§-le 230 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja lapse kulutusi vaidlustanud ei ole. Asja arutelu käigus ei leidnud tõendamist, et kostja oleks töövõimetu või et ta oleks sedavõrd haige või et ta ei saaks tervislikul põhjusel töötada. Ei leidnud tõendamist, et kostjal oleks mingeid muid põhjusi, mida saaks kohus mõjuvaks lugeda elatise alla seadusega sätestatud määra vähendamiseks. Vanema varalist seisu ei väljenda mitte ainult see, kas tal on tööraamatus kanne töötamise kohta ja saadav töötasu, vaid tema tegelik majanduslik olukord, ka eluviis. Asjaolu, et kostja ei soovi tõendada oma tegelikke sissetulekuid, annab alust arvata, et kostjal on piisav sissetulek äraelamiseks ja seega ka oma laste ülalpidamiseks. See asjaolu, et kostja teenib ühes kuus rohkem ja teises vähem, oluline ei ole. Kostja lapsevanemana on kohustatud oma elu korraldama nii, et suudaks oma vanemakohustust täita ja oma last ülal pidada igas kuus. Oluliseks ei pea kohus esitatud töötuna arvele võtmise otsust, kuna töötuna arvele võtmine on toimunud kuu pärast hagi kohtule esitamist, mis selgelt väljendab seda, et tõend on toodud seoses hagi kohtusse esitamisega. Sama järeldust kinnitab ka 2003.a samal põhjusel kohtule esitatud samasugune tõend. Hinnates hageja varanduslikku olukorda ja lapse vajadusi, tuli kohus järeldusele, et hageja on võimeline lapse ülalpidamisse soovi korral panustama enamgi, kui seda sätestab seadus, ja see ei ole keelatud, kuid kohus on arvamusel, et seda pole põhjendatud teha teise lapsevanema arvel. Elatis ei saa olla perele täiendav sissetulek. Seadus ei seo elatusraha väljamõistmist tulumaksu lisamise kohustusega. Järelikult pole hageja arvestused ja arvutused, mis seonduvad tulumaksu maksmise kohustusega, asjakohased. Kui miinimumpalk kelle tahes äraelamiseks on seadusega sätestatud, siis järelikult on võimalik last ülal pidada ka selle palga piires ning on põhjendamatu lapse kulutusi suvaliselt suurendada vaid elatise nõudes hagi esitamiseks. Kohtu arvates on lapse toidukulu 4 500 krooni kuus suuresti üle paisutatud võrreldes kehtiva kuupalga alammääraga ega ole usutav. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Järelikult tuleb hageja nõue rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb elatis välja mõista igakuise elatusrahana 2 175 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuna PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Siinjuures arvestab kohus ka asjaolu, et hageja saab lapsele ka riikliku toetust 300 krooni kuus. 3 Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 24.03.2008.a.
kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.“ Suurendatud summa on 2 175- 540= 1 635 x 9 = 14 715 krooni, millelt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on tasumisele kuuluv riigilõiv 1 000 krooni. Kuna hageja oli riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 2 kohaselt hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb 1 000 krooni mõista kostjalt välja riigilõivu katteks riigituludesse.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61,
§-de 129, 162, 441-442, 632 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Sirja Tooming Lea Herne Kohtuotsus jõustus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.