Käskkirjas märgiti, et 27.07.2008 hommikuse loenduse ajal kambris 9116 keeldus D.Š täitmast valvuri korraldust kanda nimesilti. 04.12.2008 koostatud vaideotsusega (tl. 76-77) jäeti D.Š nõue käskkirja kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. 30.10.2008 esitas D.Š Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1-2) ning palus, et käskkiri tema karistamise kohta tühistataks. Kaebaja märkis, et distsiplinaarmenetlus ei vastanud menetlusnormidele ja käskkiri on kaalutlusvigadega.
1 ja Viru Vangla kodukorra punkt 4.6 tuginedes väitis kaebaja, et peab kandma nimesilti riietel ja üksnes väljaspool elukambrit. Distsiplinaarmenetluse puudustena märkis ta haldusmenetluse seaduse § 11, vangla sisekorraeeskirja § 98 p. 1 ja
viidates ära asjaolud, et seletuskirja võttis toimunu algatanud ametnik, et puuduvad protokolli lisad ja neis on viide nii seletusele kui sellest keeldumise aktile, et õigusrikkumisest teavitamisel ei öeldud talle, millist seaduslikku korraldust ta ei täitnud, et käskkirjas pole märgitud, millist Viru Vangla kodukorra punkti on ta rikkunud ning väitis, et vangla poolt talle saadetud kirja kohaselt ei peagi kambris nimesilti kandma. Viru Vangla kirjalikus vastustes (tl. 67-69) vaieldi kaebusele vastu, paluti seda mitte rahuldada ja leiti Riigikohtu lahendile nr. 3-3-1-103-06 tuginedes, et kuna kaebajale antud korraldusel ei olnud tühise haldusakti tunnuseid, polnud selle täitmata jätmine õigustatud. Seejuures viidati Viru Vangla kodukorra punkt 7.5 sätestatud kohustusele kontrollida loenduse käigus kinnipeetava isikusamasust, 1 1 väideti nimesildi andmete kontrollimise olevat üheks selle võimaluseks ja lisati, et kuigi kodukorras on nimesildi kandmine kambris reguleerimata, ei tähenda see õigust valvuri korralduse täitmisest keelduda. Vastuses ei nõustutud ka distsiplinaarmenetluse läbiviimise suhtes esitatud etteheidetega ja selgitati, et õigusaktidest ei tulene rikkumise kohta ettekande teinud ametnikule keeldu rikkujalt seletust võtta, et protokollile on vajalikud materjalid lisatud, et seletuskirjast keeldumise akt on tehtud täiendavate seletuste kohta, et menetluse algatamise teatises märgitud kuupäevast ja kellaajast pidi kaebajale selguma, millisest juhtumist on jutt ning lisati, et kuna käskkirjas on viide
sättele, polnud viitamine Viru Vangla kodukorra sätetele tingimata vajalik. Kohtuistungil jäid nii kaebaja kui Viru Vangla esindaja kirjalike väidete ja taotluste juurde. D.Š esitas riigilõivu tasumisega tekkinud 80 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude ja väitis, et täiendavat seletust pole temalt küsitud. Jaanika Kõrgmaa olulisi täiendusi ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED Vangistuse täideviimise korda reguleerib vangistusseadus. D.Š kaebusega vaidlustatud Viru Vangla direktori 22.08.2008 käskkiri nr. 1041-KP (tl. 4) on antud selle seaduse § 63 lg. 1 p. 1 ja § 64 lg. 4 alusel, millistes on kehtestatud noomitus ühe võimaliku kinnipeetavale kohaldatava distsiplinaarkaristusena, vangla direktori pädevus distsiplinaarkaristuse määramisel ning vastava käskkirja põhjendamise ja selle allkirja vastu kinnipeetavale andmise kohustused.
1, 2, 3 kehtestatust tuleneb lisaks, et vangistuse täideviimist käsitlevate õigusaktide nõuete rikkumise korral viiakse kinnipeetava suhtes läbi distsiplinaarmenetlus, distsipliinirikkumisest peab kinnipeetavat koheselt informeerima, tal on õigus selgitusi anda ning distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Distsiplinaarmenetluse protokolli sisu ja vormi suhtes kehtivad täpsemad nõuded on loetletud justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr. 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 97 lg. 2. Distsiplinaarkaristuse käskkirja suhtes pole vangistust reguleerivates õigusaktides lisaks eelnevalt juba märgitud põhjendamise nõudele midagi täpsemat kehtestatud. Kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et D.Š distsipliinirikkumise suhtes on vormistatud distsiplinaarmenetluse protokoll (tl. 70), mille sisu vastab kõigile kehtestatud nõuetele. Karistatu on vahetult peale õiguserikkumist andnud kirjaliku seletuse (tl. 72). Talle on rikkumise sisu ja distsiplinaarmenetluse algatamise fakt teatavaks tehtud ning võimaldatud ka täiendavate seletuste andmist (tl. 73). D.Š küll eitas kohtuistungil sellise seletuse küsimist (tl. 84), kuid teatise tutvumise kohta antud allkiri muudab tema väite alusetuks. Alusetud ja arusaamatud on väited ka protokolli lisade puudumise ning teatise ja korralduse viidete puuduste kohta. Protokolli pöördel on selle lisad loetletud ja kohtutoimikusse on need esitatud nii kaebuse kui sellele antud vastuse lisadena (tl. 5-12 ja 70-75). See, millised lisad täpselt ühe või teise õiguserikkumise puhul protokollile lisatakse, saab sõltuda üksnes konkreetsetest rikkumise asjaoludest. Antud juhul pole distsiplinaarmenetluse materjalides „Vangla sisekorraeeskirja“ § 98 p. 1 nimetatud tunnistajate seletusi, kuid need ei olnudki vajalikud, sest kirjalikus seletuses võttis D.Š nii korralduse andmise kui ka selle täitmisest keeldumise omaks ja tema vastuväited on üksnes õiguslikku laadi. Menetluse algatamise teatises pole tõepoolest rikkujale antud korralduse sisu kirjeldatud, kuid esitatu on siiski piisav, et süüdistusest aru saada ja seda möönis kaebaja kohtuistungil ka ise (tl. 84). See, millise õigusakti millistele sätetele distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas viidata, sõltub samuti iga konkreetse õiguserikkumise sisust. Antud juhul sisaldab vaidlustatud käskkiri viidet
1, mis kohustab kinnipeetavat alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kuna käskkirjas kirjeldatu kohaselt oli rikkumiseks vanglaametniku korralduse täitmisest keeldumine, on viide asjakohane ja võimaldab piisavalt hästi aru saada, mille eest kinnipeetavat on karistatud.
