Obsah (15)

§ 115§ 217§ 100§ 6§ 14§ 104§ 220§ 208§ 77§ 218§ 221§ 127§ 73§ 635§ 110

2-07-31396 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2009. a Tallinn Tsiviilasja number 2-07-31396

§ 115; 132 lg 3 kohaselt.

Kostja rikkus

§ 217

ning tema vastutuse aluseks on

§ 100; 101; 218 lg 1.

Kostja rikkus ka

§ 6lg 1 ja § 7 lg 1 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet.

Kostja rikkus

§ 14lg 2, jättes hagejaid ehitusvigadest teavitamata.

Hagejad leiavad, et nad pöördusid kohtusse mõistliku aja jooksul. Kostja ehitas elamu isiklikult ning teadis, et hoonel on varjatud puudused ja vead. Kostja vastutab raske hooletuse vormis

§ 104lg 4 kohaselt.

Kostja pidi teadma, et ehitusalast haridust omamata ei ole ta suuteline ehitusalal kehtivaid standardeid järgima. Kahju suuruse kindlaksmääramisel ei oma tähtsust, et vajalikud tööd oleksid reaalselt valmis tehtud ning ei ole oluline, millal tööd teostatakse. Kostja ei ole kahjude ulatust ühegi tõendiga ümber lükanud. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja vastuväidete kohaselt viibis kinnistu valduse üleandmine hagejate tegevusetuse tõttu, kuna hagejad ei täitnud kohustust soetada müügilepingu p 4.6.2 ja 4.6.4 nimetatud materjalid. Põrandate lõplik väljaehitamine ja vannitoa boileri paigaldamine pidi toimuma hagejate kulul. Kostja on tasunud veesüsteemi seadme eest 11 252 krooni. Kuna abihoone pindala on 49,7 m2, on tegu väikeehitisega ning sellele ei ole ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 12 lg 2 kohaselt vaja ehitusluba. Hagejad vaatasid kinnistu enne ostmist korduvalt üle, tutvusid poolelioleva ehitisega ning neil ei olnud etteheiteid ehituse kvaliteedile. Kostja on kasutanud poest ostetud kvaliteetseid materjale. Hagejad on tutvunud maja projektdokumentatsiooniga. Kostja ei pidanud projekti tellijana teadma, millistele nõuetele peab projekt vastama. V. K hinnangus on viidatud EPN 11.1-le (Eesti projekteerimisnormid), kuid need ehitusnormid ei kehti. Kostja leidis hagejate nimetatud puuduste kohta, et OSB-3 plaat on kaasaegne ehitusmaterjal, mida kasutatakse sise- või välisvooderduseks ning mis väga hea termoisolaatorina kompenseerib õhema kivivilla paigaldamise. Majas ja abihoones on ventilatsioon lahendatud loomuliku ventilatsiooni näol. Hagejad on lasknud ehitisel seista kütmata ja tühjana ning põhjustanud ise niiskuskahjustused. Kostjapoolsed kõrvalekaldumised projektist piirdekonstruktsioonides ei ole põhjustanud ehitusvigasid. Eesti Energia on kostjaga sõlminud lepingu Xxx kinnistul asuvate ehitiste varustamiseks elektrienergiaga ning paigaldanud sinna elektriarvesti. Osundamine puuduvatele dokumentidele on põhjendamatu, kuna kostja andis maja dokumendid hagejatele üle ja hagejad kinnitasid seda 20.09.2005.a. Hagejate esitatud hinnapakkumises on enamus töid sellised, mille teostamine ei ole vajalik ning ühe ehitusfirma pakkumist ei saa pidada objektiivseks. Hagejate poolt esitatud kahjud on ülepaisutatud. Kostja luges põhjendatuteks tööd seoses eluruumi ja pesuruumi põrandaga. Hagejad ei täitnud lepingu p 3.6, mille kohaselt nad pidid lihtkirjaliku üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise päeval tasuma kostjale 50 000 krooni. Hagejad ei ole käitunud hea usu põhimõtte kohaselt ning on rikkunud

