3 kohaselt tuleb kinnipeetav juuste eest hoolitsemiseks kindlustada juuksuriteenusega. Ka siin ei ole kehtestatud mingeid tähtaegu. Kohtuistungil antud seletustes on Tallinna Vangla juuksuri juurde saamiseks esitatud avalduste olemasolu omaks võtnud, kuid eitab nende lahendamata jätmist (tl. (tl. 123). Veel on kaebaja Tallinna Vanglale ette heitnud majandustöödelt vabastamise põhjuste selgitamata jätmist, eesti keele kursusel osalemise mittevõimaldamist, televiisori kasutamise eest raha võtmist, pöördumiste tähelepanuta jätmist ning direktori nimele saadetud avaldusele vastamist teise ametniku poolt.
1 kohaselt tuleb kinnipeetav tööga kindlustada vaid võimaluse korral. Tallinna Vangla 17.03.2008 käskkirja nr. 110-k (tl. 127) kohaselt on Igor Tünni rakendamine finants- ja majandusosakonna abitöölisena lõpetatud töödistsipliini rikkumise tõttu. Käskkirja sissejuhatavas osas on vastav selgitus olemas, kaebajale on käskkiri samal päeval allkirja vastu teatavaks tehtud, ta on sellele kirjutatud vastuväites väljendanud tööst vabastamise põhjusest arusaamist ega ole käskkirja ettenähtud korras ja tähtajal vaidlustanud. Arusaamatuteks jäävad I.T väited eesti keele kursustel osalemise mittevõimaldamises. 28.03.2008 on OÜ Sugesto väljastanud talle tunnistuse 60 tunnise eesti kõnekeele algtaseme kursuse lõpetamise kohta (tl. 126). Kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et koheselt peale nimetatud kursuse lõppemist korraldati jätkukursus, et kaebaja avaldas sellel osalemise soovi ja seda talle ei võimaldatud. Kuna 11.04.2008 käskkirjaga (tl. 94-95) on I.T`t karistatud 15 ööpäevase kartserisse paigutamisega ja 14.04.2008 otsustati ta ümber paigutada Viru Vanglasse, ei saanuks eeldatavalt enam kui kaks kuud kestval kursusel osalemine ka sinna lubamise korral kuidagi võimalik olla. Televiisori kasutamise eest raha võtmist Tallinna Vangla eitab (tl. 47) ja vastavat mahaarvamist ei kinnita ka I.T isik konto väljavõtted (tl. 49 ja 59). Kaebuse lisadena on I.T kohtutoimikusse esitanud mitmed Tallinna Vanglast saadud vastused (tl. 47, 50, 52, 83, 84, 85 ja 86), kuna need haakuvad kaebuse nõuetega, jääb arusaamatuks väide tema pöördumiste tähelepanuta jätmise kohta. Asjaolu, et direktorile adresseeritud avalduse, taotluse või kaebuse peale antud vastusele on alla kirjutanud vangistusosakonna juhataja, ei ole mitte pöördumise tähelepanuta jätmine, vaid „Tallinna Vangla asjaajamiskorrast“ tulenev nõue. Isegi kui mõni kaebaja pöördumine on jäänud vastuseta, ei saanud 2 2 see asjaolu kuidagi anda alust mittevaralise kahju hüvitamise nõudeks. Samuti ei saa sellise nõude rahuldamise alus olla televiisori kasutamise eest raha võtmine, pikk ravijärjekord ning juuksurile ja kursustele mittepääsemine. Põhiseaduse § 25 tulenev õigus isikule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele ei tähenda mittevaralise kahju tingimusteta ja ainult rahas hüvitamist. Väärikuse alandamise puhul saab selline hüvitus olla põhjendatud üksnes siis, kui kohtumenetluses leiab kinnitust mõne ametiisiku süü isiku sellises kohtlemises, mis seisneb tema teadlikus panemises alandavatesse või teotavatesse oludesse või muudes tegudes, mille eesmärk on väärikustunde ja au riivamine, piinamine, alandamine, kahjustamine või teotamine. Seega on kohtumenetluses vajalik tuvastada, et kahju põhjustanud tegevus oli õigusvastane, teadlik, pahatahtlik, eesmärgipärane ja just sellele isikule suunatud. I.T aga pole kohtule esitatud ühtegi väidet ega tõendit, et Tallinna Vangla ametnike vaidlustatud tegevus oli suunatud otseselt tema piinamisele, väärikuse alandamisele või teotamisele. Samuti ei ole ta väitnud ega tõendanud Tallinna Vangla tegevuse kahjustavat mõju oma tervisele ja väitis kohtuistungil üksnes seda, et vaidluse põhjustanud probleemid tekitasid talle stressi. Lisaks kahju hüvitamise nõudele on I.T esitanud ka nõude tühistada 11.04.2008 koostatud Tallinna Vangla direktori käskkiri nr. 321-d (tl. 94-95). Sellega karistati teda
1 ja § 67 p. 1 tuginedes 15 ööpäevase kartserisse paigutamisega. Käskkirjast nähtub, et 19.03.2008 kell 17.30 keeldus I.T ümberpaigutamise käigus minemast talle vangla administratsiooni poolt määratud 3. sektsiooni kambrisse nr. 29.
1 sätestatu kohaselt võib selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale distsiplinaarkaristust. Sama seaduse § 67 p. 1 kehtestatud kinnipeetava kohustuste kohaselt peab kinnipeetav vangla julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.
põhimõtetest ja selle alusel justiitsministri 25.03.2008 määrusega nr. 9 kehtestatud „Täitmisplaani“ § 2 lg. 1 tulenevalt otsustab kinnipeetava vanglasisese paigutamise üle vangla, kus kinnipeetav viibib. 26.03.2008 kirjalikus (tl. 100) ja kohtuistungi suulises seletuses (tl. 121) võttis I.T omaks, et keeldus minemast talle määratud kambrisse, kuid põhjendas seda väitega, et talle ei selgitatud töölt vabastamise asjaolusid.
st ega ühestki muust õigusaktist ei tulene kinnipeetavale õigust ise määrata oma paigutamisse puutuvat ega seada sellega seonduvalt mistahes tingimusi. Kaebaja poolt nimetatud põhjendus oli ka asjakohatu, sest eespool juba viidatud tööst vabastamise käskkirjas on vastav seletus olemas ja selle pöördel olev vastuväide kinnitab otsustuse sisust arusaamist. I.T distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki vangistuseaduse § 64 lg. 1, 2, 3, 4 ja 4’ kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, selle käik on protokollitud (tl. 96), kinnipeetav on saanud anda seletusi (tl. 100-101), karistus on määratud ettenähtud tähtaegade piires ja selleks pädeva ametiisiku poolt.
1 p. 4 kohaselt võib kinnipeetava kartserisse paigutada kuni 45 ööpäevaks. Seega ei ole kaebajale kohaldatud karistus maksimaalne ja arvestab igati tema varasemat õigusrikkumiste rohkust (tl. 102). Eeltoodust tulenevalt pole I.T kaebus põhjendatud ja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Kaebuse esitaja on kohtumäärustega vabastatud 3000 krooni suuruse riigilõivu tasumisest 2000 krooni ulatuses (tl. 60). Tallinna Vangla oma kohtukulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud (tl. 123). Seega jääb kaebaja riigilõivust 1000 krooni halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 alusel tema enda ja 2000 krooni riigi kanda ning vastustaja võimalikud menetluskulud § 93 lg. 1 kohaselt tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik 3 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.