lg 2, § 61 lg l ja 2, võttes arvesse, et hageja alates 11.02.2008.a töötab Maardu Gümnaasiumis ja teenib keskmiselt 4350 krooni kuus, millest arvestatakse maha maksud. Kostja töötab autojuhina, vedades veoseid Euroopas ja teenib hästi raha välismaal komandeeringutes olles. Hagejal on teave, et kostja teenib umbes 30 000 krooni kuus. Võimalust saada kostja palgatõendit tema töökohast hagejal ei ole. Tütar N õpib koolis. Tütre N igakuiste keskmiste kulude arvestus: pesu (sealhulgas aluspesu ja voodipesu) - 550 krooni; jalatsid - 500 krooni; riided - 2200 krooni; hügieenitarbed, vitamiinid ning ravimeid - 350 krooni; söök - 2500 krooni; teater, näitused, spordivõistlused - 300 krooni; ringid: joonistus - 850 krooni; keel - 500 krooni; ettearvamatute kulude lapsele - 500 krooni. Hageja elab koos kahe lapse ja uue abikassaga kolmetoalise korteris aadressil xxx, ja lisaks laste ülalpidamisele peab maksma samuti kommunaalteenuste eest. Aasta lõikes keskmiselt maksab hageja korteri eest 2000 krooni kuus. Järelikult lapsele kuluv osa eest 2000 : 4 = 500 krooni kuus. Kostja varanduslik seisund on parem kui hagejal, kes suudab tütre ülalpidamiseks anda omapoolse panusena vaid 1500 krooni kuus. Lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite andmisel abistab hagejat tema uus abikaasa. 2 Tsiviiltoimik 2-08-51400 15.08.2008 võttis kohus määrusega hagi menetlusse (lk. 11-12), toimetas hagiavalduse koopia kostjale kätte ja andis kostjale vastamiseks tähtaja 20 päeva alates hagiavalduse kättesaamisest. KOSTJA VASTUS HAGILE KOSTJA POOLT ESITATUD TÕENDID Kostja sai kohtu määruse ja hagiavalduse ärakirjad kätte 01.09.2008 (lk. 14). 03.09.2008 esitas kostja vastuväited, milles teatas, et ta ei ole nõus hagetava elastusraha suurusega ja leidis, et hageja sihilikult suurendab kulutusi lapse ülalpidamiseks. Kõik esitatud kulutused on ülepaisutatud ja pole reaalselt millegagi tõestatud. Näiteks see, et laps vajab riideid aasta jooksul 26400 krooni ulatuses, on ilmne liialdus. Lapse õpinguteks nõuab hageja kuus 1350 krooni. Samal ajal ei ole see tõendatud. Kostja arvates on vaja hinnata oma võimalusi. Summa õpingute jaoks on põhjendamatult suur. Kostja kahtleb, et kultuurilisteks üritusteks kulutab hageja lapsele 3600 krooni aastas. See pole millegagi tõendatud. Summa pole mõistlik ja on ülepaisutatud. Kostja avaldas, et ta on ka tulevikus nõus abistama last ülalpidamisel, kuid kostja võimalused on piiratud, mistõttu ta ei saa maksta rohkem kui pool oma palgast. Kostja teatas, et ta on uuesti abiellunud ja tema abikaasal on laps, kellega koos moodustunud uus perekond, milline on kostja ja ta abikaasa ülalpidamisel. Juhul, kui kohus rahuldab hageja nõude, on kostja perekond vähemkindlustatud, kuna kostja rahalised võimalused on väga piiratud. Kostja leidis, et 8250 krooni kuus lapsele ei kulu. Kuna puudub vajadus nii suurteks kulutusteks. Kui järgida hageja loogikat, siis võib elatusraha suurust paisutada lõpmatuseni, kirjutades sinna hulka ükskõik mida. Kostja leidis, et tuleb anda aru vajadustes ja võimalustes. Kostja arvates puuduvad veenvad tõendid, et hageja tõesti vajab lapse ülalpidamiseks elatusraha summa suurendamist. Praktiliselt kõik hageja põhjendused on paljasõnalised ja omavad demonstratiivset iseloomu. Kostja palus jätta haginõue täielikult rahuldamata ja kohtukulud mõista välja hagejalt. Kostja esitas tõendi töökohast (lk 17), millest nähtuvalt kostja saab palka 4500 krooni kuus. Samuti esitas kostja koopia abielutunnistusest (lk 18), mis tõendab, et ta on xxx uuesti abiellunud. KOHTUISTUNG Kohtuistungitel (14.11.2008 ja 07.01.2009) vähendas hageja nõuet ja seletas, et soovib elatusraha suurendamist 4100 kroonini kuus alates hagi esitamisest. Seda pakkus hageja ka kui kompromissettepanekut, millega ei olnud nõus kostja, kes avaldas, et maksimum, millega ta on nõus, on 2500 krooni kuus. Kostja kinnitas, et töötab kaugsõiduautojuhina ja tema pangakontole tööandja poolt perioodiliselt tehtavad maksed selgitusega reisiraha on küttekulu. See tähendab, et kostja peab selle raha eest ostma autokütust ise. Vajalikke dokumente kütuse ostmise kohta kostja ei esitanud, samuti ei teatanud, kas ja kui suures ulatuses saab ta komandeeringuraha. 