3-07-390/40

3-07-390 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus,

1. mail 2009.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, kaebuse esitaja A. V, vastustaja, Mustjala Vallavalituse esindajate Mihkel Tuusi ja vallavanem Kalle Kolteri osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 13.05.2009.a. A. V tühistamiskaebust koos selles juba sisalduva õigusvastasuse tuvastamise nõudega Mustjala Vallavalitsuse 08.12.2006.a. korralduse nr 216 „Vaiete läbivaatamine ja ehitistele kasutuslubade andmine” punktile 3 „Väljastada kasutusluba Mustjala valla Võhma külas asuvatele Angeste majavalduse koosseisus olevatele elumajale, laudale, rehehoonele ja aidale” selle 14.04.2009 redaktsioonis, kehtestatud Mustjala Vallavalitsuse korraldusega nr 35 „
2. detsembri 2006.a. korralduse nr 216 muutmine ja sama päeva korralduse nr 238 kehtetuks tunnistamine“ p-ga 1.2 (edaspidi Korralduse 14.04.2009.a. redaktsioon). Vaidlustatud Korralduse esmase redaktsiooni kohaselt (tl 5) andis Võhma kolhoos 1966.a. Angeste talu hooned A. J kasutusse. Vallavalitsuse 03.04.2006.a. korraldusega nr 82 tuvastati A. J õiguslik seisund, lugedes ta isikuks, kelle suhtes tuleb kohaldada Omandireformi aluste seaduse (ORAS) §-s 121 eluruumi üürniku kohta sätestatut. Sama korraldusega tehti õiguslikult siduvalt kindlaks, et hoonete tagastamist nõudvatel isikutel on pärast tagastamise otsuse ja hoonete üleandmise aktiga vastuvõtmist kohustus käsitleda A. J samadel alustel kui isikuid, kellel on elamu tagastamisel kehtiv üürileping ning sõlmida A. J kirjalik elamu tasuta kasutamise leping. Ehitusseaduse (EhS) § 32 lg 1 kohaselt on kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud otstarbele. Seega tohib ehitist kasutada vaid pärast sellele kohaliku omavalitsuse poolt kasutusloa väljastamist. Aastatel 1979-1989 on A. J hooneid olulisel määral remontinud ning ümber ehitanud, eriti elumaja ja lauta ning ehitanud rehehoonele juurde garaažiosa, samuti püstitanud uue sauna ja keldri. Kasutusloa andmine elumajale, laudale, rehehoonele ja aidale ei mõjuta nende õiguslikku seisundit; ka pärast kasutuslubade väljastamist on tegemist õigusvastaselt võõrandatud hoonetega, millele on esitatud tagastamise taotlus. Kasutuslubade andmine õigusvastaselt võõrandatud hoonetele ei riiva õigustatud subjektide õigusi. Omaniku puudumise tõttu on põhjendatud kasutuslubade väljastamine Angeste elumajale, laudale, rehehoonele ja aidale ilma EhS § 33 lg 2 p-s 2 märgitud kasutusloa taotluseta. Vaidlustatud Korralduse 14.04.2009.a. redaktsioonis (tl 236) leidis vallavalitsus, et lisaks Ehitusseaduse § 38 lg 1 sätestatule, mille kohaselt tähendab ehitisele kasutusloa andmine kohaliku omavalitsuse nõusolekut sellega, et ehitis vastab ehitisele samas seaduses ettenähtud nõuetele ning seda võib kavandatud otstarbel kasutada, tuleneb AÕSRakS §14 lg 1 teisest lausest, et kasutusloa andmine toob kaasa õigusliku aluseta tehtud juurdeehitise seadustamise ehk teiste sõnadega sellise ehitise püstitajal tekivad kõik seadusest tulenevad ehitise omaniku õigused, sealhulgas Maareformi seadusest tulenevad õigused. Ülaltoodud põhjustel pidas vallavalitsus vajalikuks muuta Angeste talu hoonetele kasutusloa andmise korraldust selliselt, et see ei seadustaks A. J poolt õigusliku aluseta tehtud hoonete osi, arvestades ühtlasi A. J huviga