← Eesti

3-04-448/74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2008.a. Tallinn Haldusasja number 3-04-448 Haldusasi OÜ Bussiveod (pankrotis) kaeb

(edaspidi ÜTS) § 41 lg 2 ebaõige tõlgendamise ja kohaldamise tõttu Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2001.a. otsus haldusasjas nr II-3/323/01 ja jäeti jõusse Tallinna Halduskohtu 25.04.2001.a. otsus haldusasjas nr 3-727/

  2. Tartu Maakohtu 17.10.2003 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-986/2003 kuulutati välja OÜ Bussiveod pankrot (I kd tl 8-11). KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  3. Kaebuse esitaja palub Eesti Vabariigilt välja mõista tekitatud kahju summas 1 584 233 krooni OÜ Bussiveod (pankrotis) kasuks.
  4. Kaebuse kohaselt väljastati OÜ-le Bussiveod 06.11.2000.a. tegevusluba sõitjateveoks maanteeliikluses ja 20.12.2000.a. liiniluba nr 956 reisijateveo teenuse osutamiseks riigisisesel kaugliinil alguspunktiga Tallinn ja lõpp-punktiga Tartu kehtivusajaga kuni 20.12.2002.a. OÜ Bussiveod alustas reisijatevedu väikebussiga ekspressliinil nr 100 vastavuses 20.12.2000.a. kinnitatud sõiduplaaniga. OÜ Bussiveod sai 02.02.2001.a. teada, et Teede- ja Sideministeeriumi kantsleri 15.01.2001.a. käskkirja nr 3 punkti 4.2 alusel anti AS-le Suure-Jaani Buss (praegune ärinimi AS Taisto Bussid) kaugbussiliini luba nr 965 kaugbussiliinil nr 65 Tallinn-Tartu ja kinnitati sõiduplaan. Sõiduplaani ajad kattusid osaliselt OÜ-le Bussiveod kinnitatud sõiduplaaniga (kattusid busside väljumisajad 08.45, 11.45 ja 16.45 Tallinnast ja 14.45 Tartust). Jõustunud Tallinna Halduskohtu 25.04.2002 otsusega on tuvastatud, et ministeerium on käitunud liiniloa väljaandmisel AS-le Suure-Jaani Buss õigusvastaselt.
  5. OÜ Bussiveod tegi veebruaris 2003.a. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku vabatahtlikult hüvitada OÜ-le Bussiveod kahju, mille Teede- ja Siseministeerium oma 2 õigusvastase käitumisega OÜ-le Bussiveod tekitas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium keeldus kahju vabatahtlikust hüvitamisest.
  6. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 2 lg 1 p 5 kohaselt võib isik riigilt nõuda tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada muul seaduses viidatud viisil. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et Teede- ja Sideministeeriumi tegevus AS-le Suure-Jaani Buss liiniloa väljastamisel oli vastuolus ÜTS §-ga 41 lg 1 ning õigusvastane. OÜ Bussiveod kandis ebaseadusliku liiniloa väljastamise tõttu olulist kahju ja taotleb selle hüvitamist.
  7. OÜ Bussiveod alustas reaalse majandustegevusega
  8. aasta detsembrikuus. OÜ Bussiveod oli liinide teenindamiseks võõrkapitalile toetudes muretsenud kapitalirendilepingute alusel väikebussid Mercedes Benz, võtnud tööle töötajad ning teinud muid kulutusi. OÜ Bussiveod tegevus kulges edukalt. Olukord muutus, kui 10.02.2001.a. alustas liiniloa nr 965 alusel liinil Tallinn-Tartu tegevust AS Suure-Jaani Buss. Nagu märgitud, kattus AS-le Suure-Jaani Buss kinnitatud sõiduplaan osaliselt OÜ Bussiveod reiside väljumistega (väljumine Tallinnast 08.45, 11.45 ja 16.45, Tartust 14.45). Pärast AS-i Suure-Jaani Buss tegevuse alustamist langes reisijate arv OÜ Bussiveod reisidel ca kaks korda. Alates 16.06.2001.a. oli OÜ Bussiveod sunnitud reisijate vähesuse tõttu lõpetama veo kolmel AS-ga Suure-Jaani Buss kattuval reisil: 08.45, 11.45 ja 14.
  10. Lisaks sellele, et kattuvatel liinidel vähenes OÜ Bussiveod reisijate arv pärast AS-i SuureJaani Buss tegevuse algust, jäi OÜ Bussiveod saamata tulu reisijateveost, mis kaasnes nõudluse suurenemisega neljal kattuval liinil. Perioodil veebruar 2001.a. kuni detsember 2001.a. oli reisijate koguarv reisidel väljumisega 08.45, 11.45 ja 16.45 Tallinnast ja 14.45 Tartust 16
  11. Arvestades OÜ Bussiveod nelja väikebussi veovõimet oleks OÜ Bussiveod suutnud selle nõudluse ilma probleemideta rahuldada. Tingituna Teede- ja Sideministeeriumi poolt AS-le Suure-Jaani Buss väljastatud liiniloast, mis võimaldas AS-i Suure-Jaani Buss suurtel bussidel väljuda samadel marsruutidel samadel aegadel kui väljusid OÜ Bussiveod bussid, jäi OÜ-l Bussiveod saamata nendel väljumisaegadel suurenenud nõudlusest saamata jäänud reisijateveo tulu. Selle tulu sai Tallinna Halduskohtu poolt tühistatud liiniloa alusel tegutsenud AS SuureJaani Buss. Selline OÜ Bussiveod saamata jäänud tulu on otseses põhjuslikus seoses Teede- ja Sideministeeriumi käitumisega. Tulenevalt asjaolust, et reisidel väljumistega 08.45, 11.45 ja 16.45 Tallinnast ja 14.45 Tartust asusid alates 10.02.2001.a. sõitma ka AS-i Suue-Jaani Buss suured bussid, jäi OÜ-l Bussiveod perioodil 10.02.2001.a. kuni 31.12.2001.a. vedamata 14 777 reisijat.
  12. Kuna Teede- ja Sideministeerium ei aktsepteerinud Tallinna Halduskohtu otsust ning säilitas õigusvastase ning OÜ-le Bussiveod suurt majanduslikku kahju tekitava olukorra, oli OÜ Bussiveod sunnitud sulgema enamuse suunal Tallinn-Tartu töötavaid reise, lisaks kattuvatele ka osa mittekattuvaid reise. Mittekattuvate reiside sulgemisega kaasnevalt jäi OÜ Bussiveod vedamata 13 015 reisijat.