3 Tsiviiltoimik 2-08-51400 Kohus tegi päringuid krediidiasutustesse, hankimaks andmeid kostja sissetulekute ja väljaminekute kohta. Neist väärib kohtu arvates tähelepanu Swedpangast saabunud informatsioon (lk 53-58). Teabe kohaselt on hageja nimel arvelduskonto ja limiidikonto krediitkaardi teenindamiseks. Kohtule esitati kontol ajavahemikus 01.01.2008 – 25.11.2008 toimunud rahaliste vahendite liikumiste väljatrükk. Sellest ilmneb, et kostja tööandja on talle sageli teinud ülekandeid selgitusega Reisikulud. Jaanuaris 2008 on kostja reisikuludena saanud kokku 28000 krooni, veebruaris 2008 20000 krooni, märtsis 2008 30000 krooni, aprillis 2008 78000 krooni, mais 2008 53565 krooni, juunis 2008 37000 krooni, juulis 2008 40000 krooni, augustis 2008 49500 krooni, septembris 2008 30400, oktoobris 2008 53000 krooni, novembris (kuni 21.11.2008) 33065 krooni. Peale selle on kostja saanud komandeeringutasu aprillis 2008 summas 17000 krooni ja mais 2008 2000 krooni. Töötasuna on kostja saanud tööandjalt 3935 krooni kuus. Lisaks sellele on kostjale tasutud kauba eest OÜ O poolt 25.04.2008 9000 krooni. Kostja on kontolt võtnud välja suuri rahasummasid: jaanuaris 2008 22700 krooni, veebruaris 2008 20100 krooni, märtsis 2008 15000 krooni, aprillis 2008 45000 krooni, mais 2008 39000 krooni, juunis 2008 20000 krooni, juulis 2008 13000 krooni, augustis 2008 40000 krooni, septembris 2008 25000 krooni, oktoobris 2008 26000 krooni, novembris 2008 28000 krooni, aga ka tasunud väärteoasjas 17.06.2008 trahvi summas 8100 krooni. Maksu- ja Tolliameti poolt 26.11.2008 esitatud andmetel (lk. 59-60) on O P saanud 2008. aastal OÜ-st N maksustatavat tulu 43800 krooni, millelt on kinnipeetud tulumaksu 4234 krooni, töötuskindlustusmakset 263 krooni ja kohustusliku kogumispensioni makset 876 krooni. Hageja lõplikuks nõudeks jäi elatis summas 4100 krooni kuus alates hagi esitamisest, kinnitades, et ta on seega vähendanud haginõuet. Lapse kohta tehtavate väljaminekute kinnituseks on hageja esitanud kviitungeid ja kaupade eest tasumist kinnitavaid tšekke (lk 63-69), ning lisanud oma pangaarve väljatrüki mai 2008 kohta (lk 62). Sellest nähtub, et kohtutäituri vahendusel on 06.05.2008 hageja pangaarvele kantud üle 34500 krooni elatusraha võlgnevusena 27.10.2006. a otsuse alusel tsiviilasjas 2-0610195 (lk 5-6). Veel saab hageja peretoetust 600 krooni kuus Abielulahutuse tunnistuse koopia ( lk 2) kinnitab, et hageja ja kostja on lahutatud 16.08.2000. Sünnitunnistuse koopia (lk 3) kinnitab, et poolte abielust on xxx . a sündinud tütar V . Nimemuutmistunnistuse koopia (lk 4) kinnitab, et V P uus eesnimi alates 25.10.2000 on N . Harju Maakohtu 27.10.2006.a kohtuotsuse koopia tsiviilasjas 2-06-10195 kinnitab, et kostjalt mõisteti alates 28.04.2006 tütre ülalpidamiseks välja elatusraha suurusega 2000 krooni kuus. Kohtuotsus jõustus 04.12.2006. Rahvastikuregistri väljatrükk (lk 7) tõendab, et hagejal on kaks last: poeg N T (sündinud xxx) ja tütar N P (sündinud xxx ). Rahvastikuregistri väljatrükk (lk 9) tõendab, et kostjal on üks laps: tütar N P (sündinud xxx ). 4 Tsiviiltoimik 2-08-51400 Abielutunnistuse koopia (lk 18) kinnitab, et kostja on uuesti abiellunud xxx. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kummagi poole seisukohad ning tutvunud kõigi asjas esile toodud asjaoludega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et haginõue elatise väljamõistmiseks poolte ühise lapse ülalpidamiseks on tõendatud ja põhjendatud hageja poolt kohtus vähendatud ulatuses ning tuleb rahuldada.