korralduse kehtimajäämiseks. Seetõttu andis vallavalitsus kasutusloa Angeste majavalduse koosseisus olevatele elumajale, laudale, rehehoonele ja aidale ainult osas, mis olid ehitatud enne õigusvastast võõrandamist. Esmase kaebuse kohaselt on Mustjala Vallavalitsus, asudes väljastama kasutusluba õigusliku aluseta püstitatud Angeste talu hoonetele hakanud piirama omandireformi õigustatud subjektide õigusi saada tagasi neilt võõrandatud hooneid ja kaitsma hoones elava isiku õigusi, milleks puudub seaduslik alus. A. J, vallates seadusevastaselt Angeste talu hooneid, lammutas neid osaliselt (n uue lauda ehitamise vana asemele lõpetas 1988.a.) teostades aga samas ehitiste juures ka olulisi juurde- ja ümberehitusi, sealhulgas rajas rehehoone ühte otsa garaaži ja teise puude varjualuse ning elumajale uue vundamendi ja käimla. Kaebaja leiab, et kasutusloa andmisega ei tohtinud rikkuda maa tagastamise õigustatud subjektide õigusi. Omandireformi aluste seadus ning sellest tulenevad õigusaktid ei näe ette enne õigusvastaselt võõrandatud hoonete tagastamist kasutusloa väljastamist neile. Kasutusluba saab taotleda ainult õiguslikul alusel püstitatud hoonete omanik. Angeste talu hooned on aga omanikuta. Konkreetsetest kasutusloa andmist takistanud teguritest osundab kaebaja muuhulgas sellistele asjaoludele, nagu maakasutusõiguseta püstitatud lauda ehitamine A. J poolt liiga lähedale aidale, mistõttu lauda katuselt voolav vesi jookseb aida nurgaseina aga ka 14.11.1994.a. OÜ P koostatud ekspertiisiaktile, millest järelduvalt ei vasta A. J rajatud garaaž tuleohutuse nõuetele ega sobi rehehoonega ka arhitektuurselt. Vormilise külje rikkumisena vaidlustatud haldusakti andmisel seob kaebaja EhS § 72 lõikega
3. Selle sätte kohaselt võib õiguslikul alusel ehitatud ehitise omanik kasutusloa taotluse ja ehitise mõõdistusprojekti esitamisel kohalikule omavalitsusele ning tasudes riigilõivu, taotleda kasutusluba. Nõuded mõõdistusprojektile on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002.a. määrusega nr
4. 2 Mustjala valla poolt kasutusloa vormistamisel ei ole täidetud ettenähtud nõudeid. Mõõdistusprojektil puudub seletuskiri, ehituskonstruktsiooni-, kütte- ja ventilatsiooni, veevarustus- ja kanalisatsiooni-, elektri- ja nõrkvoolupaigaldiste- ja tuleohutusosad. Hooneregistri koostatud elamu põhiplaan ei too ära rajatud kanalisatsioonisüsteemi ja asendiplaan kanalisatsioonikaevu, valed on hoonetevahelised kaugused ja nende orientatsioon ilmakaarte suhtes. Vallavalitsus on teinud menetlusvigu. Vaidlustatud korraldusega väljastati kasutusluba rikkudes Haldusmenetluse seaduse (HMS)
5. peatüki sätteid, mis näevad ette huvitatud isikute kaasamise korralduse andmise protseduuri. Tegelikult teostas vallavalitsus kõik toimingud kaebaja tagaselja, mistõttu avaldajal puudus võimalus anda seletusi hoonete, ehitatud kanalisatsioonisüsteemi, elektrikaabli ja muude oluliste asjaolude kohta. Kaebajale ei teatatud ka tema poolt esitatud vaide arutamise aega ja kohta nagu näeb ette HMS § 82 p-d 5 ja