§ 220

lg 1 ja 3, kuna ei ole teatanud lepingutingimustele mittevastamisest mõistliku aja jooksul. Kahe aasta möödumisel puudustest teadasaamisel on mõislik aeg teatamiseks möödunud, hagejad ei saa enam tugineda asja mittevastavusele. 3 KOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejad ostsid 31.03.2005.a kostjalt kinnistu Xxx, mis asub Xxx (tl 4-9). Kostja kinnitas müügilepingu p 2.1.5, et kinnistul asuvad elamu ja kõrvalhoone (saun ja garaaž). Elamu on ehitatud õigusaktides ettenähtud korras koostatud projektidele ja väljastatud ehitusloale vastavalt, elamu on elamiskõlbulik. Elamus on lõpetamata lepingu p 4.6 nimetatud tööd ning elamule ei ole väljastatud kasutusluba. Lepingu p 2.1.7 kinnitas kostja, et temale teadaolevalt ei ole lepingu esemel puuduseid ega vigu, millest ta ei ole hagejatele teatanud või mida ei saanud märgata ülevaatuse tegemisel. Lepingu p 4.6 kohaselt kohustus kostja hiljemalt 31.05.2005.a teostama elamus lepingus nimetatud tööd. Poolte vahel sõlmitud leping oli suunatud kinnistu müügile ja seega kohalduvad müügilepingu sätted. Samas on lepingus reguleeritud ka kostja kohustus teha elamus ehitustöid. Hagejad saaks esitada kahte liiki nõudeid: ehitisel juba üleandmise ajal esinenud puuduste hüvitamise nõuded ning müügilepingus sätestatud tegemata või puudustega tehtud tööde tegemise hüvitamise nõuded. Ehitisel üleandmise ajal esinenud puuduste hüvitamise nõuded tuleb lahendada müügilepingut reguleerivate sätete alusel. Kohus leiab, et lepingu p 4.6 sätestatud töödele tuleb rakendada töövõtulepingut reguleerivaid sätteid. I Ehitisel üleandmise ajal olnud puudustega tekitatud kahju hüvitamise nõue müügilepingu alusel

§ 208

lg 1 järgi kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Nõude lahendamiseks peab kohus analüüsima:

1. kas müüdud asi vastab lepingutingimustele ehk kas on tegemist müügilepingu mittenõuetekohase täitmisega müüja poolt;
2. kas müüja vastutab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest;
3. kas hagejad saavad nõuda kahju hüvitamist.
4. Asja vastavus lepingutingimustele Asja vastavust lepingutingimustele reguleerib

§ 217

lg 1, mille järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas. Asja lepingutingimustele mittevastavus on

§ 100, § 101 ja § 218 lg 1 järgi aluseks müüja vastutusele.

Müüdud asi ei vasta muu hulgas

§ 217lg 2 p 1 järgi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi.

Müüdud asi ei vasta

§ 217

lg 2 p 2 järgi lepingutingimustele ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Hagejatega sõlmitud lepingu p 4.1 kohustus müüja ostjatele üle andma kinnistu valduse hiljemalt 31.05.2005.a. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad ostsid kinnistu (s.h elamu) seal elamiseks ning et kostja oli hagejate sellisest eesmärgist teadlik. Pooled ei leppinud kokku elamu müügihetke kvaliteedis. Lähtuvalt

§ 77

lg-st 1 tuleb lepingus kokkuleppimata kvaliteedi osas arvestada ehitamisele seaduses sätestatud nõudeid ja head ehitustava. Kuna kostja on andnud vastava kinnituse, peab elamu vastama väljastatud projektile ning ehitusloale. Kõrvalhoone osas kostja sellist kinnistust andnud ei ole ning kohus lähtub kõrvalhoone puuduste osas üksnes seaduses sätestatud nõuetest ja ehitustavast. Kohtu seisukohad hagejate nimetatud puuduste osas on järgmised:

1. ehitistel puudub täitedokumentatsioon (ehitustööde päevik, teostusjoonised, kaetud tööde aktid, veetorustiku survestamise akt, veeanalüüsi akt, sertifikaadid paigaldatud materjalide kohta). Hagejad on oma nõude rahalise suuruse tõendamiseks esitanud RT hinnapakkumise (tl 120-128). Hinnapakkumisest ei nähtu, et hagejad oleksid esitanud seoses nimetatud 4
5. puudusega esitanud rahalise nõude. Nõude puudumisel ei analüüsi kohus sisuliselt, kas kostja on seadusega ette nähtud täitedokumentatsiooni koostanud või hagejatele üle andnud. kõrvalhoone ehitamiseks puudus kohaliku omavalitsuse nõusolek. Ehitusseaduse (15.04.2004.a kuni 01.01.2006.a kehtinud redaktsioon) § 16 kohaselt on 20 m2 kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks vajalik kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. Kostja ei ole vastava nõusoleku olemasolu tõendanud. Samas ei nähtu hagiavaldusest ega hinnapakkumisest, et hagejad oleksid esitanud seoses nõusoleku puudumisega kahju hüvitamise nõude ning kohus ei analüüsi nõusoleku puudumisega tekitatud kahju olemasolu või suurust. välisseina puudused: ei ole soojustatud projektikohaselt; projektikohase tuuletõkkeplaadi asemel on paigaldatud halvema õhu läbilaskvusega OSB plaat; välisseinas mineraalvilla plaatide ja puitprusside vahed kohati lahti ja mittetihedalt soojustatud; välisseina mineraalvill soojustuses on märg; voodrilaudade viimistluskihi all puudub alusvärv; välislaudade kinnitusprussi ja soojustusplaatide vahed on tühjad; hoone servades on mineraalvill vaja katta tuuletõkkeplaadiga; vundamendi soojustuse vahtpolüstüroolplaadid ei ole tihedalt. Kohus loeb VK koostatud asjatundja arvamustega (tl 11-30, 64-71) tõendatuks, et välisseinad on soojustatud väljastpoolt 50 mm paksuselt projektikohase 100 mm asemel ja ülejäänud soojustus on paigaldatud fiboplokkidest sissepoole. Projektikohase tuuletõkkeplaadi asemel on välisseina soojustuse peale paigaldatud OSB plaat. Asjatundja kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et välisseina konstruktsioon ning OSB plaadi paigaldamine ei olnud projektijärgne ning OSB plaat hingab halvemini kui tuuletõkkeplaat. Kostja ei ole nimetatud puuduste olemasolu ühegi tõendiga ümber lükanud ega tõendanud oma väidet, et OSB plaadil on samad omadused kui tuuletõkkeplaadil. Kohus loeb hinnapakkumisega (tl 120-128) tõendatuks, et elamu välisseina puuduste kõrvaldamise maksumus on kokku 123 673 krooni (tööde hind 63 720 krooni ja materjal 59 953 krooni). Kuna hinnapakkumises on kõigile hindadele lisatud käibemaks 18% ning kostja pole käibemaksu lisamist vaidlustanud, arvestab kohus kõik hinnad koos käibemaksuga. põrandate puudused: põrandaalused on tühjad ja tuulutuseta; duširuumi põrandaalune on tühi; pesuruumi põrand kahjustatud majanäätsuga; pesuruumi, köögi, koridori ja suure toa põrandate laagid ja must laudis kahjustatud puidu sinavusseentega; põrandaaluses ruumis ehituspraht; parkett halvasti liimitud. Kohus loeb V K2005.a oktoobris antud arvamusega (tl 11-30) tõendatuks, et põrandaalused on tühjad ning ehitustehnoloogia ei näe ette sellist põrandate lahendust. C-M OÜ 11.05.2007.a analüüsi protokolliga on tõendatud, et elamu pesuruumi ja osaliselt suure toa põrandakonstruktsiooni on kahjustanud majanääts. Pesuruumi ja seda ümbritsevate ruumide põrandate laagid ja must laudis on kahjustatud puidu sinavusseenega, põrandaalusesse ruumi jäetud laastupuru soodustab seenkahjustuse levikut (tl 31-39). Seega tuleb hagejate nõuded seoses põrandate lammutuse, soojustuse, armeerimise, betoonplaadi valuga ja tasandamisega rahuldada. Kuna põrandad tuleb lammutada ja ehitada uuesti, loeb kohus tõendatuks ka põranda viimistlustööde vajalikkuse. Kohus loeb hinnapakkumisega tõendatuks, et elamu põrandate puuduste kõrvaldamise maksumus on koos viimistlustöödega kokku 123 470 krooni (tööde hind 62 823 krooni ja materjal 60 647 krooni). vahelae puudused: pööningu lae soojustus ei vasta projekteerimisnormidele; lae peale ruberoid ebaõigesti paigaldatud; välisseina pealne laeserv soojustamata; laekonstruktsiooni laudis ja talad mädanenud; lae peal puudu käiguteed. Kohus loeb VK koostatud asjatundja arvamustega (tl 11-30, 64-71) tõendatuks, et pööningu laele ebaõigesti paigaldatud ruberoidikiht ei lase niisket veeauru ruumidest välja. Lae peale on vajalik panna 50 mm villasoojustust ja fibokruusa peale tuuletõkkeplaat. Asjatundja RT kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et trepp-luugi paigaldamine on tööde hulka arvestatud, kuna seda nõuavad tuletõrje-eeskirjad. Kohus loeb seega tõendatuks, et vahelaed ei ole rajatud nõuetekohaselt. Kohus loeb hinnapakkumisega tõendatuks, et elamu vahelae puuduste kõrvaldamise maksumus on kokku 87 381 krooni (tööde hind 50 221 krooni ja materjal 37 160 krooni). 5