kohaselt on vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et laps, kellele elatusraha nõutakse, on nende ühine ning selles, et elatusraha väljamõistmine on seadusega kooskõlas ja põhjendatud. Pooled on eri meelt lapse vajaduste rahuldamiseks vajalike kulutuste üle suuruse osas ja selles, kas kostja on elatist võimeline maksma nõutavas ulatuses (so 4100 krooni kuus lapsele tagasiulatuvalt alates hagi esitamisest). Käesolevas asjas on kohtul vaja tõendada, kui suures summas on põhjendatud kostjalt elatusraha väljamõistmine.
lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja on kohtuistungil sisuliselt õigeks võtnud elatusraha väljamõistmise summas 2500 krooni kuus. Seega kostja aktsepteerib lapse vajaduste suurenemist võrreldes varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatusraha suurusega.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
Elatise väljamõistmise eelduseks ühe vanema kasuks on teise vanema poolt ülalpidamiskohustuse rikkumine (kohustuse mittetäitmine või ebapiisav täitmine). Kostja ei ole vaidlustanud fakti kui seesugust, mis kinnitaks, et ta ei ole täitnud ülalpidamiskohustust igakuise rahaeraldisena hagejale lapse ülalpidamiseks küllaldaselt. 5 Tsiviiltoimik 2-08-51400 Kohus loeb O P omaksvõtuga kohtuistungil tuvastatuks ja tõendatuks asjaolu, et ta ei ole lapsele nõutavast perioodist alates (so alates hagi esitamisest) elatusraha küllaldaselt tasunud. Seega on kostja rikkunud hagejaga koos elava poolte ühise lapse ülalpidamiskohustust. Eelpool on kohus analüüsinud kostja sissetulekuid ja väljaminekuid, leides neid hinnates, et kostja sissetulekud, st tööandjalt saadav raha igakuiselt on olnud piisav ja kostja on saanud endale lubada märkimisväärseid sularaha koguste väljavõtmisi ja suuri väljaminekuid. Kostja on selgitanud, et reisikulud tähendavad tööülesannete täitmisel kütte ostmiseks kulutatavat raha. Kostja ei ole oma taolist väidet millegagi põhjendanud ega tõendanud. Ei ole usutav, et väliskomandeeringus töötades (kaugsõidu autojuht peamiselt Venemaal) makstakse töö eest kostjale vaid 3935 krooni töötasuna kuus. Kohtu arvates veenab ainuüksi kostja pangakonto visuaalne vaatlus, et kostjal on piisavalt raha, mida ta ei ole kahjuks soovinud kulutada oma tütre N P jaoks, samuti lubab see kohtul järeldada, et kostja on suuteline ülalpidamiskohustust nõutavas määras täitma. Tema sissetulek on siiski oluliselt suurem kui hagejal. Kostja sissetulekud võimaldavad elatusraha väljamõistmist kohtu arvates 4100 krooni ulatuses igas kuus. Tõepoolest, seaduse mõtte kohaselt arvestada tuleb mõlema vanema võrdset kohustust lapse eest hoolitsemisel, samuti lapse vajadusi, kuid mõistetavalt ka kummagi vanema võimalusi oma kohustuse täitmisel. Võrreldes varasema kohtuotsuse tegemise ajaga on laps arenenud ja kasvanud suuremaks, mistõttu on ilmne, et seni kehtinud elatise määr, so 2000 krooni kuus isalt tema ülalpidamiseks ei ole enam piisav. Laps õpib üheksandas klassis, tema vajadused on suurenenud. Lisaks kooliskäimisega seotud kulutustele tehakse olulisel määral kulutusi, mis on seotud lapse huvialadega ja enesearendusega. Kohus nõustub, et lapse kodusele toidule kulub keskmiselt 2250 krooni kuus, mis on 75 krooni päevas, kuna ka koolipäeva jooksul, mil laps suure osa päevast kodus ei ole, peab ta toituma ja kulutama raha selleks. Lisanduvad ka lapse eluasemekulud summas 500 krooni kuus, hügieenitarbed, riided, jalatsid, ravimid, vitamiinid ca 2150 krooni kuus, kulutused kultuuriüritustele, huvialaga tegelemiseks, transpordile, sidele ca 1000 krooni kuus. Tegemist on keskmiste kulutustega kuus, mis tähendab, et kuude lõikes võivadki nimetatud kulutused olla kas suuremad või väiksemad. Selliselt kulub kohtu arusaamist mööda laose peale keskmiselt 5900 krooni kuus. Niisugusele järeldusele asub kohus leides, et sellised kulutused vastavad lapse vajadustele ja tema jaoks minevatele reaalsetele kulutustele. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei saaks töötada, kui vaja, tulutoovamal töökohal. Kohus leiab, et oma seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise nimel peaks kostja intensiivsemalt töötama selleks, et kohustuste täitmisega toime tulla. Laps ei pea seetõttu kannatama. Kostja eluviis, tema sissetulekud ja rahakulutused tõendavad 6 Tsiviiltoimik 2-08-51400 ilmekalt, et kostja majanduslik olukord on oluliselt parem kui hagejal. Kriitiliselt tuleb suhtuda kostja väitesse, et ta uues perekonnas on ka uue abikaasa poeg varasemast kooselust. Tema ülalpidamine kostja poolt aga ei tulene seadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (
Samas, kui lapse põhjendatud vajadused suurenevad, saab nõuda ka elatise suuruse muutmist.