6. Kaebuse täiendustes pärast ringkonnakohtu 21.04.2008 otsust (tl 245-249) märgib A. V täiendavalt, et Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 4 järgi ei tohi vara tagastamisele kehtestada täiendavaid piiranguid ega lisanõudeid, võrreldes seaduste ning nende alusel vastuvõetud Vabariigi Valitsuse määrustega. Mustjala Vallavalitsus on aga kasutusluba väljastades omanikuna käitunud ning Angeste talu hooned järjekordselt võõrandanud, rikkudes sellega kaebaja õigusi ORAS § 18 lg 1 tähenduses. Angeste talu omanikud käesoleval ajal olid needsamad isikud, kellele kuulus Angeste vara tasuta kolhoosi kasutusse andmise hetkel. Avaldaja märgib, et pealegi olid Angeste hooneregistrisse kantud ehitistel juba kasutusload läbi inventariseerimise olemas ning uute samasisuliste lubade andmisel puudus mõte. Väljastades kasutuslubasid ei ole vallavalitsus samal ajal midagi ette võtnud A. J poolt õiguslike aluseta püstitatud ehitiste likvideerimiseks vastavalt Planeerimis- ja ehitusseaduse §-s 70 lg 3 toodule. Menetlusse kaasatud kolmanda isikuna kaasatud JüriS leiab (tl 240), et ka pärast vaidlusaluse haldusakti uue redaktsiooni kehtestamist, mille p-s 1.2 sätestatakse, et kasutusluba Angeste majavalduse koosseisu kuuluvale elumajale, laudale, rehehoonele ja aidale antakse „osas, mis oli ehitatud enne õigusvastast võõrandamist” rikub väljastatud kasutusluba tema õigusi kuivõrd kasutusluba on siiski antud omandireformi käigus õigusliku aluseta püstitatud laudale ja elumaja juurdeehitistele. Teises, 06.05.2009 antud seletuses kohtule (tl 273) on J.S seisukohal, et vallavalitsuse poolt väljastatud kasutusluba rikub tema kui Angeste talu hoonete ja maa osas omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud isiku õigust seda vara tagasi saada. Nimelt „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra” p 4 kohaselt ei tohi vara tagastamisel kehtestada täiendavaid piiranguid ega lisanõudeid, võrreldes seaduste ning nende alusel vastuvõetud Vabariigi Valitsuse määrustega. Samas kasutusloa andmine on vastuolus ORAS § 18 lõikega
7. Ka on A. J lauda, mis ehitati enne õigusvastast võõrandamist, lammutanud. Mustjala Valla ehitusmääruse § 44 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt tunnistatakse aga kasutusluba 3 kehtetuks, kui kasutusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid ja ehitis on lammutatud. Vastustaja kaebusega ei nõustu, põhistades enne vaidlustatud korralduse uue redaktsiooni andmist oma seisukoht järgmiselt. A. V on üks Mustjala vallas Võhma külas asuvate endiste Angeste talu hoonete – elumaja, lauda, rehehoone ja aida tagastamise õigustatud subjekte. Vaidlustatud haldusaktiga andis vallavalitsuse nimetatud hoonetele kasutusload. Kaebusest ei selgu, kuidas rikub korraldus avaldaja õigusi ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Korraldusega nr 216 kasutusloa saanud Angeste hooned on õigusvastaselt võõrandatud, kuid käesoleval ajal omanikuta hooned, sest nende suhtes ei ole mitte ühelgi isikul pärast nende õigusvastast võõrandamist omandiõigust tekkinud. Kuna hoonetel ei ole omanikku, siis puudub ka isik, kes võinuks esitada EhS § 33 lg 2 p-s 1 märgitud kasutusloa taotluse. Sellest asjaolust aga ei tulene, nagu võiksid ümberehitatud ja omanikuta hooned olla kasutuses ilma nende ülevaatamise ja kohaliku omavalituse poolt väljastatud kasutusloata. Selline seisukoht ei ole kooskõlas ehitusjärelevalve eesmärkide ja põhimõtetega. Kuivõrd ehitised olid spetsialistide poolt üle vaadatud ning tunnistatud nõuetele vastavaks, olid täidetud ehitusloa väljastamise alused, millised on sätestatud EhS § 33 lõigetes 3 ja