  13. Et Teede- ja Sideministeeriumi tegevuse tõttu oli OÜ Bussiveod sunnitud lõpetama tegevuse mitmetel liinidel, siis oli OÜ Bussiveod sunnitud ennetähtaegselt lõpetama kuue väikebussi kapitalirendi lepingud. Sellega kaotas OÜ Bussiveod kuue väikebussi kapitalirendi lepingute sõlmimisel sisse makstud rendilepingu ettemaksed ja lepingutasud. 3
  14. OÜ-le Bussiveod tekitatud kahju arvestuses on välja arvutatud summa, mida OÜ Bussiveod oleks teeninud, kui AS-le Suure-Jaani Buss ei oleks välja antud liiniluba ja kinnitatud OÜ Bussiveod sõiduplaaniga osaliselt kattuvat sõiduplaani. Haldur toetub kahju suuruse määramisel nimetatud arvestusele. Arvestuses on esmalt välja arvutatud reisijate arv, mis jäid õigusvastaselt kattuvatel reisidel OÜ-l Bussiveod vedamata. Selleks on Tallinna ja Tartu Bussijaamas kaugliinide piletite müüki korraldava OÜ Bussireisid piletikassa andmetele tuginedes välja selgitatud, milline oli kassamüük AS-i Suure-Jaani Buss reisidele. Et kassamüük moodustab kogu piletimüügist vaid osa, on arvestuses välja selgitatud ka AS-i Suure-Jaani Buss juhimüük. Et vastavaid andmeid pole võimalik saada kolmandate isikute käest, siis on AS-i Suure-Jaani Buss juhimüük võrdsustatud OÜ Bussiveod juhimüügiga. Juhimüügi võrdsustamise aluseks on eeldus, et AS-i Suure-Jaani Buss juhimüük ei saanud olla väiksem kui oli OÜ Bussiveod juhimüük. Kassamüügi ja juhimüügi tulemused on summeeritud ja nii leitud AS-i Suure-Jaani Bussi poolt veetud reisijate koguarv perioodil 10.02.2001.a.–31.12.2001.a. Periood lõpeb detsembriga 2001.a. põhjusel, et siis lõppes OÜ Bussiveod majandustegevus. Saadud 11 kuu reisijate koguarv kattuvatel reisidel näitab, mitu reisijat OÜ Bussiveod oleks võinud vedada, kui samadel reisidel ei oleks tegutsenud AS Suure-Jaani Buss. Et tulemus oleks korrektne, on saadud summat korrigeeritud OÜ Bussiveod veovõimega. Teiseks on arvestuses leitud reisijate arv, mis jäi OÜ-l Bussiveod vedamata tulenevalt muudest sama marsruudi reisidest, mida ta pidid sulgema Teede- ja Sideministeeriumi eelnevast käitumisest tulenevalt. Selleks on arvestuse tabelis 2 (lk 9) välja arvestatud
  15. aasta juuni– detsembri reisijate arvu ja märtsi-mai reisijate arvu suhe (suhtarv). Saadud suhtarvu kaudu on tabelis 3 (lk 10) leitud suletud Tallinn-Tartu reiside tõenäoline reisijate arv juhul, kui reise poleks pidanud sulgema. Kattunud ja mittekattunud reisidel vedamata jäänud reisijate arv on korrutatud OÜ Bussiveod piletihinnaga 75 krooni tükk ja sellest on maha lahutatud käibemaks (lisa 3, lk 12). Nii on välja arvestatud Teede- ja Sideministeeriumi tegevuse tõttu saamata jäänud tulu. Et välja selgitada saamata jäänud puhastulu, on välja arvutatud ka kulud, mida OÜ Bussireisid oleks pidanud kandma eelnevalt ära näidatud tulu saamiseks (arvestuse lk 11). Lõpuks on arvestuses leitud tulu ja kuluga korrigeeritud OÜ Bussireisid
  16. aasta majandusaasta auditeeritud aruannet (lk 12) ja sel viisil leitud saamata jäänud puhastulu sõitjateveol. Saadud summale on liidetud kahju ennetähtaegselt lõpetatud kapitalirendi lepingutest ja nii leitud Teede- ja Sideministeeriumi tegevusega OÜ-le Bussiveod põhjustatud kogukahju. Eeltoodust põhimõtete rakendamise tulemusena on leitud kahjusumma suurus, mille Teede- ja Sideministeerium oma õigusvastase käitumisega OÜ-le Bussiveod tekitas: saamata jäänud puhastulu reisijate veol 1 149 533,00 krooni ja kahju ennetähtaegselt lõpetatud kapitalirendi lepingutest 434 700,00 krooni, kokku 1 584 233,00 krooni. Selles ulatuses taotleb kaebaja riigilt kahju hüvitamist.
  17. Teede ja Sideministeeriumi käskkirjast ja selle alusel väljastatud liiniloast lähtuv OÜ Bussiveod majandustegevuse kahjustamine vältas 10.02.2001.a. kuni 16.05.
  18. RVastS jõustus
  19. jaanuaril
  20. Seega tekitati osa kahjust enne RVastS jõustumist ja osa kahjust pärast RVastS jõustumist. 4 VASTUSTAJA SEISUKOHT
  21. Vastustaja ei tunnista kaebust ja palub selle rahuldamata jätta alljärgnevatel motiividel.
  22. 17.04.2002.a. tegi Riigikohus otsuse, millega jäeti jõusse Tallinna Halduskohtu 24.04.2001.a. otsus Teede- ja Sideministeeriumi kantsleri 15.01.2001.a. käskkirja nr 3 punkti 4.2 ja käskkirja alusel AS-ile Suure-Jaani Buss väljaantud kaugbussiliini loa nr 965 tühistamise kohta. Tühistamise põhjuseks oli asjaolu, et Teede- ja Sideministeerium oli jätnud haldusakti motiveerimata ega olnud uut liiniluba välja andes hinnanud 15.01.2001.a. kehtinud ÜTS redaktooni § 41 lõikes 2 nimetatud asjaolude esinemist või puudumist - § 41 lõike 2 kohaselt on liiniloa andjal õigus keelduda loa andmisest, kui ilmneb, et veoteenus, mille osutamiseks liiniluba taotletakse, häirib varem antud liiniloa alusel veoteenuse osutamist. Kaebaja väidab, et tühistatud haldusaktiga tekitati talle kahju summas 1 584 233 krooni ja nõuab selle hüvitamist. Kahju hüvitamise eelduseks on järgmiste tingimuste üheaegne esinemine: halduse tegevuse õigusvastasus, kahju tekkimine ning põhjuslik seos halduse tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Halduse tegevuse õigusvastasus on Riigikohtu otsusega tuvastatud, samas haldusakti põhjendamise kohustuse rikkumine iseenesest kahju ei tekita.
  23. AS Suure-Jaani Buss alustas 15.01.2001.a. väljaantud liiniloa alusel oma tegevust
  24. veebruaril 2001.a. Kaebuse kohaselt langes OÜ Bussiveod reisijate arv pärast AS Suure-Jaani Buss tegevuse alustamist umbes kaks korda. See väide ei vasta tõele – kaebaja esitatud tõendid näitavad vastupidist. Kaebusele lisatud kahju suuruse arvestuse tabelist 1, kus on antud OÜ Bussiveod juhimüügi andmed 2001.aastal, on selgelt näha, et võrreldes jaanuarikuuga, mil AS Suure- Jaani Buss veel tegevust alustanud ei olnud, on reisijatevoog järgnevatel kuudel, mil vedas ka AS Suure-Jaani Buss, AS-iga Suure-Jaani Buss kattuvatel väljumisaegadel üldjuhul pidevalt kasvanud. Kui jaanuaris müüdi juhimüügist 08.45 väljumisajal 112 piletit, siis näiteks aprillis juba 199 ja mais 205, väljumisajal 16.45 müüdi jaanuaris juhimüügist 105 piletit, mais aga juba 203 ning juunis 208 piletit. Stabiilset ja pigem kasvavat reisijatevoogu näitab ka kattuvate väljumiste piletite kassamüük. Sama reisijate kasvutendentsi näitab ka kahju suuruse arvestuse tabel 3, kus on antud reisijate arv mittekattuvatel väljumisaegadel. Kui väljumisajal 06.30 jaanuaris oli 190 reisijat, siis mais juba 254 ja juunis 343 reisijat. Väljumisajal 10.45 oli jaanuaris 306 reisijat, mais aga juba 370 ja juunis 384 reisijat.
