2-08-57297 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-08-57297 Otsuse kuupäev Jõhvi,
- detsember 2008.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi B. M. hagi K. M.`i vastu enda ülalpidamiseks elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
- november 2008.a Istungil osalenud isikud Hageja B. M. ja tema lepinguline esindaja S. G.; Kostja lepinguline esindaja D. M.. Resolutsioon
- Jätta B. M. (isikukood xxx, elukoht xxx) hagi K. M.`i (isikukood xxx, elukoht xxx) vastu enda ülalpidamiseks 2 500 krooni elatise väljamõistmise nõudes rahuldamata.
- Jätta kõik menetluskulud B. M. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule(Kalevi 1, Tartu), 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
- septembril 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti 08.08.2006.a IdaViru Perekonnaseisuosakonnas. Abielust on 11.02.2008.a sündinud tütar E. M.. Hageja on lapsehoolduspuhkusel. Kostja keeldub hageja ülalpidamisest.
- Hageja palus vastavalt PkS §21 mõista kostjalt välja elatis hageja ülalpidamiseks summas 2 500 krooni kuus. KOSTJA VASTUS 1
(5)2-08-57297
- septembril 2008.a esitatud vastuses kostja hagiga ei nõustunud. Vastuse kohaselt ei ole kostjal PkS §21 tulenevalt kohustust hagejat ülal pidada. Hageja ei ole töövõimetu, ta ei asu ka lapsehoolduspuhkusel. Lisaks kostja varaline seisud ei võimalda elatist maksta. Kostja keskmine töötasu on 4 640 krooni kuus. Kostja maksab elatusraha kahe lapse ülalpidamiseks summas kokku 4 350 krooni kuus. Pärast elatise maksmist jääb kostjale elamiseks 289 krooni kuus.
- Kostja esindaja palus liita ühte menetlusse tsiviilasjad nr. 2-08-57297 ja 2-08-50822 (elatise nõue lapse ülalpidamiseks). HAGEJA SEISUKOHT
- oktoobril 2008.a esitatud hageja seisukoha järgi lisaks poolte ühisele lapse E. M.’le on hageja ülalpidamisel ka A.-B. T. (sünd. 26.05.2004.a), kelle isa on surnud. Seetõttu on see laps hageja täielikult ülalpidamisel.
- Hageja sissetulek koosneb peretoetusest 900 krooni, riiklikust pensionist 1 825 krooni, vanemahüvitisest 5 318 krooni ja lapse E. ülalpidamiseks väljamõistetud elatisest 2 175 krooni, kokku 10 218 kroonist kuus.
- PkS § 21 kohaselt abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund seda võimaldab. Hageja vajadused moodustavad kokku 4 150 krooni kuus, s.h söögiraha 2 400 krooni, vitamiinid, ravimid 270 krooni, riided ja jalatsid 1 200 krooni, hügieenitarbed 280 krooni. Hageja elab koos lastega üürikorteris, mille eest maksab üüri koos kommunaalmaksudega kokku 2 360 krooni kuus.
- Hageja teada kostja töötab ainult reedeti ja laupäeviti 12 tunni kaupa. Nädala ülejäänud päevadel töötab kostja mitteametlikult ehitajana ehitusobjektidel. Hagejal on kahtlus, et kostja varjab oma sissetulekuid. Kostja vastuse punktis 3.
- toodud arvestuste kohaselt ületavad kostja igakuised kulutused tema sissetulekuid.
- Hageja palus välja mõista kostjalt elatis enda ülalpidamiseks summas 2 500 krooni kuus alates hagi esitamisest ja kuni tütre E. M. 3-aastaseks saamiseni, so. kuni 11.02.2011.a KOHTUISTUNG
- Kohtuistungil hageja palus välja mõista kostjalt elatis enda ülalpidamiseks summas 2 500 krooni kuus. Hageja väitel maksab kostja kohtuotsusega lapsele väljamõistetud elatist osaliselt, hageja on viinud kohtuotsuse täitmiseks kohtutäiturile. Hageja sisetulekud ja tema vajadused on hagis. Vestlusest kostjaga teab hageja, et kostjal on ka teine töökoht, seoses sellega ei ole tal isegi aega lapsega kokkusaamiseks. Hagejal on kohustused AS Hansapank ees (õppelaen 45 000 krooni ja väikelaen 30 000 krooni). Vara hagejal puudub.