8. Sellina kasutusloa andmine ei riiva omandireformi subjektide õigusi. Kaebajad ei ole ka näidanud, milles väidetav piiramine võiks seisneda. Vaidlustatud korralduse põhjendavas osas on spetsiaalselt osundatud: „Vallavalitsus märgib, et kasutusloa väljastamine Angeste elumajale, laudale, rehehoonele ja aidale ei mõjuta nende õiguslikku seisundit, ka pärast kasutuslubade väljastamist on tegemist õigusvastaselt võõrandatud omanikuta hoonetega, millele on esitatud tagastamise taotlus. Kasutusloa andmine õigusvastaselt võõrandatud hoonetele ei riiva õigustatud subjektide õigusi.” Kasutuslubade väljastamisega ei ole õigusvastaselt võõrandatud hoonete tagastamisele seatud mingeid lisanõudeid ega –tingimusi. Hoonete tagastamisel tekkinud viivitus on seotud hoopis vaidlusega eelhaldusakti üle millega tehti kindlaks A. J õiguslik seisund. Kaebaja leiab, et pärast õigusvastast võõrandamist ilma ehitusloa ja maakasutusõiguseta hoonetele tehtud oluliste juurde- ja ümberehituste tõttu on hooned muutunud õigusliku aluseta ehitisteks ning seetõttu on keelatud neile kasutusloa andmine, kuna sellega rikutakse õigustatud subjektide õigusi. Samas, kuna Angeste elumaja, rehehoone, ait ja laut on püstitatud enne 1940.a. ei ole tegemist õigusliku aluseta püstitatud ehitistega Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRakS) § 14 mõttes. Vallavalitsus ei nõustu väitega, et püstitatud on uus laut. Ümberehitamise käigus on küll lammutatud oluline osa endise lauda konstruktsioonidest ja asendatud uutega, kuid osaliselt on säilinud ka endisi konstruktsioone. Kuna 4 ebaseaduslikku ümberehitamist tagastamisel ei arvestata, käsitleb vallavalitsus Angeste lauta õigusvastaselt võõrandatud ja tagastamisele kuuluva ehitisena, mitte uusehitisena. Olemasolevate hoonete ümberehitamine või parendamine ilma ehitusloa või maakasutusõiguseta ei muuda neid õigusliku aluseta ehitisteks. Kuivõrd eelnimetatud Angeste talu hooned ei ole õigusliku aluseta püstitatud hooned, tuleb nendega maa tagastamisel arvestada. See tähendab, et nende suhtes ei saa kohaldada AÕSRakS § 14 lõigetes 1 ja 3 sätestatut. Nimetatud hooned ei ole maatüki olulised osad AÕSRakS § 14 mõttes ja seetõttu ei saa neid anda tagastamise õigustatud subjekti omandisse koos nendealuse maa tagastamisega. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et kasutuslubade andmisel on võetud aluseks hooneregistri poolt A. J poolt 1995.a. tehtud joonised ja inventariseerimise andmed. Kaebaja ise märgib samas õigesti, et 1998.a. tegi hooneregistritalitus õigustatud subjektide taotlusel nimetatud joonistes ning andmetes muudatused. Kasutuslubade andmisel võeti hooneregistritalituse joonised aluseks elumaja ja rehehoone puhul. Laudale, aidale ning rehehoonele tehtud juurdeehitistele koostati uued ülemõõtmisjoonised, mida hooneregistritoimiku järgi otsustades 1998.a. ei tehtud. Kaebaja tõlgendab ebaõigesti majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002.a. määrust nr 75 mõõdistusprojektidele esitatavate nõuete kohta. Määruse § 11 kohaselt on üksikelamule, suvilale, aiamajale ja väikeehitisele kasutusloa taotlemisel nõutav, et mõõdistusprojekti koosseisus peavad olema vähemalt ehitise üldjoonised ja seletuskiri. Seega ei ole käesoleval juhul §-s 11 toodud lihtsustatud tingimuste kohaselt kohustuslikud mõõdistusprojekti ehituskonstruktsiooni, kütte- ja ventilatsiooniosa, elektri- ja