  25. Kaebaja on lähtunud oletusest, et need reisijad, kes
  26. aasta veebruarist hakkasid kasutama AS-i Suure-Jaani Buss teenust, oleksid liiniloa välja andmata jätmisel AS-ile Suure–Jaani Buss automaatselt hakanud kasutama kaebaja väikebusse. Selline seisukoht on väär ega põhine tegelikkusel. Arvestades AS-i Suure-Jaani Buss teenust kasutavate reisijate suurt arvu – nt väljumisajal 08.45 kasutasid piletite kassamüügi andmete alusel AS Suure-Jaani Buss teenust veebruaris 80 inimest, märtsis 178 inimest, väljumisajal 11.45 jaanuaris 150 inimest, märtsis 417 inimest – saab jõuda ainult ühe järelduseni: tegemist oli reisijatega, kes niikuinii ei oleks valinud sõiduvahendiks väikebussi, need reisijad ei kasutanud väikebussi 2001.a. jaanuaris ning puudub igasugune loogiline põhjendus, miks nad oleksid olnud valmis kasutama väikebussi veebruaris või muudel järgnevatel kuudel. Ning arvestades lisaks asjaolu, et kaebaja teenust kasutavate reisijate arv kõikide kuude lõikes ka pärast AS-i Suure-Jaani Buss turule tulekut oli stabiilne või üldjuhul isegi kasvas, siis tegelikkuses ei omanud liiniloa andmine AS Suure-Jaani Buss kaebaja majandustegevusele mingit mõju, sest mõlema ettevõtja teenuse kasutajad olid erinevate eelistustega ehk siis kaebaja ja AS Suure-Jaani Buss tegutsesid põhimõtteliselt erinevatel kaubaturgudel. Väikebussi ja suure bussi erinevust on rõhutanud ka kaebaja ise kahju suuruse 5 arvestuses. See on ka põhjus, miks ei ole tõsiseltvõetav kaebaja poolt esitatud põhinõudluse arvestus, kus on suurt bussi eelistavad reisijad ja reisijad, kes on valmis kasutama väikebussi, viidud ilma põhjenduseta ühe arvestuse alla.
  27. Kaebusele lisatud kahju suuruse arvestusele on 3.11.2003 oma hinnangu andnud ka audiitor Maire Otsus. Hinnangus rõhutab audiitor, et kahju arvestus põhineb OÜ Bussiveod püstitatud hüpoteesidel ja eeldustel. Audiitor kinnitab oma hinnangus üksnes arvutuste aluseks olevaid raamatupidamisandmeid, kuid jätab hindamata kaebaja poolt esitatud statistika, eeldused ja hüpoteesid.
  28. Kaebuses on väidetud, et reisijate vähesuse tõttu oli kaebaja sunnitud 16.06.2001.a. lõpetama veo kolmel AS-iga Suure-Jaani Buss kattuval reisil. Nimetatud väide ei vasta tõele – 16.06.01 väljastati kaebaja taotlusel kaebajale muudetud liiniluba (liiniloa osaks olev sõiduplaan), kus osa reise (tähistatud “T”-ga) muudeti kaebaja soovil hooajaliseks (käigus tulusamal perioodil
  29. septembrist kuni
  30. maini), sh ka kolm AS-iga Suure-Jaani Buss kattuvat väljumist – seega
  31. juunil 2001.a. ei lõpetatud nimetatud reise. 15.09.2001.a. väljastati kaebajale tema enda soovil taas muudetud liiniluba (sõiduplaan), kus kõik varasemad väljumisajad asendati täiesti uute väljumisaegadega, nimetatud liiniluba tunnistati kaebaja soovil kehtetuks alates
  32. veebruarist 2002.a.
  33. Kaebaja on väljendanud kahju suuruse arvestuses arvamust, et

peamine eesmärk on pakkumise vastavuse tagamine nõudlusele eeskätt vedajate huve silmas pidades. Selline seisukoht ei ole õige –

regulatsioon on keskendunud reisijale ja tema sõiduvajaduse rahuldamisele, mitte vedaja ärihuvide kaitsmisele või võimaliku konkurentsi ärahoidmisele. Ühistranspordiseadus ei kohusta liiniloa väljaandjat garanteerima vedajale veo tulusust, kommertsvedudel kannab äririski ainuüksi vedaja ise vastavalt oma äriplaanile. Riik või kohalik omavalitsus on kohustatud vedajale veo tulususe tagama ainult avaliku teenindamise lepingute korral, kui ta ise on avalikes huvides veo tellija. ÜTS § 3 lõike 2 kohaselt on ühistranspordi kavandamise ja korraldamise eesmärk: 1) ressursside kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku otstarbekust arvestades tagada ühistransporditeenuse pakkumise vastavus nõudlusele, mis tuleneb elanike ja nende eri kategooriate (sealhulgas puuetega inimesed, vanurid, õpilased ja üliõpilased, saarte ja väikesaarte elanikud) liikumisvajadusest; 2) soodustada ühissõidukite eeliskasutamist sõiduautode ja teiste individuaalsõidukitega võrreldes, vähendades sellega transpordi negatiivset mõju keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates kaasa liiklusõnnetuste ja liiklusummikute ärahoidmisele; 3) vähendada ühiskonna kulutusi transpordile ja energiale ning sotsiaalsele ja majanduslikule infrastruktuurile. Kõigi nimetatud eesmärkide saavutamiseks peab ühistranspordi korraldaja ja kavandaja, kelleks on riik või kohalik omavalitsus, võimaldama ühistransporditeenuse sellist pakkumist, et elanike potentsiaalne liikumisvajadus oleks tagatud võimalikult laialdaselt.

  1. Kokkuvõtteks – kaebaja majandustegevus on olnud ebaedukas, talle on välja kuulutatud pankrot. Samas põhjuslik seos kaebaja majandusliku ebaedu ja AS-ile Suure-Jaani Buss välja antud liiniloa vahel puudub, sest AS-i Suure-Jaani Buss pakutud veoteenuse kasutajad ei mõjutanud kaebaja poolt väikebussidega osutatud teenuse kasutajate arvu – üldjuhul see arv stabiilselt kasvas hoolimata AS-i Suure-Jaani Buss poolt suurte bussidega veoteenuse osutamisest. Sellise seose olemasolu kohta puuduvad ka igasugused muud tõendid, on üksnes kaebaja arvutused, mis põhinevad kaebaja soovidel ja oletustel. Tõenäoliselt oli kaebaja 6 majandusliku ebaedu põhjuseks valearvestus ühistranspordivahendi valikul – praegusel ajal ei osuta suure sõitjatearvuga Tallinn-Tartu sõidusuunal veoteenust väikebussidega ükski teine vedaja. KOHTU SEISUKOHT
  2. Kaebuse esitaja leiab, et temale tekitati Teede ja Sideministeeriumi käskkirjaga ja selle alusel AS-le Suure-Jaani Buss väljastatud liiniloaga kahju ajavahemikus 10.02.2001.a.–16.05.2002.a. Kaebajale tekitatud kahju koosneb saamata jäänud puhastulust reisijate veol 1 149 533,00 krooni ja kahjust ennetähtaegselt lõpetatud kapitalirendi lepingutest 434700,00 krooni, kokku 1 584 233,00 krooni. 1.jaanuaril 2002.a. jõustus Riigivastutuse seadus. Seega tekitati väidetavalt osa kahjust enne Riigivastutuse seaduse jõustumist ja osa kahjust pärast Riigivastutuse seaduse jõustumist. Kaebuse kohaselt lõppes OÜ Bussiveod majandustegevus 2001.aasta detsembris. Ka kaebaja kahjuarvestus saamata jäänud puhastulu osas on tehtud 2001.aasta kohta: kattuvate Tallinn-Tartu liinide osas veebruar kuni detsember (kaasa arvatud) 2001.aasta ja Tallinn-Tartu mittekattuvate liinide osas juuni kuni detsember (kaasa arvatud) 2001.aasta kohta (I kd tl 20,22). Seega on kahjunõue saamata jäänud puhastulu osas esitatud enne riigivastutuse seaduse jõustumist tekitatud kahju kohta.
