← Eesti

2-09-3830/4

Obsah (6)§ 4772§ 531§ 110§ 528§ 526§ 172

2-09-3830 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Kohtunik Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja 29. mai 2009. a, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-09-3830

§ 4772lg 2) 6.

V J on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja on kaotanud hääleõiguse.

  1. V J’ il on keelatud tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta.
  2. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja teatada määrusest ka valijate nimekirja pidavale asutusele (

§ 531lg 2, 6).

  1. Määrus on kehtiv teatavakstegemisega. ja muutub täidetavaks määruse J Ja’ le Menetluskulud Menetluskulude kulude jaotus Menetluskuludest jätta avaldaja kanda avalduse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv, ülejäänud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, samuti tema abikaasa, sugulane, hõimlane või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Avalduse sisu ja menetluse käik
  2. 30.01.
  3. a esitas Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu) Harju Maakohtule avalduse V J’ ile määratud eestkostja J J eestkostja ametiaja pikendamiseks. Avalduse kohaselt Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale teadaolevalt elab V J koos ema J J (J ) ja isa V J (J) kolmetoalises kõigi mugavustega korteris aadressil Xxx, Tallinn. V J on 09.03.2001 Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/4/28-06 tunnistatud teovõimetuks ja tema eestkostjaks on määratud tema ema J J . V J on töövõimetuspensionär, talle on määratud raske puue. Tervisliku seisundi tõttu vajab pidevat juhendamist ja kõrvalabi. 19.01.2009 pöördus Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda J J avaldusega pikendada V J seatud eestkostet. 2

(6)2-09-3830 20.01.2009 tegid Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna peaspetsialist H V ja praktikant Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudist M L kodukülastuse kontrollimaks V J kodust olukorda ja igapäevaeluga toimetulekut. V J on vaikne, küsimustele vastab ühesõnaliselt, ise vestlust edasi ei arenda. V J on rõõmsa olekuga ning lapsemeelne. Põhiliselt joonistab ja värvib pilte. Ema ja isa abiga saab ta kodus oma igapäevaeluga hakkama. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Eestkostet korraldatakse vastavalt PKS § 93 lg 1 ning Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2000 määrusega nr 41 kinnitatud Eestkoste korraldamise juhend punktide 1.3 ja 1.4 alusel, mille kohaselt on eestkosteasutus Tallinnas Tallinna Linnavalitsus, kes täidab oma ülesandeid linnaosade valitsuste kaudu. PKS § 93 lg 3 kohaselt korraldab eestkostet eestkosteasutus, lõige 2 kohaselt kogub ja valmistab ette eestkoste seadmiseks vajalikud andmed eestkosteasutus. Alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 526 lg 3 kohaselt määratakse isikule eestkostja tähtajaga kuni kolm aastat. V J on eestkostja määratud 09.03.2001. Tallinna Kesklinna Valitsus on seisukohal, et tulenevalt nimetatud sättest ning võrdse kohtlemise printsiibist, on vajalik V J seatud eestkoste vajalikkus kohtu poolt uuesti üle vaadata, et tagada V J üle seatud eestkoste seaduslikkus. Tallinna Kesklinna Valitsusele teada olevate andmete kohaselt vajab V J endiselt eestkostet, kuna tema õigused ja huvid võivad saada kahjustatud, sest ta ei ole võimeline adekvaatselt sooritama ja hindama teatud tehingute vajadust edaspidise elu toimimiseks. Vastavalt PKS § 95 lg 2 võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. 19.01.2009 avalduses on J Ja avaldanud soovi hakata oma poja V J eestkostjaks. Tallinna Kesklinna Valitsus on käesoleva avalduse esitamisel juhindudes PKS § 95 lg 3 arvestanud eestkostja valikul isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Tallinna Kesklinna Valitsusele teada olevate andmete põhjal on J J sobilik isik olema oma poja V J eestkostjaks, sest J J on kursis tema soovidega ja on nõus ka edaspidi korraldama oma poja toimetulekut igapäevaelus. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes PKS § 92 lg 4 ja

§ 110

lg 3, § 526, 528 lg 1 palus avaldaja pikendada V J üle seatud eestkoste ning määrata jätkuvalt eestkostjaks J J . Avaldusele lisati koopiatena

  1. koopia J J avaldusest
  2. koopia V avaldusest
  3. rahvastikuregistri väljavõte V J elukoha osas
  4. koopia J J ja V J passist
  5. koopia AEK otsusest
  6. koopia maksekorraldusest Puudutatud isikute seisukohad
  7. Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde ja palus see rahuldada. Puudutatud isik J J kinnitas, et tema poeg vajab ka jätkuvalt eestkostet, kuna V J’ i täielikku vaimset tervistumist ei ole võimalik prognoosida. J J kinnitas 3