nõrkvoolupaigaldiste osa ja tuleohutuse osa koostamine (määruse § 2 lg 3 p-d 2 – 6). Nimetatud määruse § 4 lg 2 kohaselt peavad seletuskirja lisana olema toodud ehitise tehnilised andmed ning see nõue on käesoleval juhul täidetud. Määruse § 4 lg 1 p-des 1 – 5 nõutud andmed on fikseeritud hooneregistritalituse poolt koostatud dokumentides ja asuvad nimetatud asutuse poolt koostatud toimikus. Seetõttu ei lisa mõõdistusprojekti sõnalised seletuskirjad käesoleval juhul olulist teavet. Vastustaja möönab, et vaidlustatud haldusakti andmisel võidi rikkuda menetlusnõudeid A. V kui huvitatud isiku menetlusse kaasamata jätmise tõttu. Samas on kaebaja pärast korralduse kättesaamist esitanud vaide, milles sai esitada kõik vastuargumendid korraldusele. Esitatud väidete hulgas ei olnud selliseid, mis oleksid muutnud vallavalitsuse seisukohta. Eeltoodust saab teha järelduse, et A. V kaasamata jätmine menetluse tulemust, s.o vaidlustatud korralduse vastuvõtmist kokkuvõttes ei mõjutanud. Täiendavas seletuses pärast ringkonnakohtu 21.04.2008 otsust (tl 227) märgib vastustaja, et A. J poolt Angeste talu hoonetele ümber- ja juurdeehituste tegemise käigus lisatud osade seadustamine ei olnud ka 08.12.2006.a. sõnastuses vaidlustatud korralduse andmise eesmärgiks. Korralduse uus redaktsioon aga sõnastatakse selliselt, et taolise võimaluse ilmnemine oleks välistatud. Kohtule esitatud vaidlustatud Korralduse 5 14.04.2009.a. redaktsioon p-ga 1.2 muudetigi varasema Korralduse p-i 3, esitades selle järgmises sõnastuses: „Tuvastada, et Mustjala valla Võhma külas asuvad Angeste majavalduse koosseisu kuuluvad elumaja, laut, rehehoone ja ait vastavad ehitusseaduses ehitistele ettenähtud nõuetele ning neid võib otstarbele vastavalt kasutada. Anda nimetatud ehitistele kasutusluba osas, mis oli ehitatud enne õigusvastast võõrandamist.” Kohtu seisukoht EhS § 32 lg 1 kohaselt ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt ettenähtud otstarbele. Seega kasutusluba antaks välja ehitisele ja järelduvalt kasutusloaga ei määrata kindlaks omandiõigust ega seadustata hoonete kuuluvust. Kasutusloa funktsiooniks on kajastada ehitise tehnilist seisukorda ja kooskõla ehitusnormidega, s. t tõendada ehitise vastavust kehtivatele kasutus- ja ohutusnõuetele. Angeste talu elamu on ehitatud aastatel 1933-34, rehi 1932.a., ait orienteeruvalt 19001905.a. ning uus kivist laut kindlustushindelehele märgitu järgi 1986.a. (OÜ P 20.05.1998.a. tööst „Eksperthinnang Mustjala valla, Võhma külas Angeste talu õigusvastaselt võõrandatud vara – hoonete – endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määra selgitamiseks”). Nimetatud talu maa (50,68 ha) ja hooned on ÕVVTK Saare maakonnakomisjoni 28.01.1997.a. otsusega nr 1/12 ja seda täiendava 17.06.1998.a. otsusega nr 6/9 tunnistatud omandireformi objektiks. Maa natsionaliseeriti 23.07.1940.a. Eesti NSV Riigivolikogu deklaratsiooniga maa kuulutamisest kogu rahva omanduseks ja hooned võõrandati õigusvastaselt Mustjala Valla TSN Täitevkomitee 07.01.1950.a. istungi protokollilise otsusega. Õigustatud subjektideks nimetatud vara suhtes on tunnistatud vara endised omanikud L. S, L. L (S) ning endiste omanike R. Si ja A. Si pärijad A S ja A. V. Mustjala valla TSN TK poolt õigusvastaselt võõrandatud hooned anti sama täitevkomitee poolt protokollilise otsusega kolhoosi „Kivine Kodu” kasutusse ning olid seejärel samal maa-alal tegutsenud Võhma kolhoosi valduses kuid mitte omandis (Tallinna Ringkonnakohtu 07.11.1997 otsus tsiviilasjas nr II-2/871/97) Alates