  3. Enne Riigivastutuse seaduse jõustumist
  4. jaanuarist 2002.a. tuli kahju hüvitamise üle peetavates vaidlustes juhinduda Tsiviilkoodeksist. Vaidlustes, mis tekkisid
  5. jaanuarist 2002 kuni
  6. juulini 2002.a. avalik-õiguslikes suhetes toimunud alusetu rikastumise või tekitatud kahju pinnalt, tuli juhinduda Riigivastutuse seadusest ja viimasega reguleerimata küsimustes ka Tsiviilkoodeksist (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2005.aa otsus nr 3-3-1-56-04). Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu asus
  7. märtsi
  8. a määruses asjas nr 3-3-4-1-02 seisukohale, et kui kahju tekitati enne
  9. jaanuari 2002.a., siis kohaldatakse kahju hüvitamisel pärast
  10. jaanuari 2002.a. esitatud kaebuste läbivaatamisel enne Riigivastutuse seaduse jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid (vt ka erikogu
  11. aprilli 2002.a. määrus asjas nr 3-3-4-2-02). Riigikohtu halduskolleegiumi 10.03.2005.a. kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-31-77-04 on leitud, et enne
  12. jaanuari 2002.a.tekkinud kahju hüvitamise otsustamisel tuleb lähtuda TsK §-dest 448-
  13. TsK § 222 lõike 2 kohaselt käsitletakse varalise kahjuna ka saamata jäänud tulu. Kahju hüvitamise eelduseks on halduse tegevuse õigusvastasus, kahju tekkimine ning põhjuslik seos halduse tegevuse ja kahju tekkimise vahel. RVastS § 7 lg 1 sätestab: „Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.“ Riigikohtu halduskolleegiumi 16.03.2005 kohtuotsuses nr 3-3-1-93-04 on leitud, et selles sättes on muuhulgas väljendatud ka kahju hüvitamise järgmised üldpõhimõtted: põhjusliku seose nõue teo ja sellega tekitatud kahju vahel ning tingimus, et kahju ei olnud võimalik vältida kannatanupoolsete meetmetega.
  14. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et 17.04.2002.a. Riigikohtu otsusega nr 3-31-19-02 jäeti jõusse Tallinna Halduskohtu 24.04.2001.a. otsus haldusasjas nr 3-727/01, millega oli tühistatud Teede- ja Sideministeeriumi 15.01.2001.a. käskkirja nr 3 punkt 4.2 ja AS-le Suure-Jaani Buss välja antud liiniluba ning tunnistatud õigusvastaseks Teede- ja 7 Sideministeeriumi tegevus AS-i Suure-Jaani Buss taotluse menetlemisel ja asi saadeti Teede- ja Sideministeeriumile uueks arutamiseks (I kd tl 40-47). Seega ei saa käesolevas asjas olla vaidlust selles, et 24.01.2001.a. AS-le Suure-Jaani Buss antud riigisisese kaugliini bussiliini luba nr 965 oli õigusvastane.
  15. Riigikohtu halduskolleegiumi 13.04.
  16. a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-19-02 leiti, et kahju hüvitamiseks on tarvis tuvastada põhjuslik seos õigusvastase haldusakti ja tekitatud kahju vahel ning kohus peab vaidluses kahju hüvitamise üle hindama, kas õiguste rikkumine tõi kaasa kahju tekkimise. Põhjuslik seos puudub, kui vaatamata menetlus- või vormiveale oleks samasisuline haldusakt tulnud ikkagi välja anda. Riigikohtu halduskolleegiumi 10.03.2005 kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-3-1-77-04 on leitud, et haldusakti põhjendamise kohustuse rikkumine ei ole iseenesest üldjuhul põhjuslikus seoses kahjuga.
  17. Jõustunud Tallinna Halduskohtu 24.04.2001.a. otsuses haldusasjas nr 3-727/01 (I kd tl 4047) on leitud järgmist: “Kohus leiab, et ÜTS § 41 lg 2 alusel on antud haldusorganile pädevus hinnata, milline on võimalik häiriv asjaolu, mistõttu kohus ei hinda esitatud tõendeid olukorras, kus haldusaktis pädev organ ise ei ole oma seisukohta avaldanud./…/ Otsuse tegija ise peab selgitama ja kaaluma, kas “häirivad” asjaolud on olemas või mitte. Kohtule esitatud Komisjoni istungi protokollist ei nähtu, et asja otsustamisel arutati või kaaluti AS Sebe või Autoettevõtete Liidu seisukohti, kohus ei välista, et nendes seisukohtades ei avaldu “häiriva” asjaoluna käsitletavaid andmeid, samas on mõiste sisustamisel olulisi momente nimetatud ka

eesmärke sätestavas osas. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et “häirivaks” asjaoluks võib olla ka tehnilist laadi olev takistus; erinevalt vastustajast aga rõhutab kohus, et otsuse tegija peab võtma seisukoha ja motiveerima, kas märgitud takistused on olemas või puuduvad ja sellise hinnangu olemasolu ning põhjendatus peab olema kontrollitav.” Riigikohtu halduskolleegiumi 17.04.2002.a. kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-3-1-19-02 on leitud järgmist: „8.

§-s 2 p 4 defineeritakse liinivedu kui avaliku teenindamise lepingu alusel või kommertsliiniveona kindlal marsruudil ja sõiduplaani alusel korraldatavat regulaarset sõitjatevedu, kus sõitjad saavad sõidukisse siseneda ja sealt väljuda sõiduplaaniga määratud peatustes. Sama seaduse §-de 31 lg 2 p 2 ja 32 lg 1 alusel tõendab ühistranspordiluba vedaja õigust korraldada liinivedu liiniloa või lepingu alusel ning liiniluba õigust korraldada kommertsliinivedu liiniloale märgitud liinil. Osaühingu Bussiveod liiniloale on märgitud, et liini number on “100” ning liini algpunkt “Tallinn” ja lõpp-punkt “Tartu”. Aktsiaseltsi Suure-Jaani Buss liiniloal on sama alg- ja lõpppunktiga liini numbriks märgitud “65”. 9.

§ 41

lg 2 sätestab: “Liiniloa andja keeldub liiniloa andmisest, kui ilmneb, et veoteenus, mille osutamiseks liiniluba taotletakse, häirib varem antud liiniloa alusel veoteenuse osutamist, välja arvatud juhul, kui nimetatud teenust osutab ainult üks vedaja.” 10. Kui veoteenust osutab rohkem kui üks vedaja, siis tuleb selle sätte kohaldamiseks võrrelda planeeritavat veoteenust juba osutatava veoteenusega ja otsustada, kas nende veoteenuste vahel on seoseid, mis võiksid mõjutada juba osutatavat veoteenust. Selles haldusasjas on niisugune seos olemas, sest tegemist on liinivedudega, millel on sama alg- ja lõpp-punkt ning osaliselt kokkulangevad väljumisajad. 8 Teiseks tuleb selgitada, kas seos planeeritava veoteenuse ja osutatava veoteenuse vahel on häiriv osutatava veoteenuse suhtes. Sellele küsimusele vastamine eeldab, et määratletakse ÜtS § 41 lg 2 eesmärk ja otsustatakse, kas asjaolud, mis avaldavad negatiivset mõju seoses planeeritava veoteenusega, on häirivad ÜtS § 41 lg 2 mõttes. /…/

nimetatud sätte eesmärk on kaasa aidata veoteenuste osutamise stabiilsusele, ohutusele ja reisijate sõidumugavuste loomisele. Veoteenuste osutamise stabiilsust või ohutust häiriks näiteks see, kui sama väljumisaja tõttu ei jätkuks enam reisijaid mõlemale sõidukile ja seetõttu muutuks vedu majanduslikult mittetasuvaks, või kui tuleks vähendada kulutusi ohutusele. Ka kulutused reisijate sõidumugavustele võivad väheneda, kui ülemäärane konkurents või vedaja põhjendamatu ebakindlus veoteenuste turul seda tingivad. Liiniveo planeerimisel ja lubade andmisel tuleb loa andjal lähtuda nii

§-s 3 lg 2 p 1 sätestatud peaeesmärgist tagada ühistransporditeenuse pakkumise vastavus nõudlusele ning sotsiaalsete ja majanduslike ressursside kasutamise otstarbekus kui ka ÜtS § 41 lg 2 eesmärgist. Lähtudes Riigikohtu seisukohast ÜtS § 41 lg 2 eesmärgi kohta, on ebaõige ka ringkonnakohtu järeldus, et häirivaks saab lugeda vaid tehnilist laadi asjaolu. Tähtsust ei oma asjaolu, et ÜtS § 41 lg 2 eesmärk võib olla samasuunaline vedaja ärihuvidega. 11.

