§-i 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid.
§-i 61 lg. 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele, nõude esitanud vanema kasuks. Samas paragrahvis lg. 2 sätestatu kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 20.01.2009.a. kohtuistungil loobub hageja tagasiulatuva elatise nõudest alates maist 2007.a. kuni oktoobrini 2007.a. ja vähendab ka elatise nõuet 3 00 kroonile kuus. Kostja tunnistas elatise nõuet 3000 krooni ning andis selle kohta 20.01.2009.a. toimunud kohtuistungil kohtuistungi protokolli oma allkirja. Seega on hageja nõue välja mõista kostjalt tütre ülalpidamiseks 3 000 krooni igakuiselt kohtu arvates õiguslikult põhjendatud, lähtudes eelkõige lapse huvidest ja tema vajadustest. Tulenevalt asjaolust, et hageja loobus kohtuistungil tagasiulatuva elatise nõudest alates maist 2007.a. kuni oktoobrini 2007.a. kuulub elatis 3 000 krooni kostjalt väljamõistmisele TsMS § 487 lg 4 ja PkS § 70 lg 1 kohaselt alates hagi esitamisest, s.o alates 28.11.2007.a. Elatusraha maksete tegemisel kuuluvad poolte vahel tasaarvestamisele M M poolt R O`ule alates 28.11.2007.a. juba tasutud elatusraha summad lapse ülalpidamiseks. Asja menetluskulud riigilõivuna tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda aluseks võttes TsMS § 129 lg. 2 sätteid ning välja mõista kostjalt riigituludesse, kuna elatise hagides on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud vastavalt Riigilõivuseaduse § 22 lg. 1 p.-le 2. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 20.02.2009.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.