1 kohaselt kohaldatakse selle seaduse alusel ettenähtud menetlustele haldusmenetluse seaduse sätteid. Nimetatud seaduse § 58 kehtestatu ei võimalda haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes seetõttu, et rikuti menetlusnõudeid. Vastava tagajärje saab rikkumine kaasa tuua vaid siis, kui see mõjutas asja otsustamist. Täpselt 2 2 sama põhimõte kehtib halduskohtumenetluses esitatud tühistamisnõuete suhtes ning on laiendatav ka kinnipeetavate distsiplinaarmenetlusele. Käesoleval juhul puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid järeldada, et D.Š distsiplinaarsüüteo menetlemisel on esinenud rikkumisi, mis said kuidagi mõjuda karistuse määramisele ja kaasa tuua ebaõige otsustuse. Selleks pole ka asjaolu, et seletuse võttis koheselt peale rikkumist sama ametiisik, kes karistuse määramise põhjuseks olnud korralduse andis. Kohtuistungil väitis kaebaja, et teistsuguses olukorras olnuks tal enam aega oma kaitse üle mõelda (tl. 84). Sellest võimalusest pole ta aga eelnevalt juba käsitletud täiendava seletuse võimaldamise tõttu ilma jäänud. Vaidlustatud käskkirja kohaselt on D.Š`le süüks pandud seda, et 27.07.2008 keeldus ta hommikuse loenduse ajal kambris kandmast nimesilti ning leitud, et tegemist oli
1 rikkumisega.
nimetatud sätte kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Sama seaduse § 46 lg. 1 kohustab kinnipeetavat kandma riietusel nimesilt, kuid ei kehtesta millisel viisil täpselt. Kaebajale on Viru Vangla väljastanud nööri abil kaelas kantava fotoga nimesildi (tl. 79). Eelnevalt juba osundatud seletuskirjas (tl. 72) on kaebaja omaks võtnud, et valvur nõudis hommikuse loenduse ajal nimesildi kandmist, kuid tema keeldus sellest ning õigustas oma käitumist viidetega Viru Vangla kodukorra punktis 4.6 sätestatule, milline käsitleb nimesildi kandmist vangla territooriumil liikudes ning ei ole seetõttu asjakohane. Nõuded kinnipeetava käitumisele loenduse ajal on kehtestatud sama kodukorra punkt 7.3, mille kohaselt peab kinnipeetav loenduse ajal seisma korralikult riietatuna oma voodi kõrval. Kuna juba viidatud
1 kohustab riietusel nimesilti kandma, hõlmab korrektne riietus muuhulgas ka nimesildi olemasolu. Loendus tähendab kodukorra punktis 7.5 sätestatu kohaselt kinnipeetava isikusamasuse kontrollimist. Üks abivahend selleks toiminguks on kindlasti kinnipeetava fotoga nimesilt. Kõik see pidi kaebajale teada olema, sest rikkumise kohta esitatud seletuskirjas on ta „Viru Vangla kodukorra“ sisu ise tsiteerinud. Asjaolu, et tema märgukirjale 28.08.2008 antud vastuse (tl. 13) kohaselt ei pea nimesilti kambris kandma, pole vabandav, sest selles käsitletakse nimesildi kambris kandmisega seonduvat üldiselt ega lähtuta loenduse suhtes kehtivast erinõudest. Eeltoodust tulenevalt on D.Š vaidlustatud käskkirjas nimetatud distsipliinirikkumise toimepanemises süüdi, rikkumise suhtes on läbi viidud distsiplinaarmenetlus, kaebaja on saanud süüdistusest teada ja seletusi anda. Menetlemise käigus ei ole tehtud vigu, mis saanuks karistuse määramist mõjutada, distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri sisaldab asjasse puutuvat faktilist ja õiguslikku põhjendust, süüteosse ja kaebaja isiksusse puutuvaid asjaolusid on kaalutud, karistus on minimaalne ning see on määratud
4’ kehtestatud tähtaegade piires ja selleks volitusi omava ametiisiku poolt. Seega tuleb D.Š kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata ja kaebaja poolt riigilõivu tasumisega kantud 80 krooni suurune menetluskulu (tl. 3) sama seadustiku § 92 lg. 1 kohaselt tema enda kanda jätta. Kuna Viru Vangla esindaja menetluskulude hüvitamiseks taotlust ja kuludokumente ei esitanud (tl. 85) jäävad ka vastustaja võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 1 kohaselt tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik 3 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.