9. aastast elab Angeste elumajas Võhma kolhoosi loal A. J; Mustjalal Küla RSN TK 13.09.1989 otsuse nr 20 p 2, mille alusel talu elumaja registreeriti A. J nimele, on tunnistatud õigusvastaseks ja tühistatud (Saaremaa halduskohtuniku 11.03.1997.a. ja Saare maavanema 03.04.1997.a. otsus ja korraldus). Vaidlustatud Korralduse kohaselt on A. J aastatel 1979-1989 on talu elamut ja kõrvalhooneid olulisel määral remontinud ning ümber ehitanud, eriti elumaja ja lauta ning ehitanud rehehoonele juurde garaažiosa, samuti püstitanud uue sauna ja keldri. AÕSRakS § 14 lg 1 kohaselt õigusliku aluseta püstitatud ehitisele kasutusloa andmine toimub ehitusseaduse alusel, kuid sellega ei või rikkuda maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi. 6 Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2008 otsuses väljendatud seisukohtade järgi tuleb Korralduse 14.04.2009.a. redaktsiooni õiguspärasuse kontrollimisel arvestada järgmist: Korralduse uuest redaktsioonist ei tohi tuleneda, et kasutusluba on antud ka ehitiste nendele osadele, mis püstitati enne õigusvastast võõrandamist; väär on anda kasutusluba ehitistele tervikuna, so nii mahtudele, mis olid ehitatud enne õigusvastast võõrandamist kui ka kolmanda isiku ebaseaduslikele ümber- ja juurdeehitistele. õigusvastaselt võõrandatud hoonetega koos kolmanda isiku poolt ümber/juurdeehituste tulemusena tekkinut ehitiste osadele kasutusloa andmine võib rikkuda õigustatud subjektide õigusi saada hooneid tagasi. Tegelikkuses on A. J poolt on ilma õigusliku aluseta (ehitusloata) elamule uue vundamendi ja käimla rajamisega suurendatud maja ehitusalust pinda 95 ruutmeetrilt 102-le ruutmeetrile ning elamu kubatuuri OÜ P eksperthinnangu järgi 4,4%, lammutatud vana laut ja ehitatud selle asemele uus (lauda kubatuur on suurenenud 69%) ning ehitusalusest pinnast 103 m2 vaid 13 m2 on säilinud endisest laudast (mõõdistusprojekti andmed); rehehoone juurde on ehitatud garaaž ja puude varjualune, aida põhikonstruktsioonid on säilinud endisel kujul, vahetatud on katusekate (1968 ja 1983) (OÜ P eksperthinnangust). Seega on elamut ja rehehoonet ümber ehitatud, tehtud juurdeehitusi ning lauda asemele rajatud faktiliselt uus. Samas ühelegi peale õigusvastast võõrandamist rajatud ehitusmahule kasutusluba antud ei ole. HKMS § 7 lg 1 kohaselt on tühistamiskaebusega kohtusse pöördumise ja järgneva kaebajale positiivse lahendi eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine või tema vabaduste piiramine. Antud vaidluses on kaebuse esemeks Angeste talu hoonetele antud kasutusluba, mis Angeste talu suhtes omandireformi õigustatud subjektide A. V ja J Si arvates rikub nende õigusi järgmistel asjaoludel: - - on kasutusluba aluseks Angeste talu uuele õigusvastasele võõrandamisele (ORAS § 18 lg 1), piirates võimalusi saada tagasi seadusevastaselt võõrandatud hooneid ja kaitstes samal ajal A. J õigusi, milleks puudub seaduslik alus; ei võinud kasutusloa andmisega rikkuda õigustatud subjektide võimalusi õigusvastaselt võõrandatud maa tagasisaamiseks; samas kasutusloa andmisega on loetud õiguslikul alusel püstitatuks elamule, rehehoonele ja laudale ilma ehitusloa ja