- Hageja esindaja seletuste kohaselt on hageja ülalpidamisel kaks alaealist last ja vanemahüvitis kulub laste ülalpidamiseks. Hageja esindaja poolt tehtud arvestuste kohaselt on kostja sissetulekuks 7 780 krooni kuus. Muidu kostja ei oleks võimeline täitma kõiki kohustusi pankade ees. Hageja kaitseb mitte niivõrd enda huve, kui laste huve. Hageja esindaja palus hagi rahuldada hagis märgitud ulatuses. 2
(5)2-08-57297
- Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Istungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjale kohtukutsega, mis on talle kätte toimetatud.
- Kostja esindaja jäi kostja vastuses hagile esitatud põhjenduste juurde ja ei nõustunud hagiga, leides, et kostja varaline seisund ei võimalda maksta elatist hageja ülalpidamiseks hageja poolt nõutud summas. Esindaja seletuste kohaselt kostja maksab elatist nii poolte ühisele lapse kui ka kostja teise lapse V. M.’i – ülalpidamiseks. Kostja töötab ainult ühe tööandja juures, oma sissetulekuid ta ei varja. Esindaja leidis, et nõudeõigus abikaasale elatise maksmiseks võib tekkida alates otsuse tegemisest, mitte hagi esitamisest. Kostja kohustuste kohta pankade ees ei osanud esindaja midagi täpsustada, kuid esindaja oletas, et kostjat võivad aidata tema vanemad. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
- Abielutunnistuse järgi poolte abielu sõlmiti 08.08.2006.a. (t.lk. 2). Abielu on lahutamata. Sünnitunnistuse järgi 11.02.2008.a sündis pooltel laps E. (t.lk. 3). Viru Maakohtu 09.09.2008.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-50822 rahuldati hageja hagi kostja vastu lapse E. ülalpidamiseks elatise väljamõistmises, kostjalt mõisteti hageja kasuks elatis summas 2 175 krooni kuus. Otsuse tegemisel lähtus kohus sellest, et kostja võttis hagi õigeks (t.lk. 43, 44). Kohtuotsus on jõustunud. Sellepärast põhjendamatu on kostja taotlus tsiviilasjade liitmise nõudes.
- Hagiavalduse järgi hageja on lapsehoolduspuhkusel. Kohus ei nõustu kostja vastuses aset leidnud väidega hageja töötamise kohta. See, et hageja on hagiavalduses näidanud enda töökohana AS G4S Ida-Eesti, ei tähenda, et ka praegu hageja seal töötab. 26.05.2008.a kirjutas hageja tööandjale avalduse lapsehoolduspuhkusele lubamiseks (t.lk. 45). AS-i G4S 03.10.2008.a tõendi kohaselt viibib hageja lapsehoolduspuhkusel alates 23.05.2008.a kuni 11.02.2001.a (t. lk. 46). Pealegi olukorras, kus hagejale makstakse vanemahüvitis, ei ole hagejal mõtet töötada. Sellega on tuvastatud, et tegelikult asub hageja lapsehoolduspuhkusel.
- Perekonnaseaduse (PkS) §21 tulenevalt abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Kui abikaasa ei täida sama seaduse paragrahvides 21 ja 22 sätestatud ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise abikaasa või lahutatud abikaasa ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja abivajadusest (PkS §23 lg1). Käesoleva vaidluse lahendamisel annab kohus hinnangut poolte varalistele seisunditele ja hageja vajadustele ning analüüsib, kas kostja varaline seisund võimaldab maksta hageja ülalpidamiseks elatusraha ja kas esinevad PkS §22 sätestatud alused ülalpidamiskohustusest vabastamisest.
- Hageja hetkel ei tööta. Sotsiaalkindlustusameti 03.10.2008.a tõendi kohaselt hageja saab vanemahüvitise 5 318 krooni kuus ja talle on määratud peretoetus 900 krooni (t.lk. 49). Poolte ühise lapse E. ülalpidamiseks on kohtuotsusega kostjalt väljamõistetud elatis 2 175 krooni. Lisaks hagejal on teine laps A.-B. T., kellele on määratud riiklik pension 1 825 krooni (t.lk. 47, 3
(5)2-08-57297 49). Seega hageja sissetulek on 10 218 krooni kuus. Hageja seletuste kohaselt vara hagejal puudub, temal on kohustused AS-i Hansapanga ees kokku 75 000 krooni.
