tagatud, kuid konkreetselt kellega ja milles võimalikud probleemid seisnevad, ei ole kinnipeetav nõus avaldama. Eeltoodust lähtuvalt ei saa eluosakonda minemisest keeldumist julgeoleku kaalutlustel lugeda põhjendatuks (t.lk.156). Seega rikkus I.O
punkti 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike poolt antud seaduslikele korraldustele. Käskkirja andmisel arvestati asjaoluga, et kaebajat ei olnud eelnevalt distsiplinaarkorras karistatud, kuid antud juhul on ta toime pannud raske distsiplinaarrikkumise, mis kujutab endast tõsist ohtu vangla julgeolekule. Kinnipeetaval ei ole õigust endale ise eluosakonda valida ning see määratakse talle julgeolekuosakonna poolt. Kohus leiab, et Murru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkiri nr.xx on põhjendatud ning selles on märgitud haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2), aga samuti kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kõneallolev haldusakt sisaldab kooskõlas HMS §-ga 57 vaidlustamisviidet ning I.O-le on käskkiri kätte toimetatud 04.02.2008, mida kinnitab tema omakäeline allkiri (t.lk.22). I.O poolt vaidlustatud Murru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr.xx karistati I.O-d
punkti 1 nõuete rikkumise eest viieteistkümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Vastavalt Murru Vangla julgeolekuosakonna spetsialist Alar Ambros´e 24.01.2008 poolt koostatud õiendile anti elukonnas nr.4 karistust kandvale kinnipeetavale I.O-le korraldus asuda karistust kandma elukonnas nr.5-I, millest kinnipeetav keeldus. Kinnipeetav ei põhjenda oma keeldumist ei vestluse käigus ega ka seletuskirjas. Eeltoodust lähtuvalt ei saa elukonnast keeldumist pidada julgeoleku kaalutlustel põhjendatuks (t.lk.173). Käskkirja andmisel arvestati asjaoluga, et kaebaja omas kehtivat distsiplinaarkaristust, mis määrati talle samalaadse rikkumise eest 31.01.
punkti 1 nõuete rikkumise eest viieteistkümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Murru Vanglalt saadud teabe kohaselt viibis I.O kartseris üheksa ööpäeva ajavahemikul alates 21.04.2008 kuni 30.04.2008 (t.lk.115). Kohus leiab, et Murru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkiri nr.xx on õiguspärane. Haldusaktis on märgitud selle andmise faktiline ja õiguslik alus, samuti on selles märgitud kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus. Samuti sisaldab vaidlustatud käskkiri vaidlustamisviidet vastavalt HMS §-le 57. I.O-le on käskkiri teatavaks tehtud 15.02.2008, mida kinnitab tema omakäeline allkiri käskkirjal (t.lk.21). xx.xx.xxxx karistas Murru Vangla direktor I.O-d käskkirjaga nr.xx selle eest, et ta 16.01.2008 ei allunud vanglaametniku poolt korduvalt antud seaduslikule korraldusele asuda ümber talle määratud eluosakonda nr.1-I. 18.01.2008 koostas Murru Vangla julgeolekuosakonna spetsialist Alar Ambros ettekande, mille kohaselt 16.01.2008 anti eluosakonnas nr.2 karistust kandvale kinnipeetavale I.O-le korraldus asuda karistust kandma eluosakonda nr.1-I. Kinnipeetav keeldus antud korraldust täitmast. Temaga viidi läbi vestlus ning talt võeti seletuskiri. Nii seletuskirjas kui vestluse käigus väidab kinnipeetav, et tal ei ole eluosakonnas nr.1-I karistust kandvate kinnipeetavatega just mitte kõige paremad suhted ning tema julgeolek ei ole seal tagatud. Milles konkreetselt seisneb oht tema julgeolekule või kellega on tal probleemid, seda ei nõustu kinnipeetav põhjendama. Eeltoodut aluseks võttes ei ole kaebaja keeldumine eluosakonda minemisest julgeoleku kaalutlustel põhjendatud (t.lk.164). Analoogselt eelpoolmärgitud käskkirjadega karistati xx.xx.xxxx käskkirjaga nr.xx kaebajat
punkti 1 alusel, kuna ta ei allunud vanglaametniku poolt korduvalt antud seaduslikule korraldusele minna talle määratud eluosakonda nr.1-I, millega seadis ohtu vangla julgeoleku. Käskkirjast nähtuvalt ei ole kinnipeetaval õigus endale eluosakonda valida ning see määratakse talle julgeolekuosakonna poolt. Karistuseks määrati kaebajale