6. akende ja uste puudused: aknapleki otsad silikoonimata; aknapõsel puudub tuuletõke; välisuks ära vajunud. Kohus loeb nimetatud puuduste olemasolu tõendatuks VK koostatud asjatundja arvamusega. Kohus loeb hinnapakkumisega tõendatuks, et elamu akende ja uste puuduste kõrvaldamise maksumus on kokku 5994 krooni (tööde hind 4720 krooni ja materjal 1274 krooni).
7. elektripaigaldistel puuduvad mõõtmisaktid ja nõuetekohasuse tunnistus. Hagejad on esitanud hinnapakkumise, kus on arvestatud elektritööde puhul juhtmete ja liitmike paigaldusega ning mõõdistamisega ja vastava materjaliga, kuid ei ole elektritööde tegemise vajalikkust kuidagi motiveerinud. Tööde tegemise vajadust ei ole nimetatud ka V K . Asjaolu, et kostjal on sõlmitud Xxx osas leping Eesti Energiaga (tl 114-116) ei tõenda elektripaigaldiste nõuetekohasust, samas ei tähenda vastavate mõõtmisaktide ja tunnistuse puudumine, et kõik elektritööd on vaja ümber teha. Hagejad pole nimetanud kulutusi, mis tuleb teha elektripaigaldiste nõuetekohaseks vastuvõtmiseks. Kohus leiab, et elektriga seotud puuduste osas tuleb jätta hagi rahuldamata.
8. ventilatsioonitorud on pööningul valesti paigaldatud. Kohus loeb nimetatud puuduse olemasolu tõendatuks VK koostatud asjatundja arvamusega. Kostja esitatud projekti (tl 5361, 105-113) kohaselt on elamus ette nähtud tsentraalne sundventilatsioon. Kostja ei ole tõendanud, et majas ja abihoones ventilatsiooni lahendamine loomuliku ventilatsiooni näol on kooskõlas projektiga. Kohus loeb hinnapakkumisega tõendatuks, et ventilatsiooni puuduste kõrvaldamise maksumus on kokku 8354 krooni (tööde hind 3776 krooni ja materjal 4578 krooni).
9. kogumiskaev pole kvaliteetne. Kohus loeb nimetatud puuduse olemasolu tõendatuks VK koostatud asjatundja arvamusega. Samas ei nähtu hagejate väidetest ega hinnapakkumisest, millised tööd tuleb seoses kogumiskaevuga teostada ning kui suur on materjali kulu. Hinnapakkumises on küll nimetatud vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustiku paigaldus, kuid ei ole eraldi välja toodud, kuid suured on kulutused kogumiskaevule. Kohus jätab hagi seoses kogumiskaevuga rahuldamata. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et elamu ei vasta väljastatud projektile, ehitusloale ning ei ole ehitatud kooskõlas hea ehitustavaga. Seega ei vasta elamu lepingutingimustele. Kõrvalhoone puuduste osas leiab kohus järgmist:
10. ventilatsiooni puudused: tuulutuskanal kinni ehitatud; saunaruumides ja veesõlme ruumis puudub õhuvahetus; sauna ahjul puudub põlemisõhu kompenseerimine. Kohus loeb nimetatud puuduste olemasolu tõendatuks VK koostatud asjatundja arvamusega. Kohus loeb hinnapakkumisega tõendatuks, et ventilatsiooni puuduste kõrvaldamise maksumus on kokku 7033 krooni (tööde hind 3304 krooni ja materjal 3729 krooni).
11. sauna ja garaaži vahelise seina soojustus on ebapiisav. Kohus loeb nimetatud puuduse olemasolu tõendatuks VK koostatud asjatundja arvamusega. Kohus loeb hinnapakkumisega tõendatuks, et soojustuse puuduste kõrvaldamise maksumus on kokku 3446 krooni (tööde hind 1888 krooni ja materjal 1558 krooni). Kohus ei loe kõiki kõrvalhoone siseseinte töid ja nende maksumust asjakohaseks, kuna hagejad ei ole nende tegemise vajadust nimetanud ega põhjendanud.
12. saunapealse lae soojustus on ebapiisav. Kohus loeb nimetatud puuduse olemasolu tõendatuks VK koostatud asjatundja arvamusega. Kohus loeb hinnapakkumisega tõendatuks, et soojustuse puuduste kõrvaldamise maksumus on kokku 9192 krooni (tööde hind 4956 krooni ja materjal 4236 krooni).
13. katuse aluskile peale ei pääse tuulutusõhk. Kohus loeb nimetatud puuduse olemasolu tõendatuks VK koostatud asjatundja arvamusega. Kohus loeb hinnapakkumisega tõendatuks, et katusekatte puuduste kõrvaldamise maksumus on kokku 22 243 krooni (tööde hind 19 352 krooni ja materjal 2891 krooni).
14. hoone otsaservas puuduvad otsaplekid. Kohus loeb nimetatud puuduse olemasolu tõendatuks VK koostatud asjatundja arvamusega. Samas ei nähtu hinnapakkumisest ega 6 hagejate väidetest, millised tööd tuleb sellega seoses teostada ja kui suur on hagejate kahju. Kohus jätab hagi selles osas rahuldamata. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et kõrvalhoone ei ole ehitatud kooskõlas hea ehitustavaga ning ei vasta seega lepingutingimustele. Ülejäänud hinnapakkumises nimetatud töid kohus ei käsitle, kuna hageja ei ole oma nõudes neile viidanud.
15. Müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse eest