- Kostja ei ole istungile ilmunud. Kostja varalist seisundit ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata. Kostja esindaja ega hageja sellest midagi ei teadnud. Kostja töötab. AS-i G4S Ida-Eesti 10.11.2008.a tõendite kohaselt kostja töötab osalise tööajaga 0.5 töökoormusega ja saab brutopalka keskmiselt 4 207 krooni (t.lk. 85, 86). Kuni 24.04.2008.a töötas ta ka teise tööandja juures, s.o JED-WEN Eesti AS-is (t.lk. 78). Kostjalt on väljamõistetud elatis kahe lapse ülalpidamiseks kokku summas 3 975 krooni. Seega pärast väljamõistetud elatise mahaarvamist jääb kostjale brutopalgast 232 kroon. Kostjal on tagastamata pangalaenu jääk AS-i SEB Pank ees 1 769 krooni, AS-i Hansapank ees 72 649.24 krooni ja Danske Bank AS Eesti filiaali ees 13 745.51 krooni (t.lk. 66, 77, 80-83).
- Hagiavalduse ja hageja seletuste kohaselt kostja töötab veel ehitajana mitteametikult. Kuna kostja pole seda millegagi ümber lükanud, ja kostja pangakonto väljavõtte järgi ta on teinud rahalised sissemaksud kontole (t.lk. 78, 79), asub kohus seisukohale, et hageja väide on põhjendatud. Samas see ei tähendada, et ka hagi on põhjendatud.
- Kohus peab vajalikuks märkida, et perekonnaseaduse vastuvõtmisel ei olnud vanemahüvitise seadust vastu võetud. Alates 01.01.2004.a kehtima hakanud vanemahüvitise seaduse §1 lg1
- lause alusel sama seaduse eesmärk on säilitada riigi toetuse andmisega varasem sissetulek isikutele, kelle tulu väheneb laste kasvatamise tõttu, ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Kohus leiab, et ainuüksi isiku lapsehoolduspuhkusel viibimine ei ole piisavaks aluseks enda ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. Juhul, kui isikule on määratud vanemahüvitis, saab ta nõuda enda ülalpidamiseks elatusraha üksnes siis, kui tema vajadused lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu on olulisel määral kasvanud või määratud vanemahüvitis on mingil põhjusel osutunud tema ühe kalendrikuu keskmisest tulust väiksemaks. Et hagejale määratud vanemahüvitis on tema keskmisest tulust väiksem, ei ole tuvastatud, hageja väited sellel ei põhine.
- Hagiavalduse kohaselt hageja vajadused moodustavad kokku 4 150 krooni kuus. Koos osa üüri ja kommunaalmaksudega 786 krooni (s.o 1/3 osa 2 360 kroonist) hageja vajadused moodustavad 4 936 krooni. Seega on tema vajadused vanemahüvitisest 382 krooni väiksemad. (5 318 – 4 936).
- Eeltooduga tuvastas kohus, et hageja varaline seisund on palju parem kui kostja varaline seisund. Kostja pangakonto väljavõtte alusel tegelikul on kostja kontole laekunud raha 2008.a septembrikuus 7 840 krooni ja oktoobrikuus 5 033 krooni. Seega kostja saab keskmiselt 6 437 krooni kuus, mis ei võimalda see hagi rahuldada, sest kui sellest summast arvata maha kostjalt väljamõistetud elatist, jääb kostjale elamiseks 2 461 krooni (6 437 – 3 975). Kostjale jääv summa on hageja poolt nõutud elatisest 39 krooni võrra väiksem. Kohus nõustub küll, et hagejale peab jääma raha ka laste ülalpidamiseks, kuid kohtu poolt tuvastatud kostja laenukohustuste suurust 88 163.24 krooni arvestades, üldse ei ole võimalik hagi rahuldada. Kohus, hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, jätab hagi rahuldamata. Hagejal on õigus esitada kostja vastu uus hagi pärast seada, kui hageja kaotab õiguse vanemahüvitisele või pärast poolte varalise seisundi muutumist. 4
(5)2-08-57297 Menetluskulud
- Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis vastavalt TsMS §162 lg1, lg2 jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
- Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §162 lg1, lg2, §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt.. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5
(5)