punkti 1 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks, kuid seda karistust kaebaja reaalselt ei kandnud, kuna Tallinna Halduskohtu 29.04.2008 määrusega nr.3-08-813 rahuldati kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ja peatati Murru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr.xx täitmine. Käskkiri on kaebajale teatavaks tehtud 20.02.2008 (t.lk.20). Kohus leiab, et Murru Vangla xx.xx.xxxx käskkiri nr.xx vastab HMS § 55 lg-tes 1 ja 4, §-s 56 ja §-s 57 toodud nõuetele. Vaidlustatud Murru Vangla direktori xx.xx.xxxxx käskkirja nr.xx kohaselt pani I.O toime distsiplinaarrikkumise, mis väljendus selles, et ta ei allunud 22.01.2008 vanglaametniku poolt korduvalt antud seaduslikule korraldusele minna talle määratud eluosakonda nr.4, kuhu teda suunati julgeolekuosakonna poolt julgeoleku kaalutlustel ning tema edasise karistuse paremaks täideviimiseks. Murru Vangla julgeolekuosakonna spetsialist Alar Ambros´e 23.01.2008 poolt koostatud õiendist nähtub, et 22.01.2008 anti eluosakonnas nr.1-I karistust kandvale kinnipeetavale I.O-le korraldus asuda karistust kandma talle määratud eluosakonda nr.4, kuid kinnipeetav keeldus korraldust täitmast. Kinnipeetava käest võeti seletuskiri ning temaga viidi läbi vestlus. Nii seletuskirjas kui vestluse käigus väitis kinnipeetav, et ta ei kavatse elukonda nr.4 minna, kuna tema julgeolek ei ole seal tagatud. Milles seisneb oht tema julgeolekule ning kellega tal võib tekkida konflikt, keeldub kinnipeetav nimetamast (t.lk.182). Käskkirja andmist põhjendab vastustaja asjaoluga, et kinnipeetaval ei ole õigust endale eluosakonda valida. Kõnealloleva käskkirja alusel karistati kaebajat
punkti 1 nõuete rikkumise eest kümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuid seda karistust kaebaja reaalselt ei kandnud, kuna Tallinna Halduskohtu 29.04.2008 määrusega nr.3-08-813 rahuldati kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ja peatati Murru Vangla direktori xx..xx.xxxxx käskkirja nr.xx täitmine.
p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike poolt antud seaduslikele korraldustele. Murru Vangla xx.xx.xxx 6
punkti 1 nõuete rikkumise eest viieteistkümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuid seda karistust kaebaja reaalselt ei kandnud, kuna Tallinna Halduskohtu 19.05.2008 määrusega nr.3-08-813 rahuldati kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ja peatati Murru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr.xx täitmine. Käskkirja andmisel on arvestatud varasemate distsiplinaarkaristuste olemasoluga. Murru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkiri nr.xx on kaebajale teatavaks tehtud 20.02.2008 (t.lk.102). Nimetatud käskkiri on analoogne eelnevate käskkirjadega ning vastab HMS § 55 lg-tes 1 ja 4, §-s 56 ja §-s 57 toodud nõuetele. Murru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirjaga nr.xx otsustati paigutada kinnipeetav I.O eraldatud lukustatud kambrisse asjaolude äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks. Käskkirjast nähtuvalt esitas 18.02.2008 julgeolekuosakonna spetsialist Alar Ambros ettekande, mille kohaselt 5-II eluosakonna kinnipeetav I.O määrati julgeoleku kaalutlustel (lähtudes kaastööteadetest nr.xx ja nr.xx) teise eluosakonda, milles kinnipeetav keeldus karistust kandmast, kuid ei põhjendanud millegagi oma keeldumist (t.lk.199,200). Samast käskkirjast nähtub, et on I.O-le pakutud võimalust asuda elama viide eluosakonda, kuid kinnipeetav on neist kõigist keeldunud ja põhjendab keeldumisi ohuga tema julgeolekule. I.O ei ole nõus avaldama vanglale, milles võib seisneda võimalik oht tema julgeolekule. Kaebaja ei ole nõus kandma karistust vangla administratsiooni poolt määratud eluosakondades, v.a eluosakonnas nr.5-II ning teistes eluosakondades on kaebaja arvates tema julgeolek ohus. Kooskõlas
lg-ga 1 kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetava suhtes, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseadust või vangla sisekorraeeskirja, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega. Samuti kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetava suhtes, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid saab kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Kooskõlas
lg-ga 2 on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ja ohjeldamismeetmete kasutamine (
Kooskõlas
Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglaametnik. Samast käskkirjast nähtuvalt vangla eluosakondadesse paigutamisel lähtuvad vangla julgeolekuosakonna spetsialistid kinnipeetava iseloomuomadustest, kinnipeetava taustinformatsioonist ja muudest asjaoludest, mis tagavad 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.