maakasutusõiguseta tehtud juurdeehitised ja parendused, sealhulgas garaaži, käimla ja elumaja uue vundamendi rajamine, millega kaasnes maja ehitusaluse pinna suurenemisega 95 m2-lt 102 m2-le; 7 - - Omandireformi aluste seadus ning temast tulenevad õigusaktid ei näe ette õigusvastaselt võõrandatud hoonete tagastamise eeldusena neile kasutusloa väljastamist; ainult hoonete säilinud osadele kasutuslubade andmine ei võimaldagi nende funktsionaalset kasutamist; üksnes ehitiste omanikul on õigus taotleda kasutusluba; kasutusloa andmine ümberehitamata aidale venitab omandireformi käiku. Juba
10. mail 2007.a. lahendis vaidlustatud kasutusloa andmist käsitleva haldusakti esmase versiooni kohta asus I astme kohus seisukohale, et kohaliku omavalitsuse eesmärgiks kasutusloa väljastamisel ei olnud tingimuste loomine Angeste talu hoonete õigustatud subjektidele tagastamata jätmiseks, millele viitas nii spetsiaalne klausel korralduse tekstis ( „kasutusloa väljastamine Angeste eluamajale, laudale, rehehoonele ja aidale ei mõjuta nende õiguslikku seisundit, ka pärast kasutuslubade väljastamist on tegemist õigusvastaselt võõrandatud omanikuta hoonetega, millele on esitatud tagamise taotlus. Kasutusloa andmine õigusvastaselt võõrandatud hoonetele ei riiva õigustatud subjektide õigusi.“ ) kui ka AÕSRakS §s-t 14 lg 1 tulenevalt õigusliku aluseta püstitatud saunale ja keldrile kui uusehitistele kasutusloa väljastamata jätmine. Muutes korralduse sõnastust nii, et kasutusluba Angeste talu hoonetele (elamu, laut, rehehoone ja ait) anti ainult osas, mis olid ehitatud enne õigusvastast võõrandamist puudub A. Jl isegi teoreetiline võimalus ebaseaduslikult tehtud ümber- ja juurdeehitused seadustada ja tagastamisprotsessi venitada ning järeldada võib, et puuduvad ka vallavalitsuse poolt seatud täiendavad piirangud ja lisanõuded vara tagastamiseks. Tagastamisprotsessi venimine on seotud hoopiski Mustjala Vallavalitsuse 03.04.2006 korraldusega nr 82 ja selles sätestatud omandireformi subjektide kohustusega käsitleda A. J samadel alustel kui isikut, kellel on elamu tagastamisel kehtiv üürileping ning sõlmida A. J kirjalik elamu tasuta kasutamise leping. Kaebuse rahuldamiseks peab vaidlustatud haldusakt olema õigusvastane ja rikkuma kaebuse esitaja õigusi või piirama vabadusi. Kaebuse esitaja õiguste rikkumise olemasolu on primaarne õigusliku hinnangu andmisel vaidlustatud haldusaktile kuna õiguste rikkumine on HKMS §-st 7 lg 1 tulenevalt halduskohtusse kaebusega pöördumise eelduseks. Selles asjas ei ole leidnud kinnitust, et kaebuse ese – ehitiste kasutusload – rikuks Angeste talu suhtes õigustatud subjektideks tunnistatud isikute, sealhulgas A. V õigusi. Kui kohus leiab, et vaidlustatud akt või toiming ei riku kaebuse esitaja õigusi, siis jätab ta pärast asja kohtuistungil läbivaatamist oma otsusega kaebuse rahuldamata ega anna hinnangut haldusakti õiguspärasusele. Hinnang akti õiguspärasusele jääb andmata põhjusel, et HKMS § 7 lg 1 esimene lause annab võimaluse taotleda kohtulikku kaitset ainult oma subjektiivsete õiguste rikkumise korral (3-3-1-65-00 jt). Menetluskulude väljamõistmise taotlusi asjas esitatud ei ole. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 kohus 8 o t s u s t a s:
11. Jätta A. V kaebus rahuldamata. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Aivar Koppel, halduskohtunik 9