lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks järgmised asjaolud: • 12.07.2006.a andis kostja hagejale laenu 60 000 krooni (tl 3); • 02.08.2006.a andis kostja hagejale laenu 23 000 krooni (tl 4); • 15.09.2006.a andis kostja hagejale laenu 4 000 krooni (tl 5); • 29.12.2006.a andis kostja hagejale laenu 15 000 krooni (tl 7); • 24.05.2007.a andis kostja hagejale laenu 5 800 krooni (tl 8); • kostja on hagejale tagastanud 63 000 krooni (tl 6). Seega on kostjal hagejale tagastamata 44 800 krooni. Kostja on 21.04.2009.a kohtuistungil selles ulatuses õigeks võtnud ning kohus rahuldab
lg 1 alusel selles osas hagi.
lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks laenulepingust tulenevad võlgnevus 44 800 krooni välja mõista. Alusetu rikastumine 2 Kohus loeb
lg 2 alusel tõendatuks, et hageja andis kostjale 28.10.2006.a 22 600 krooni (tl 9). Maksekorraldusel on selgituseks märgitud „ettemaks OÜ M korteri ostmiseks teine osa P 2 28.10.2006 25000-2400=22600”. Hageja selgituste kohaselt tehti makse kostjale, kuna kostja väitel oli ta OÜ M esindaja. Pärast selgus, et kostja ei ole osaühinguga seotud. Kostja väitel oli tegemist vahendustasuga, mille hageja maksis kostjale kokkuleppel osaühinguga. Kohus loeb 09.10.2006.a sõlmitud maaklerilepinguga tõendatuks, et hageja ja OÜ M vahel oli sõlmitud leping, mille kohaselt maakler OÜ M kohustus hagejale vahendama hagejale korteri. Hageja kohustus tasuma maaklerile kokku 50 000 krooni (tl 38-39). Hageja tasus OÜ-le M OÜ 10.10.2006.a 25 000 krooni (tl 40). Kohus loeb tunnistaja JT ütlustega tõendatuks, et OÜ M ja kostja vahelise lepingu kohaselt sai poole hageja tasutud vahendustasust sai OÜ M ja poole kostja, kes oli maakler. Hagejale anti mõlemad arveldusarve numbrid ja selgitati, kuhu mis summa tasuda. Seega oli hageja ja OÜ M vahel sõlmitud maaklerileping ning kostja ja OÜ M vahel sõlmitud leping, mille alusel kostjal tekkis õigus vahendustasule summas 25 000 krooni. Kohus leiab, et kuivõrd tunnistajate ütlustest nähtuvalt teavitati hagejat lepingu sõlmimisel, et pool vahendustasust tuleb tasuda kostjale, on tegemist VÕS § 80 lg 1 sätestatud juhuga. VÕS § 80 lg 1 kohaselt võib lepingus ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule. Antud juhul tuleneb see kohustus võlasuhte olemusest. Maaklerilepingule ei näe seadus ette kohustuslikku kirjalikku vormi ning kokkulepe, et osa maakleritasust tuli tasuda kolmanda isiku arvele, võib olla sõlmitud ka suuliselt. Ka 28.10.2006.a maksekorralduse selgitusest nähtub, et hageja on täitnud oma kohustust tasuda maakleritasu 2. osa. Kohus leiab, et seega ei ole kostja 28.10.2006.a maksekorraldusega tasutud summa osas alusetult rikastunud ning hagi tuleb jätta 22 600 krooni väljamõistmise nõudes rahuldamata. Kohus jätab tähelepanuta kostja selgitused seoses korterite müügiga majas Xxx, kuna 02.08.2006.a tasutud 23 000 krooni osas on kostja hagi õigeks võtnud ning 19.02.2006.a maksekorralduse alusel tasutud 26 000 krooni väljamõistmise nõudest on hageja menetluse kestel loobunud. Kohus jätab tähelepanuta ka vastavad dokumentaalsed tõendid. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta
Gerty Pau Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.