§-st 41 lg 2 tuleneb, et häirimise motiivil ei saa liiniloa andja keelduda liiniloa andmisest siis, kui “nimetatud teenust osutab ainult üks vedaja” . Siin peetakse silmas vedajat, kes osutab veoteenust liinil, millel on sama alg- ja lõpp-punkt, mitte aga vedajat samade väljumisaegadega.”

  1. Seega on kohtud leidnud, et AS-le Suure-Jaani Buss riigisisese kaugliini bussiliini loa andmisel on jäetud selgitamata ja kaalumata, kas seos planeeritava AS-i Suure-Jaani Buss riigisisese veoteenuse ja OÜ Bussiveod osutatava veoteenuse vahel on häiriv osutatava veoteenuse suhtes. Eeltoodut arvestades tuleb kindlaks teha, kas AS-le Suure-Jaani Buss oleks tulnud vaatamata menetlus- ja vormivigadele riigisisese kaugliini bussiliini luba samal marsruudil samade väljumisaegadega ikkagi välja anda.
  2. Vastavalt ÜTS § 3 lõikele 2 on ühistranspordi kavandamise ja korraldamise eesmärk: 1) ressursside kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku otstarbekust arvestades tagada ühistransporditeenuse pakkumise vastavus nõudlusele, mis tuleneb elanike ja nende eri kategooriate (sealhulgas puuetega inimesed, vanurid, õpilased ja üliõpilased, saarte ja väikesaarte elanikud) liikumisvajadusest; 2) soodustada ühissõidukite eeliskasutamist sõiduautode ja teiste individuaalsõidukitega võrreldes, vähendades sellega transpordi negatiivset mõju keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates kaasa liiklusõnnetuste ja liiklusummikute ärahoidmisele; 3) vähendada ühiskonna kulutusi transpordile ja energiale ning sotsiaalsele ja majanduslikule infrastruktuurile.
  3. Kaebuse esitaja on oma kahju suuruse arvestuses (I kd lk 13-30) hinnanud Teede- ja Sideministeeriumi poolt tekitatud pakkumise vastavust nõudlusele Tallinn-Tartu vahelisel neljal reisil väljumisega 08:45, 11:45, 14:45 ja 16:45, mida teenindasid üheaegselt OÜ Bussiveod ning AS Suure-Jaani Buss. Hindamisel on tuginetud OÜ Bussiveod kassamüügi 11 kuu tegelikele andmetele perioodil veebruar kuni detsember 2001.a. kaasa arvatud. Saadud on nelja reisi 11 kuu summaarne reisijate arv 16 850 inimest ning leitud keskmine reisijate arv nelja reisi kohta ühes kuus ehk nõudlus kuus 1 532 (16 850/11) inimest. Edasi on arvutatud nelja väikebussi keskmine 9 veovõime ühes kuus, milleks on saadud 1948 reisijat (ühe bussi keskmine veovõime kuus 365 x 16/12 = 487 reisijat x 4). Seejärel on arvutatud nelja suure bussi keskmine veovõime ühes kuus, milleks on saadud 5840 reisijat (ühe bussi keskmine veovõime kuus 365 x 48/12 = 1460 reisijat x 4). Sellest on tehtud järeldus, et Teede- ja Sideministeerium tekitas veovõime ehk pakkumise ühes kuus 7788 reisijat (1948 + 5840). Arvutatud andmete alusel on koostatud diagramm „Pakkumise vastavus nõudlusele“ (I kd tl 17 OÜ Bussiveod koostatud seletuskirja lk 5) ja leitud, et arvutatud andmetest ja koostatud diagrammist nähtub, et nelja väikebussi veovõime kattis täielikult kassamüügist tulenenud põhilise reisijatevoo ehk nõudluse ning nelja väikebussi veovõime ületas põhilist reisijatevoogu 27,2%, mis tähendab seda, et oli olemas veel kate 27,2%-lisele juhimüügiga kaetavale reisijatevoole. Ning et Teede- ja Sideministeeriumi poolt tekitatud pakkumine ehk veovõime ületas põhilist reisijatevoogu ehk nõudlust 5,1 korda, lisades kassamüügile eeldatava juhimüügi, mis optimaalselt võrduks kassamüügiga, saadakse nõudluseks 1532 + 1532 = 3064 reisijat, mille alusel pakkumine ületas nõudlust 2,5 korda, seega oli rikutud põhiline nõue – tagada ühistransporditeenuse pakkumise vastavus nõudlusele, mis tuleneb elanike liikumisvajadusest. Vedamata reisijate arvestuses on kaebaja leidnud, et eeltoodud andmetest nähtuvalt oli põhiline nõudlus veoteenusele neljal kokkulangeval väljumise kellaajal täielikult kaetud väikebusside veovõimega ning nelja suure bussi täiendav rakendamine veole oli täiesti põhjendamatu.
  4. Käesoleva haldusajas on määratud ekspertiis OÜ Bussiveod majandusliku ebaedu selgitamiseks ja esitatud kahju suuruse arvestuse metoodikale hinnangu andmiseks. Ekspertiisi teostas ja eksperdiarvamuse andis Tallinna Tehnikaülikooli erakorraline dotsent Ene-Mall Villemi (Ehitusteaduskond, Teedeinstituut, Veonduslogistika õppetool (eksperdiarvamus II kd tl 78-86). Eksperdiarvamuses on märgitud vastuseks küsimusele kas sõitja seisukohalt on väikebussiga ja suure bussiga osutatav teenus asendatav järgmist: busside vajadust liinile planeeritakse nõudluse alusel ja tulemust kontrollitakse ettevõtte tasandil finantsilise ning transpordipoliitiliselstrateegilisel tasandil sotsiaalmajandusliku tasuvusanalüüsi abil. Ekspertiisi koostaja poolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel
  5. aastal (
  6. a andmetel) tehtud uuringust “Vähima kuluga ühistranspordiliigi ja -tüübi määratlemine Eesti maakonna- ja kaugveole” selgus, et nõudlusel kuni 20 inimest tunnis on odavaim väikebuss ja 20-st 300-ni on odavaim normaalbuss (alates 300 in/h on odavaim diiselrong, kui ühenduskiirus on vähemalt 100 km/h). Tulemused on sarnased nii transpordiettevõtete finantskulude kui süsteemi kogukulu (infrastruktuur, keskkonna kahjustamine, liiklusõnnetused ja reisi ajakulu) arvestamisega. Tulemused on aluseks nii transpordiettevõttele sõiduki tüübi valikuks kui poliitikuteleotsustajatele transpordiliigi valikuks, et investeerida lähtuvalt nõudlusest vähima kuluga ühistranspordiliiki. Sõitjast lähtudes tuleb arvestada seda, mille alusel ta oma valikud teeb. Transpordiökonoomika teooria ütleb, et valik tehakse üldistatud reisikulu (G) alusel. G= H +V*T, kus H on reisi rahaline kulu ja V*T on ajakulu rahalises väärtuses. Valemisse võib lisada ka sõidumugavuse, liiklusohutuse ja reisi toimumise kindluse tegurid, kuid reeglina piirdutakse kahe siintooduga. Kui on tegemist ekspressliiniga, siis ei ole ka kiiruse vahet väike- ja suurel bussil. Kiirust piiravad liikluseeskirjad, mis on neile mõlemale ühesugused.