Sellisest regulatsioonist nähtub selgelt seadusandja tahe tagada elatise abil lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite vältimatu olemasolu. Seega peavad ka kulutused, mille katmiseks elatis välja mõistetakse, olema konkreetse lapse huvisid ja vajadusi vajalikud. Elatise suuruse kindlaksmääramist mõjutavadki seega eeskätt konkreetse lapse huvid ja vajadused ning alles teisena vanemate võimalused. Iga lapse huvide ja vajaduste rahuldamiseks on seadusandja näinud ette
lg 4 kehtestatud elatise minimaalse suuruse, milleks on pool kuupalga alammäärast ja mis on otsuse tegemise ajal 2175 krooni. Tulenevalt vanemate võrdsetest õigustest ja kohustustest laste ees on seadusandja lähtunud seega eeldusest, et keskmise lapse ülalpidamiseks kulub vähemalt kuupalga alammäära suurune summa, milleks on otsuse tegemise ajal 4350 krooni. Üksnes juhul kui asjas on tõendatud konkreetse lapse huvid ja vajadused, mille katmiseks kulub sellest summast suurem summa, saab kindlaksmääratav elatis olla suurem kui
Kohus leiab, et arvestades lapse vanust ja senist lapsele võimaldatud elukorraldust ning lapse huvisid (tegelemine kunstiga) võib asuda seisukohale, et lapse huvidele ja vajadustele vastavaks igakuiseks ülalpidamiseks on alates 28.07.2008 vajalik kanda kulu suuremas ulatuses kui
Kohus leiab, et lapse põhjendatud huve tagavat ja vajadusi katvat ülalpidamist on võimalik tagada 5900 krooni eest, millest lapse isal tuleks kanda 4100 krooni ja emal 1800 krooni kuus, kuna vaieldamatult on lapse isa sissetulekud mitu korda suuremad kui lapse ema omad. Seega kohtul on alus otsustada, et lapse isa kanda jäävad kulutused lapse ülalpidamiseks on ligemale kaks korda suuremad kui lapse ema poolt tehtavad keskmised kulutused kuus. Hagejal on perekonnas teinegi alaealine laps, kes samuti vajab ülalpidamist. Seevastu kostjal on ainult üks laps, kellele ta on seaduse kohaselt kohustatud ülalpidamist andma. Nimetatu tuleneb kohtupraktikast ja
Kohtu arvates on seetõttu põhjendatud, mõistlik ja õiglane lugeda kostjalt väljamõistetava elatusraha suuruseks poolte neljateistkümneaastase tütre ülalpidamiseks 4100 krooni kuus. Sellise summa eest on võimalik katta lapse osa eluasemega seotud kuludest, kulud tema tervishoiule ja hügieenile, koolieelses lasteasutuses viibimise 7 Tsiviiltoimik 2-08-51400 eest tasumiseks, transpordikulud, samuti mõistlikus ja eakohases määras toituda, riietuda ja sportlikult või muul viisil meelt lahutada ning vajaduse korral on selle summa säästliku kasutamise arvelt võimalik korraldada ka reisimist. Mõlemal lapsevanemal tuleb teadvustada, et kohtu poolt väljamõistetav elatis on mõeldud eeskätt lapse põhjendatud tavavajaduste rahuldamiseks. Kohus on seisukohal, et elatis peab tagama lapse eakohase mitmekülgse ja tasakaalustatud arengu võimalused. Kohtulahend elatise väljamõistmiseks ei piira siiski kuidagi kummagi vanema õigust teha seoses lapsega kulutusi, mis ületavad kohtu poolt vajalikuks peetava ülalpidamismäära, kui neil selleks võimalusi on. Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 kohaselt on elatis residendist füüsilise isiku tulu ja see maksustatakse tulumaksuga. Sama seaduse § 19 lg 1 reguleerib täpsustavalt, et tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt
§-dele 23, 61-64 või
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.