(6)2-09-3830 kohtus, et soovib ka jätkuvalt olla oma poja eestkostjaks. Ta on sellekohasse avalduse esitanud kirjalikult avaldajale (lk 4). Puudutatud isik V J ei ole vaidlustanud avaldust. Ta on esitanud kirjaliku avalduse avaldajale, kus toetanud oma abikaasa jätkamist eestkostjana nende poja V J suhtes. Kohus ei saavutanud istungile tulnud V J’iga sisulist kontakti, kuna ta ei vastanud ühelegi küsimusele. V J’ ile riigi poolt määratud esindaja advokaat Katri Koitver toetas Tallinna linna avaldust ning palus see rahuldada. Kohtu tuvastatud asjaolud ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused
  1. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • Harju Maakohtu 09.03.
  2. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/4/2806/2001 on määratud V J’ ile eestkostjaks tema ema J J . Sama otsusega on tunnistatud V J teovõimetuks (lk 21) • Kohtupsühhiaatriaekspert on jõudnud tsiviilasjas nr 2/4/28-06/2001 läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktis järeldusele, et V J ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. V J on kaasasündinud Downi tõbi, mis on põhjustanud raske vaimse alaarengu, mistõttu V J vajab pidevat järelevalvet ja hooldamist. Iseseisva elukorraldusega V J ei tule toime (lk 21) • Puudutatud isik J J on esitanud Tallinna Kesklinna Valitsusele avalduse, milles palus pikendada V J’ i eestkostja ametiaega (lk 4) • Puudutatud isik V J on esitanud Tallinna Kesklinna Valitsusele avalduse, milles andnud nõusoleku oma abikaasa J J eestkostja volituste pikendamise taotlemiseks (lk 5) • V J’ i pensionitunnistusest nähtuvalt on ta alates 06.07.1979 invaliidistunud ja temale on pension määratud alates 01.01.1992 eluaegselt • Arstliku ekspertiisi otsusest nähtub, et V J’ ile on määratud raske puue (lk 8) ühes töövõimekaotusega 80 % ulatuses • Avalduse esitamise eest on makstud riigilõivu 200 krooni 22.01.2009 (lk 9) Kohtu poolt kohaldatavad seadused ja kohtu põhjendused
  3. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lg-le 2 on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Kohus on tuvastanud käesoleva kohtumääruse p-is 3, et V J’ il esineb kestev võimetus oma tegudest ja nende tähendusest aru saada. Tegemist on raske sügava vaimse puude all kannatava isikuga, kelle haigus, mis selle on tinginud, ulatub tagasi tema elutee algusse. Tulenevalt sellest asjaolust ei ole V J kohtu arvates võimeline ka elukestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, mistõttu on ta TsÜS § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Harju Maakohtu 09.03.
  4. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/4/28-06/2001 määrati V J’ ile eestkostja ja V J tunnistati teovõimetuks. 4
(6)2-09-3830
  1. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks ning sama seaduse § 95 lg 1 järgi teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Harju Maakohtu 01.02.
  2. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/24-7472/04 määrati V J’ ile eestkostjaks J Ja. Kuivõrd J Ja’ i eestkostja volitused on lõppenud, siis tuleb kohtul otsustada V J’ i eestkoste lõpetamine või pikendamine. 6.

§ 528

kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. Kui eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata või kui eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui üks aasta, ei pea kohus eestkostja ametiaja pikendamisel uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama. Eestkostja ametiaja pikendamisel ei pea eestkostetavale ekspertiisi tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Lähtudes kohtule esitatud V J’ i tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest leidis kohus, et V J’ i eestkoste vajaduse kindlaks tegemiseks ei ole vaja läbi viia uut ekspertiisi. 7. Kohus leiab, et J Ja eestkostja ametiaja pikendamine oma poja V J’ i eestkostjaks olekul on põhjendatud.

§ 528

lg 1 kohaselt eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut. PKS § 95 annab kohtule võimaluse määrata eestkostjaks isiku, kellelt on nõusolek ja kes on, arvestades eelkõige eestkostetava huvisid, eestkostjana võimeline täitma eestkostja ülesandeid. Samuti tuleb arvestada võimaliku eestkostja suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Eestkostja määramisel peab kohus muu hulgas arvestama ka vastavalt PKS § 95 lg 1 lausele 2 eestkosteasutuse ettepanekut. Käesolevas asjas leiab kohus, et V J’ ile on jätkuvalt sobivaimaks eestkostjaks tema ema J Ja, kes on käesoleva ajani V J’ i eestkostjana tema eest hoolitsenud ja tema igapäevaelu korraldanud ning sellega ka näidanud, et on suuteline V J’ i huve ja õigusi täielikult ja edukalt kaitsma. J Ja on avaldanud soovi jätkuvalt V J’ i eestkostja kohustusi täita. V J’ i isa V J on avaldanud kirjalikult nõusoleku, et J Ja jätkab V J’ i eestkostjana. Kohtuistungist oli V J teadlik ja tema mitteilmumine eri takistanud asja menetluse lõpuleviimist. 8. Lähtudes kohtule esitatud V J’ i tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ning arvestades tema haiguse olemust ja laadi, leiab kohus, et V J ei ole jätkuvalt võimeline tegema iseseisvalt tehinguid. Kohus leiab, et eestkostetava tehingute tegemise õigust ei tule laiendada, mistõttu tuleb lugeda, et V J on endiselt valimisõiguse tähenduses teovõimetu ja ei oma hääleõigust (

§ 526lg 5).

Kohus on seisukohal, et V J’i suhtes on põhjendatud eestkoste pikendamine viieks aastaks. Kohus veenus vahetult istungil, et V Ji üle eestkoste seadmine ja selle pikendamine on põhjendatud ning vajalik. 9.

§ 172

lg 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Lähtudes

§ 172lg 3 leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta osaliselt riigi kanda.

Avaldaja kanda tuleb jätta tasumisele kuuluv riigilõiv, ülejäänud menetluskulud jätta riigi kanda. 5

(6)2-09-3830 Raivo Einula Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.