  7. aastal võis mõjutada inimeste otsuseid ka asjaolu, et meie teedel liikus nn piraatbusse, mida teadlik kodanik püüdis vältida. Tagantjärgi piraatbusside mõju suurust hinnata ei saa. Võib vaid uskuda, et mõju oli. Seega küsimusele “kas sõitja seisukohalt on väikebussiga ja suure bussiga osutatav teenus 10 asendatav?” oleks vastus: on asendatav, kuid sõltuvalt turu tingimustest on üks või teine ühiskonnale tasuvam.
  8. Vastuseks küsimusele, kas kaebaja poolt koostatud kahju suuruse arvestuses kasutatud keskmise nõudluse arvestus annab nädalapäevade, hooaegade ja aastate lõikes adekvaatse teabe sõidunõudluse tegelikust tasemest Tallinn-Tartu-Tallinn suunal, on märgitud järgmist: reeglina varieerub sõitjateveol nõudlus nii nädalapäevade, hooaegade ja ka aastate lõikes. Eelkõige mõjutavad nõudlust sõitjateveol asustatud punktide vaheline kaugus ja iseloom, nende elanike arvud, sõidu eesmärgid, alternatiivsete liikumisviiside olemasolu jne. Viimase mõju ilmneb siiski pikema aja jooksul, st avaldab aastate jooksul mõju nõudlusele. Nõudlus võib varieeruda isegi väljumiste, st päeva lõikes, mis avaldab eelkõige mõju väikebussi tööle. Eelnevat arvestades oleks mõnel nädalapäeval väike sõiduk kõik inimesed peale mahutanud, kuid päevadel üle keskmise nõudluse oleks ületäituvus veelgi suurem olnud kui keskmise järgi arvutades. Kommertsalustel töötav vedaja peaks suutma nõudlust pidevalt jälgida ja koostada eri päevade ja hooaegade nõudlust arvestavaid sõiduplaane. Nõudluse järsul muutusel ei saa muidugi ettevõte kohe adekvaatselt käituda. Kohtuistungil 23.05.2008.a. täpsustas ekspert H.-M. Villemi, et vastus küsimusele kas kaebaja poolt koostatud kahju suuruse arvestuses kasutatud keskmise nõudluse arvestus annab nädalapäevade, hooaegade ja aastate lõikes adekvaatse teabe sõidunõudluse tegelikust tasemest Tallinn-Tartu-Tallinn suunal on, et ei anna adekvaatset teavet (III kd tl 39).
  9. Küsimusele, kas kaebaja oleks suutnud enda poolt koostatud kahju suuruse arvestuse lisades 2, 2-2, 2-3, 2-4 tabelis „Vedamata reisijad“ näidatud sõidunõudlust talle eraldatud sõiduaegadel rahuldada väikebussidega, mida ta antud liinil kasutas, on ekspert vastanud: Väljumise 08.45 kohta: väike buss poleks suutnud kogu nõudlust rahuldada märtsis, aprillis, mais ja juulis. Väikebussi poolt jääks teenindamata 316 sõitjat 11 kuu nõudluse alusel ehk 79 inimest kuus (5 kuu keskmine) ja umbes 2 inimest päevas. Suure bussi käikupanek on selle väljumise puhul ressursi raiskamine (kuu keskmise nõudluse alusel), sest 11 kuu keskmine bussi mahutavuse kasutamine on vaid 21% kui ka väike buss kõrval töötab. Mahutavuse kasutamine on 35% kui suur buss üksi töötab. Väljumise 11.45 kohta: väike buss poleks suutnud kogu nõudlust rahuldada sellel väljumisel enamus kuudel, kokku 955 inimest 11 kuu jooksul ehk 87 inimest kuus ja umbes 3 inimest väljumise kohta oleks jäänud teenindamata. Suure bussi käikupanek on ka sellel väljumisel ressursi raiskamine (kuu keskmise nõudluse alusel), sest 11 kuu keskmine bussi mahutavuse kasutamine on vaid 32% (koos väikese bussiga) ja 39% (suur buss üksi). Väljumise 16.45 kohta: väike buss poleks suutnud kogu nõudlust rahuldada sellel väljumisel mitte ühelgi kuul. Kokku 3747 inimest 11 kuu jooksul oleks jäänud teenindamata ehk 413 inimest kuus (8 kuu keskmine) ja 14 inimest reisil. Üksinda töötades oleks tal olnud ületäituvus 85%. Suure bussi käikupanek sellel kellaajal on mõistlik, sellel väljumisel on tema keskmine täituvus 62%. Väljumise 14.45 kohta: kokku 1758 inimest 11 kuu jooksul oleks jäänud teenindamata ehk 160 inimest kuus ning 5 inimest reisil. Üksinda töötades oleks tal olnud ületäituvus 50%. Suure bussi käikupanek sellel kellaajal on mõistlik, sellel väljumisel on tema keskmine täituvus 50%. Kokku oleks väikebussi poolt jäänud teenindamata 6776 inimest 11 kuu jooksul ehk 616 inimest kuus neljal väljumisel. Ühel väljumisel oleks jäänud kuus teenindamata 154 inimest ehk 5 inimest väljumisel. Põhimõtteliselt oleks OÜ Bussiveod saanud hakkama väljumistega 08.45 ja 11 11.45, kuid mitte ülejäänud kahega: 16.45 ja 14.
  10. Seega ei prognoosinud nõudlust õigesti OÜ Bussiveod (väljumised 16.45 ja 14.45) ega ka ministeerium (väljumised 08.45 ja 11.45).
  11. Eksperdiarvamuses on leitud, et OÜ Bussiveod poolt koostatud seletuskirjas lk 5 toodud graafik (I kd tl 17) on eksitav, sest on võetud nelja väljumise keskmine veovõime ja nõudluseks ainult kassamüük (järele jäävat veel 27,2% kasutamata veovõimet juhimüügile). Järeldused on eksitavad. Tabelitest 2,2-2, 2-3 ja 2-4 nähtub, et juhimüük on oluliselt suurem kassamüügist umbes 25% kordadel. Ekspert on sealjuures leidnud, et täpset vahekorda ei ole mõtetki arvutada, sest väljumiste järgi pakkumise ja nõudluse analüüs näitas juba, et OÜ Bussiveod poleks suutnud kõiki väljumisi rahuldada. Ekspert on eeltoodut arvestades leidnud, et seega on vale ka kahju suuruse arvestuses lk 6 (I kd tl 18) toodud järeldus, et suure bussi täiendav rakendamine veole oli täiesti põhjendamatu. Tegelikult on nelja väljumise puhul veovõime ületus 75% juhtudest. See näitab, et veo planeerimisel on tõsised vead kui graafikujärgne veovõime rahuldab vaid 25% juhtusid. Seega nähtub eksperdiarvamusest, et OÜ Bussiveod poleks väikebussidega suutnud nõudlust täielikult rahuldada ühelgi kattuval väljumisajal (08.45; 11,45; 16,45 ja 14,45) ja kaebaja arvamus, et suure bussi täiendav rakendamine veole oli täiesti põhjendamatu, on vale. Kohtuistungil selgitusi andes märkis ekspert, et väikebuss ei oleks saanud nõudlust rahuldada ilma ülekoormuse rahuldamiseks lisajõu kasutamiseta. Samuti, et liinilubade andmine kahele bussifirmale ühel liinil parandas olukorda (III kd tl 39-40).