§ 218

lõikes 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab müüja põhimõtteliselt alati selle eest, kui asi ei vasta lepingutingimustele. Müüja vastutus on välistatud 3 juhul: 1) ostja teadis või pidi teadma lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest; 2) ostja ei teata müüdud asjal esinevast puudusest mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist; 3) pooled võivad kokku leppida müüja vastutuse piiramises. Kuna antud juhul ei ole pooled vastutuse piiramises kokku leppinud, analüüsib kohus kahte esimest müüja vastutust välistavat asjaolu. Müüja ei vastuta

§ 218

lg 4 järgi asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. Ostja kohustuseks oli teatada müüjale puudustest, mida oli võimalik asja tavapärasel ülevaatusel avastada. Kohus leiab, et kõigi hagejate nimetatud puuduste puhul on tegemist varjatud puudustega, mille olemasolust ei pidanud hagejad aru saama elamut üle vaadates. Üldjuhul oli tegemist puudustega, mida oli võimalik avastada vaid konstruktsioone avades. Tegemist ei ole puudustega, mis ehitise ülevaatamisel peaks igale isikule silma torkama. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejaid puuduste olemasolust teavitanud.

§ 220

lg-te 1 ja 3 järgi on teiseks müüja vastutus välistavaks asjaoluks ostja poolt müüjale puudustest mitteteatamine mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudustest teada sai või pidi teada saama. Hagejad ei ole tõendanud, et nad oleksid kostjat puuduste olemasolust teavitanud enne hagiavalduse esitamist 28.08.2007.a. Kohus leiab, et kaks aastat puudustest teatamiseks ei ole mõistlik aeg. Samas tuleb asjas arvestada ka

§ 221

, mille lõike 1 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Paragrahvis nimetatud tingimused kuuluvad rakendamisele eelkõige juhul, kui müüja on kauba tootjaks. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ehitas maja ise. Kohus leiab, et sellises olukorras tuleb lugeda müüja raskelt hooletuks p 1 mõttes. Samuti tuleneb kostja vastutus lõike punktist 2, kuna maja ehitajana pidi kostja teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest. Kohus leiab, et hagejatel on õigus tugineda

§-le § 221 lg 1 p 1, 2 ja müüja vastutust välistavad asjaolud puuduvad. Kostja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. 3. Hagejate õigus nõuda kahju hüvitamist Tulenevalt

§-st 115 lg 1 ja 2 on hagejatel õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist koos kohustuse täitmisega või selle asemel.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagejatel on õigus nõuda

§ 100

lg 1 p 3 ja

§ 115

lg 1, 2 alusel kahju hüvitamist.

