2-08-83346/19

(15)päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avalduses esitatud asjaolud 1

(3)2-08-83346 I K (avaldaja) esitas Viru Maakohtule avalduse (t.lk. 16-17) tema lapse elukoha kindlaksmääramiseks, milles palub määrata lapse N K`i elukohaks avaldaja elukoht. Avalduse kohaselt on avaldajal ja L K`l (puudutatud isik) ühine alaealine laps N K, sünd 03.06.1994.a. Avaldaja ja puudutatud isiku abielu on lahutatud Narva Linnakohtu 19.02.2004.a otsusega ning sama kohtuotsusega jättis kohus N K ema L K kasvatada ning avaldajalt mõisteti puudutatud isiku kasuks välja elatis lapse ülalpidamiseks (t.lk. 5-6). Puudutatud isik ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel, kuritarvitab alkoholi ja ei tööta pika aja jooksul. Laps sooritas kahel korral kuriteo ning ei käi koolis. Seoses sellega on tema suhtes 10.06.2008.a Narva Alaealiste Komisjon kohaldanud eritingimusi ning 2008.a oktoobris suunati laps kaheks aastaks Tapa Erikooli (t.lk. 7). Laps on invaliid, tal on astma, seega arvab avaldaja, et ta ei saa olla Tapa erikoolis oma tervisliku seisundi tõttu. Avaldaja soovib kasvatada last iseseisvalt ning täita vanema kohustusi. Juhul kui kohus määrab alaealise lapse elukoha avaldaja juures, siis Narva Alaealiste komisjon on nõus tühistama 10.06.2008.a, asjades nr 109-08, 135-08-k ning 143-08-k otsused, mille kohaselt lapse suhtes kohaldati eritingimusi. Kohtuistungid ja puudutatud isikute seisukohad Eestkosteasutuse (Narva linna Sotsiaalabiamet) kirjaliku arvamuse (t.lk. 35) ning 09.04.2009.a kohtuistungil (t.lk. 73-75) esitatud seisukoha kohaselt, toetab viimane I K`i avaldust lapse elukoha määramiseks tema juures, võttes aluseks eelkõige lapse soovi elada isa perekonnas ning lähtudes asjaolust, et lapse isa elutingimused, majanduslik olukord ja psühholoogiline kliima isa perekonnas on lapsele soodsaks elu- ja kasvukeskkonnaks. Lapse ema lastekaitse talitusega ühendust ei võta, poja elu vastu huvi ei tunne, ega osuta talle vajalikku vanemlikku toetust ja hoolitsust. Narva linna Sotsiaalabiametil on andmed selle kohta, et lapse ema kuritarvitab alkoholi. Kohus on 09.03.2009.a ära kuulanud lapse N K`i (t.lk. 60), kes kinnitas et on teadlik kohtusse esitatud avaldusest ning soovib isa juures elada. Praegu elab isa juures ja isa taotles tema Tapalt äravõtmist. Koolis hetkel ei käi, kuna Tapalt ei ole veel dokumendid tulnud, kuid soovib koolis käia. Enne Tapale suunamist elas ta koos emaga. Praegu emaga koos elada ei taha. Lapse esindaja kirjaliku seisukoha (t.lk. 62) ja 09.04.2009.a kohtuistungil (t.lk. 73-75) avaldatu kohaselt leiab lapse esindaja, et lapse soove arvestades tuleks lapse elukohaks määrata isa elukoht. Isa poolne hoolitsus lapse eest on parem, kui emal. Lapse esindaja on arvamusel, et emapoolse kontrolli ja hoole puudumine poja suhtes viisid selleni, et alaealine pani 2006-2007.a toime kuritegusid ning ei käi koolis. See oli aluseks ka sellele, et laps saadeti Tapa Erikooli, kus ta viibis kuni 13.veebruarini 2009.a. Lapse esindaja kohtus mitu korda L K`ga, kes oli viimase kohtumise ajal purjus ning ei tunne oma lapse käekäigu üle huvi. Lapse esindaja tegi kaks korda emale ettepaneku, et midagi kokku leppida lapse kasvatamise osas, kuid lapse ema kohtumitsele ei tulnud. Vastavalt arstlikule kokkuvõttele, ei saa N K viibida Tapa Erikoolis. Alates 13. veebruarist 2009.a elab Nikolai oma isa I K`i peres. Tema isa on juba üheksa aastat vabaabielus N P`ga, kellel on 17-aastane nendega koos elav tütar. Vaatamata kitsastele elamistingimustele on korteris kõik vajalik noorukite õpinguteks, arenemiseks ja harjutamisteks. Täiskasvanutel on plaanid elamistingimuste parendamiseks, kuna mõlemad käivad tööl. Selle perekonna külastamisel kodus ja vestlusel nendega oli ilmselge, et N eest hoolitsetakse nii isa kui ka N.P poolt. Nikolai tunneb N.P. Tema elus oli ajavahemik, kui ta peaaegu terve aasta elas koos isa perega, kuna ema oli haige. Vestluses N`ga soovis ta elada koos isaga. Ta tahab õppida, tahab olla oma eakaasalastega koos. Emast kõneleb kahjutundega, et viimane kuritarvitab alkoholi ning on juhtunud, et ta pole mitu päeva koju tulnud. Seoses sellega ei taha ta ema juurde tagasi minna. Isa ei keela emaga suhtlemist. Viimane kord nägi ta oma ema 2009.a märtsi alguses. Kohus on 22.04.2009.a ära kuulanud asjast puudutatud isiku L K (t.lk. 78), kes teatas, et ei ole vastu, et laps elaks isa juures. 2