  12. Haldusasjas ei ole vaidlust selles, et OÜ-le Bussiveod oli lisaks Tallinn – Tartu liinile väljastatud liiniload ka Tallinn-Pärnu, Tallinn-Viljandi, Tallinn-Haapsalu ja Tallinn-Rakvere suundadel ja OÜ Bussiveod teenindas kõiki neid liine kuue väikebussiga. Tunnistajana andis kohtus ütlusi OÜ Bussiveod esindusõiguseta juhatuse liige Raivo Avango. Tunnistaja 23.05.2008.a. kohtuistungil antud ütluste (III kd tl 36-38) kohaselt oli OÜ Bussiveod liinivõrk koostatud selliselt, et ajakava oleks maksimaalselt kasutatud. Buss läks õhtul Viljandisse ja tuli hommikul tagasi. Üks buss tegi päevas kaks Tartu ringi. Päevane aeg oli maksimaalselt ära kasutatud. Kui oleks tekkinud olukord, kus bussid oleksid olnud täis, siis oleks rentinud teistelt firmadelt busse. Oleks võtnud midagi ette, et olukorda lahendada. 17.06.2008.a. kohtuistungil andis tunnistaja R.Avango järgmisi ütlusi (III kd tl 95-96): igal bussil oli oma tööjärjekord igal liinil. Tööjärjekord oli ringiratast pandud jooksma. Kõik tegid päevas mitu ringi. Buss alustab sõitu Tartusse, õhtuks tuleb tagasi ja läheb siis ringile Rakverre ja tagasi või läks ööbima Viljandisse, tuli Viljandist hommikul tagasi jne. Kõik bussid olid kogu aeg töös. Kui kõik oleks korralikult tööle läinud, siis oleksime tegevust laiendanud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kuue bussiga töötades ei oleks olnud OÜ-l Bussiveod võimalik lisada busse Tallinn-Tartu liinile kattuvatele väljumistele, kus oli ületäituvus. Seega ei oleks OÜ Bussiveod suutnud neil väljumisaegadel nõudlust rahuldada. Ka ekspert on eksperdiarvamuses märkinud, et vestlusest ettevõtte esindajatega jäi eksperdile mulje, et äriplaan oli tõesti koostatud süsteemselt, st kõikide liinide töö tõhususest lähtuvalt (bussid jaotati liinidele minimaalse seisuajaga, et tagada maksimaalne liinilelase ja ressursikasutuse tõhusus). Kui eelnev on õige, siis sel juhul kuue bussiga töötades ei oleks olnud võimalik lisada veel busse väljumistele (16.45 ja 14.45), kus oli ületäituvus, et teenindada kõiki sõitjaid. Suur osa sõitjaid oleks jäänud teenindamata (II kd tl 82). 12
  13. Lisaks on eksperdiarvamuses vastatud küsimusele, kas OÜ Bussiveod toodud reisijate nõudluse arvestus on metoodiliselt õige ja usaldusväärne järgmiselt: ekspert on rõhutanud, et nõudluse prognoosimisel ei saa lähtuda raamatupidamistavadest. Seletuskirjas lk 6 (I kd tl 18) on mainitud konservatiivsuse printsiipi, mida soovitatakse rakendada raamatupidamise aruannete koostamisel. Seda printsiipi hüpoteesina kasutades on firma nõudluse arvestamisel eksinud kahel korral. Esiteks käib see printsiip raamatupidamise aruannete koostamise, mitte sõitjateveo nõudluse määramise kohta. Teiseks, on selle printsiibi rakendamisel juhimüügi piletite arvude leidmisel vähendatud meelevaldselt nõudlust. Seletuskirjas on öeldud, et suure bussi suurema veovõime tõttu ei tohiks olla tema juhimüük väiksem väikese bussi omast. Sellest eeldusest lähtudes on võetud suure bussi juhimüük võrdseks väikebussi omaga. Tekib küsimus, mis juhtuks, kui mainitud konservatiivsuse printsiipi rakendada vastupidiselt, st et kanda väikebussi juhimüügi andmete ja veovõime suhe üle suurele bussile. Sel juhul oleks nõudlus ja ka vedamata jäävate inimeste arv tunduvalt suurem. On loogiline, et reisija silmis on tõenäosus saada pilet bussijuhilt suure bussi puhul suurem kui väikebussi puhul. Ettevõtte esindaja märgib, et nii nagu ettevõte oma kahju suuruse arvutamisel talitas, on saadud kahju väiksem kui temale tegelikult tekitati. St, et ta ise nõustub asjaoluga, et vastasel juhul oleks nõudlus olnud veel suurem.
  14. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et tulenevalt ÜTS § 3 lg-s 2 sätestatud ühistranspordi kavandamise ja korraldamise eesmärgist - ressursside kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku otstarbekust arvestades tagada ühistransporditeenuse pakkumise vastavus nõudlusele, ja arvestades asjaolu, et OÜ Bussiveod poleks väikebussidega suutnud Tallinn-Tartu liinil ühelgi kattuval väljumisajal (08.45; 11,45; 16,45 ja 14,45) nõudlust täielikult rahuldada, oli põhjendatud vajadus nendel liinidel täiendava bussi rakendamiseks. Eksperdiarvamusest nähtuvalt ei olnud suure bussi täiendav rakendamine veole põhjendamatu. Eeltoodust tulenevalt oleks AS-le Suure-Jaani Buss tulnud vaatamata menetlus- ja vormivigadele riigisisese kaugliiniveo bussiliini luba Tallinn-Tartu liinile samade väljumisaegadega ikkagi välja anda. Liiniluba AS-ile Suure-Jaani Buss väljastades ei saanud toimuda OÜ-le Bussiveod varasemalt välja antud liiniloa alusel veoteenuse osutamise häirimist, kuivõrd kaebaja koostatud kahju suuruse arvestuse andmetest lähtuvalt suutis kaebaja vedada vaid 25 % nõudlusest, tegelik kaebaja veovõimsuse puudujääk võis eksperdiarvamusest nähtuvalt olla veelgi suurem. Seega puudub põhjuslik seos Teede- ja Sideministeeriumi kantsleri 15.01.2001.a. käskkirja nr 3 alusel AS-ile Suure-Jaani Buss välja antud kaugbussiliini loa nr 965 ja kaebajal kahju - nii saamata jäänud tulu kui ennetähtaegselt lõpetatud kapitalirendilepingutest - tekkimise vahel, kuna kõnealustel liinidel nõudlust ja kaebaja veovõimet arvestades oleks AS-le Suure-Jaani Buss tulnud riigisisese kaugliiniveo bussiliini luba Tallinn-Tartu liinile samade väljumisaegadega ikkagi välja anda ja suure bussi täiendav rakendamine veole oli põhjendatud. Kuna kahju hüvitamise üks eeldustest - põhjuslik seos - puudub, on kaebus alusetu ja rahuldamisele ei kuulu.
  15. Kohus märgib täiendavalt, et asjas kogutud tõendeid hinnates nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja ebaedu ja väidetava kahju tekkimise põhjustasid kaebaja majandusotsused ja äriplaan.