§ 73

lg 1 kohaselt kui sama kohustus tuleb seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täita mitmele isikule selliselt, et igaüks neist võib nõuda kohustuse täielikku täitmist, on need isikud solidaarvõlausaldajad. Kohus leiab, et hagejad on solidaarvõlausaldajad ning kostjalt tuleb kahjuhüvitis välja mõista hagejate kasuks solidaarselt. 7 Eeltoodu alusel mõistab kohus müügilepingu alusel kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja elamu puudustega tekitatud kahju hüvitamiseks 348 872 krooni ja kõrvalhoone puudustega tekitatud kahju hüvitamiseks 41 914 krooni, kokku 390 786 krooni. II Puudustega tehtud tööde või tegemata tööde eest kahju hüvitamise nõue töövõtulepingu alusel.

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub üks isik töövõtulepinguga (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Analoogselt eelpool analüüsitud töövõtulepinguga tuleb kohtul analüüsida kolme asjaolu: 1) töövõtja tehtud töö vastavus lepingutingimustele; 2) kas töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest; 3) kas hagejad saavad nõuda kahju hüvitamist. 1. Töö vastavus lepingutingimustele. Lepingu p 4.6 kohaselt kohustus kostja hiljemalt 31.05.2005.a oma kulul teostama elamus järgmised tööd: lagede ja seinte lõplik väljaehitamine ja viimistlemine; põrandate lõplik väljaehitamine (materjal hagejate kulul); täisautomaatse joogiveesüsteemi paigaldamine; vannitoas boileri paigaldamine (boileri eest tasuvad hagejad). Hagejate nimetatud puudustest on töövõtulepingu järgse puudusena käsitletav elamu siseviimistluse lõpetamata jätmine, täpsemalt lagede ja seinte lõplik väljaehitamine ning viimistlemine, põrandate lõplik väljaehitamine (materjal hagejate kulul). Põrandate väljaehitamist on kohus käsitlenud eelpool. Kummastki VK koostatud arvamusest ei nähtu, et laed ja seinad oleksid lõplikult välja ehitamata või viimistlemata. Samuti ei nähtu ühtestki tõendist, et muude hagejate näidatud puuduste kõrvaldamine tooks kaasa lagede ja seinte täiendava ehitamise või viimistlemise vajaduse. Kohus jätab hagi selles osas rahuldamata. Kõrvalhoone töövõtulepingu järgse puudusena saab käsitleda hagejate väidet, et joogivee süsteem on välja ehitamata. Kohus ei loe nimetatud töö tegemata jätmist puuduseks, kuna kostja ei ole võtnud omale kohustust ehitada välja kõrvalhoones joogivee süsteem. Lepingu p 4.6 nimetatud tööde tegemise kohustus on lepingu järgi kokku lepitud ainult elamu, mitte kõrvalhoone kohta. Seega ei ole hagejad tõendanud, et kostja oleks jätnud lepingu p 4.6 nimetatud tööd tegemata ja hagejate nõue töövõtulepingu alusel kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus rahuldab eeltoodu alusel hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks solidaarselt välja 390 786 krooni. Kohus ei analüüsi kostja väidet, et talle ei ole tasutud lepingus kokku lepitud 50 000 krooni, kuna kostja ei ole esitanud sellega seoses tasaarvestuse vastuväidet (s.t menetluse kestel võlgnevuse tasaarvestuse avaldust) ega kohustuse täitmisest keeldumise vastuväidet

§ 110või § 111 alusel.

Kohus ei analüüsi ka sellega seoses esitatud dokumente (tl 99-104). Kohus ei analüüsi elamu üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 10) ja poolte vastavaid väiteid, kuna hagejad ei ole esitanud seoses kinnistu hilisema üleandmisega mingeid nõudeid. Kohus jätab tähelepanuta TEAS Ehitus kalkulatsiooni (tl 83-85), kuna hagejad ei soovinud sellele enam tugineda. Kohus loeb asjakohatuteks elamu asendiplaani (tl 129-130) ja hagejate poolt esitatud fotod kuludokumendid (tl 148-172), kuna kohus lähtub kahjude hindamisel RT koostatud hinnapakkumisest. Hagejad ei ole selgitanud, et neil on lisaks hinnapakkumises toodule tekkinud täiendavaid kulutusi ega lahti kirjutanud, milliste puuduste kõrvaldamiseks on mingi kulutus tehtud. Kohtul ei ole ilma hageja ainuüksi esitatud ostutšekkide põhjal võimalik hinnata, mille jaoks materjal kulutati ning kas nimetatud kulutus oli vajalik. Menetluskulud 8 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejad võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Gerty Pau Kohtunik 9