(3)2-08-83346 Kohtumääruse põhjendused Kohus, ära kuulanud avaldaja, puudutatud isikud – lapse ema ja lapse, alaealise esindaja ning Narva linna esindaja seisukoha, uurinud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et I K`i avaldus kuulub rahuldamisele. Avalduse rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on Lastekaitseseaduse (edaspidi LkS) § 3 ja Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 50, mis sätestavad laste huvide prioriteetsuse ja vanema õigused ning kohustused. Nii sätestab LkS § 3, et lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. PkS § 50 lg 1 annab aga vanemale õiguse ja kohustuse last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Sama seaduse § 51 kohaselt lepivad vanemad lahuselu korral kokku kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse kohus. Õiguslik alus, et vanemate lahuselu korral elab laps alaliselt ühe vanema juures, tuleneb PkS § 51 mõttest. Perekonnaseadus ei keelusta otsesõnu ka olukorda, kus laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures, kuid kohus juhib siiski tähelepanu lapse ühe kindla elukoha vajadusele. Eeltoodut kohus põhjendab asjaoluga, et olukord, kus laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures, tekitab temas segadust ning arusaamatust selles, kus tema kodu ikkagi on. Sellisest olukorrast tingituna võib alaealine suuremaks kasvades areneda ebastabiilseks isiksuseks ja hakata ära kasutama olukorda, kus tal pole kindlat kodu ja ühtselt kindlaks määratud kohustusi. Kohtu poolt uuritud tõenditega ja avaldaja ning asjast puudutatud isikute ütlustega on leidnud tõendamist, et N K elab praegu isa juures, et isa hoolitseb lapse eest ja kasvatab teda hästi, et I K on taganud lapse kasvatamiseks kõik vajalikud tingimused ning et ta soovib kohusetundliku vanemana hoolitseda oma lapse eest ning kasvatada temast tubli ja korralik inimene. Kohus leiab, et lähtudes lapse soolisest kuuluvusest oleks mõistlik elukorraldus seesugune, et igapäevaselt korraldab poja elu isa, elades lapsega koos. Laps kasvab ja areneb ning poeg vajab pigem rohkem isa nõu ja juhendamist. Kohus on seisukohal, et N K il on oma isa I K`i juures tagatud hea ja turvaline kodu, kus tema arenemiseks ja kasvamiseks on olemas kõik tingimused, millest tulenevalt on avalduse rahuldamine põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 3