lg.1 sätestab,et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest ,peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Müügilepinguga seonduvalt reguleerib asja vastavust lepingutingimustele
lg.1.Müüdud asi ei vasta muu hulgas
lg.2p1 järgi lepingutingimustele ,kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi.Müüdud asi ei vasta
lg.2p.2 järgi lepingutingimustele ka siis ,kui asi ei sobi otstarbeks,milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kostja eesmärgiks oli osta eluruum aastaringseks kasutamiseks ning hageja oli sellest teadlik.Seega pidi ostetud ehitis vastama otstarbele,milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
lg.4 järgi ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest,kui ostja lepingu sõlmimisel sellest teadis või pidi teadma.Lepingust tulenevalt oli ostja (E.B) ehitise üle vaadanud. Kohus leiab,et antud juhul on vastuhagejal õigus tugineda varjatud puudustele ja vastukostja poolt katuse remonttööde käigus seinte ja katuse aurutõkkele tekitatud vigastustele.Siinjuures ei saa vastuhagejalt nõuda asja kohest ja põhjalikku ülevaatamist (Riigikohtu lahend nr.3-2-1115-04) .Seetõttu tuleb varjatud puuduseks antud kontekstis pidada ehitise tavapärase ülevaatuse (visuaalse vaatluse) käigus tuvastamata puudust,mis pidi vastuhagejale igal juhul nähtav olema. Samas
lg.1p.2 järgi võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ,sõltumata sellest,et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud,kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Kohus leiab,et vastukostja, ehitise renoveerijana teadis,et teostatud renoveerimis-ja remonttöödel kasutatud materjalid ja teostatud tööde kvaliteet peavad vastama ehitusseaduse nõuetele,tööd peavad olema teostatud projektikohaselt .Poolte vahel sõlmitud ostumüügilepingust ei tulenenud asjaolu,et müüdi pooleliolev ehitis ega olnud kokku lepitud ka puuduste olemasolus. Puuduste tõendamiseks on vastuhageja esitanud spetsialistide R.P ,J .Männardi ja M.Tompi arvamused ning kohus on läbi viinud ehitustehnilise ekspertiisi.Ekspert L.S i (eksperthinnangu lk.22-23) arvamuse kohaselt võis ehituses võhikule kostjale elamu ülevaatusel jääda varjatuks katuse-korstna ja katuse –avatäidete konstruktsioonide vuukide võimalikud vähetihendatud kohad,asjaolud ,et vana osa (aiamaja karbis) välisseintes on puitvill osaliselt alla vajunud,mistõttu tuleb soojustust lisada,et elektrisüsteem ei vasta ohutus-ja kvaliteedinõuetele,et aknaplokkide juures aknapõsed on paigaldatud eelnevalt soojustamata ja ebapiisavalt on metallist kinnitusi,kas katuse kaldlaed on soojapidavad ja kas on sisse ehitatud õhutusvahed,kas aiapoolsel katusel kummis lohu tekkimise põhjuseks võis olla sarikate vajumine . Kohus ,tuginedes poolte seletustele,spetsialistide R.P 20.02.2006 a ,J.M 26.11.2008 a,M.T 21.11.2008 a. arvamusele ja asjas 25.09.2008 a. tehtud ehitustehnilisele ekspertiisile ,leidis,et müügilepingu ese ei vastanud pooltevahelise lepingu tingimustele . Kohus leidis,et kuna ühegi eeltoodud puuduse osas ei olnud pooled lepingus kokku leppinud,seega pidid ehitisel teostatud renoveerimis ja remonditööde kvaliteet vastama seaduses sätestatud projekteerimisnormidele, ehitusseadusele ja ehitustavale. Vastavalt
lg.1 peab ostja teatama müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda ,kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Vaidlust ei ole selles,et vastukostja on korduvalt 2004 a. suvel,sügisel teostanud katuse parandustöid,kuid katus lekkis edasi ja vastukostja keeldus edasisest katuse remondist ning pooled leidsid,et katuse kvaliteeti peab hindama ekspert.Pärast ekspertarvamuse saamist ,mis tuvastas rida puudusi,mida kinnitas ka L.S i eksperthinnang , esitas vastuhageja 20.04.2006 a. vastukostjale pretensiooni remonditööde maksumuse 454 129 krooni kohta ja palus teatada tööde alustamise ajast ja tööde teostajast. Vastukostja kirjaga 15.06.2006a. jättis pretensiooni rahuldamata ,väites et vastuhageja on poolelioleva ehitise üle vaadanud ja ehitise seisukorrast teadlik ning mittevastavustest ei ole teatatud mõistliku aja jooksul. Vastukostja ei põhjenda ,miks puudustest teatamist, pärast 20.02.2006 a.,mil vastuhageja sai teada spetsialisti arvamuse ,tuleb lugeda ebamõistlikuks. Kohus leiab,et vastukostjat on teavitatud ehitise puudustest mõistliku aja jooksul. Kohus ,tuginedes Riigikohtu lahendis nr.3-2-1-59-06 p.14 väljendatud seisukohale leiab,et ebaõige on vastukostja seisukoht selles,et kui dokumentaalse tõendina esitatud spetsialisti arvamuses sisalduvad seisukohad erinevad samas küsimuses kohtu määratud eksperdi arvamusest,siis tuleb lähtuda eelkõige kohtuliku ekspertiisi tulemustest.Vastavalt TsMS § 232 lg.2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu,kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.Kuna pooled ei ole kokku leppinud ,et ekspertarvamusel on ette kindlsksmääratud jõud,lähtub kohus TsMS § 232 lg.1,2 sätestatud tõendite hindamise nõuetest. Kuna vastukostja ehitise puudusi ei kõrvaldanud on vastuhageja valinud õiguskaitse vahendina tulenevalt
lg.1p.3 kahju hüvitamise.
lg.1 sätestab,kui võlgnik rikub kohustust,võib võlausaldaja koos kohustuste täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,välja arvatud juhul,kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastuhagis on vastuhageja kooskõlas
teinud vastukostjale tasaarvestuse avalduse,mille kohaselt on ta aluseks võtnud spetsialisti poolt hinnatud defektide kõrvaldamise maksumuse summas 454 129 krooni ,millest on lahutatud M.M tasaarvestatav võlanõue E.B vastu 200 000 krooni ulatuses.E.B taotleb M.Mlt välja mõista kahju hüvitisena 254 129 krooni.
esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.
lg.1 kohaselt kui kaks isikut ( tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse ,võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ,kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi teise lõike esimese lause kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast,mil neid võis tasaarvestada,kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kohus asus seisukohale,et E.Bl oli kahju tekitamisest tulenev nõue M.M vastu ,mida võis tasaarvestada. Kuivõrd spetsialisti hinnang ehitise defektide kõrvaldamise maksumuse osas on antud 20.02.2006 a ja arvestades käesoleval hetkel ehitusturul kehtivaid hindu ning asjaolu,et defektid on siiani kõrvaldamata ,leiab kohus ,et tekitatud kahju suuruse hüvitamine on põhjendatud, tõendatud ja õiglane tasaarvestatud summa 200 000 krooni ulatuses. Kuna E.B on temale tekitatud kahju nõude tasaarvestanud M.M nõudega tema vastu 200 000 krooni ulatuses ,siis E.B vastuhagi tasaarvestust ületava 254 129 krooni saamiseks tuleb jätta rahuldamata,kuna kahjusumma suurus tasaarvestust ületavas osas ei ole piisavalt tõendatud. Eelneva alusel tuleb nii hagi kui vastuhagi jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.