  16. Kaebuse kohaselt alustas OÜ Bussiveod reaalse majandustegevusega 2000.aasta detsembris, eeltoodut kinnitas kohtuistungil oma ütlustega ka tunnistaja R.Avango (III kd tl 95). Arvestades, et kaebaja liiniluba nr 956 kehtis alates 20.12.2000.a., ei saanud ta enne seda kuupäeva nimetatud liinil ühistransporditeenust osutada. Samas oli OÜ Bussiveod juba 2000.aasta septembri alguses soetanud endale kuus uut väikebussi Mercedes Bens 411 CDI Sprinter, mille igaühe maksumus käibemaksuta oli 690 000,00 krooni. Sealjuures tunnistaja R.Avango 23.05.2008 kohtuistungil 13 antud ütluste kohaselt olid sellel ajal reeglina kasutuses vanad bussid. Sebe tõi alles eelmise aasta lõpus uusi bussi liinile. Varem ei tasunud need end konkurentsitingimusi arvestades ära (III kd tl 36-38). Samal 23.05.2008.a. kohtuistungil antud ütluste kohaselt tegi OÜ Bussiveod koostööd bussifirmaga Sebe ja neil oli olemas informatsioon, kui palju on kusagil liinil reisijaid. Vastustaja poolt kohtule esitatud kaugliinilubadest (III kd tl 3-14) ja koondtabelitest TallinnTartu ja Tartu Tallinn väljumiste kohta enne OÜ Bussiveod ja AS-i Suure-Jaani Buss turuletulekut (III kd tl 15-18) nähtub, et Tallinn-Tartu liinil oli sel ajal 50 väljumist ja TartuTallinn liinil 46 väljumist ja koondtabelitest Tallinn-Tartu ja Tartu Tallinn väljumiste kohta seisuga 09.04.2001.a. (II kd tl 188-189b) ja OÜ-le Bussiveod 20.12.2000 kinnitatud sõiduplaanist (I kd tl 50) nähtub, et kaebaja on taotlenud liiniluba väljumisaegadele 6.45, 17.45 ja 18.45 TartuTallinn suunal ja 13.45 ja 17.45 Tallinn-Tartu suunal, millistel vedajad juba teostasid vedu. Seega on kaebaja soetanud endale kallid uued väikebussid ja tekitanud endale AS Hansa Liising Eesti ees kohustused konkurentsitingimustes, kus koondtabelitest nähtuvalt Tallinn-Tartu vahel väljus vähemalt iga 0,5 tunni järel liinibuss ja vaidlust ei ole haldusasjas ka selles, et olulist turuosakaalu omasid sel ajal ka väikebussidega piraatbussivedajad. Vastustaja poolt kohtule esitatud sõitjateveo lubade komisjoni 07.12.2000 koosoleku protokollis nr 47 on komisjoni liikme Uno Aava arvamus, et nõudlust uute liinide avamiseks otseselt ei ole, kuid sellise veoteenuse korraldamine aitab välja tõrjuda nendel marsruutidel sõitvaid piraatbusse. Kaebaja poolt eksperdile esitatud dokumendis „OÜ Bussiveod poolsed selgitused ning kommentaarid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud ekspertiisi määramise taotluses toodud väidete kohta“ (mille esitas kohtule vastustaja) leheküljel 9 on OÜ Bussiveod märkinud, et ka OÜ Bussiveod tegevuse käivitamisel oli üheks motiiviks kaasategutsemise soov piraatluse tõkestamiseks, pakkuda elanikkonnale seaduslikku sõiduteenust väikebussiga, sest nõudlus oli olemas (II kd tl 184). Seega on kaebaja väitel üheks tema eesmärgiks väikebussidega sõiduteenuse osutamisel piraatbusside väljatõrjumine. Eeltoodut arvestades oli OÜ Bussiveod teadlik turuolukorrast ning väga kõrgest konkurentsitasemest Tallinn-Tartu marsruudil. Hoolimata kõrgest konkurentsitasemest võttis kaebaja riski ja sisenes turule sõitja jaoks suurte bussidega võrreldes muude võrdsete tingimuste korral ebaatraktiivsete väikebussidega. Kaebuse esitaja ise on oma kahju suuruse arvestuses leidnud, et väikebuss tulenevalt oma veoalastest parameetritest ei suuda konkureerida suure bussiga. Suur buss võrreldes väikebussiga omab suurusest tulenevat loomupärast eelistatust võrreldes väikebussiga./…/ Üheaegselt väljuva suure bussi ja väikebussi korral on vaba koha olemasolu tõenäosus suures bussis mitu korda suurem kui väikebussis ning tulenevalt sellest valib inimene sõiduks tõenäoliselt suure bussi (I kd tl 18).
  17. OÜ Bussiveod oli sõlminud 06.09.2000 AS-ga Hansa Liising Eesti kuus kapitalirendilepingut (nr 009122L, 009123L, nr 009124L, nr 009125L, nr 009121L, nr 009121L (I kd tl 130, 147, 164, 181,III kd tl
  18. 68), millega soetas kuus uut väikebussi Mercedes Bens 411 CDI Sprinter, mille igaühe maksumus käibemaksuta oli 690 000,00 krooni, millele lisandus intress kuue kalendrikuu EURIBOR, millele liidetakse kolm ja 50/100 protsenti ja uus intressimäär kuulus kinnitamisele iga aasta 30.jaanuaril ja 30.juulil antud kuupäeval kehtivast kuue kuu EURIBOR-i noteeringust. OÜ Bussiveod pidi 30.09.2000 tasuma kuue kapitalirendilepingu sõlmimisel 30.09.2000 arvete nr-d 15020, 15020, 15021, 15022, 15018 ja 15023 (I kd tl 37, 36, 35, 34, 38, 33) alusel 512 946,00 (6 x 85 491,00) krooni ja edasi vastavalt kapitalirendilepingute lisaks olevate maksegraafikute (I kd tl 131, 148, 165, 182, III kd tl 60-61, 14 69-70) alusel vara väljaostumakseid ja intressi olukorras, kus OÜ-l Bussiveod reaalset majandustegevust enne 2000.aasta detsembrit ei olnud. Tunnistaja R.Avango ütluste kohaselt 17.06.2008.a. kohtuistungil sai OÜ Bussiveod bussid toorikutena kätte septembris, siis hakati neid alles ehitama. Need olid algul kaubikud. Ümberehitatud bussid sai OÜ Bussiveod kätte detsembris ja kui bussid kätte saadi, siis alles hakkas OÜ Bussiveod liinilubade asju ajama.
  19. Tunnistaja R.Avango 17.06.2008.a. kohtuistungil antud ütluste kohaselt olid need väikebussid soetatud laenatud raha eest. 2000.aasta septembris, kui tehti otsus bussid soetada, tehti liisingulepingud ära, siis tegi OÜ Bussiveod sissemakse ja hakkas intressi kohe maksma. Jaanuarist hakkas suuremaid väljamakseid tegema. Kahe bussi makseid (mis oktoobrist ära võeti) alates mingist ajast üldse ei maksnudki, sest OÜ Bussiveod jäi maksmisega jänni. OÜ Bussiveod võttis laenu, et sellega maksta liisingumakseid. Liisingumaksed, mis tuli maksta sellel ajal, kui OÜ Bussiveod tööd ei teinud, on makstud laenatud rahaga (III kd tl 95-96). Seega oli kaebuse esitaja loonud endale majanduslikult raske olukorra juba enne seda, kui ta hakkas vastustajalt Tallinn-Tartu liiniluba taotlema. Sest tunnistaja ütluste kohaselt ei suutnud OÜ Bussiveod AS-ga Hansa Liising Eesti sõlmitud kapitalirendilepinguid täita. Juba 08.03.2001.a. on sõlmitud kõigi kuue kapitalirendilepingu lisad nr 2, millega on OÜ-le Bussiveod antud maksepuhkust üheksa kalendrikuu ulatuses ( I kd tl 132,149,166, 183,III kd tl 63,68). Seega on kaebajal sisuliselt juba kahekuulise reaalse tegutsemisega tekkinud makseraskused. Selleks ajaks oli AS Suure-Jaani Buss saanud samal liinil tegutseda ainult ühe kuu (alates
  20. veebruarist 2001.a.). Sealjuures on kaebaja esitatud kahjuarvestusest nähtuvalt OÜ Bussiveod kassamüük veebruarikuuga võrreldes kõigil Tallinnast väljumisaegadel märtsist maikuuni (kaasa arvatud) olnud veebruarikuu kassamüügist suurem (I kd tl 26). Samuti on samadel väljumisaegadel 2001.aasta algusest suurenenud kuust kuuse maikuuni (kaasa arvatud) OÜ Bussiveod juhimüük (I kd tl 19). Seega ei olnud nendel väljumisaegadel OÜ Bussiveod piletimüüki mõjutanud AS-i Suure-Jaani Buss liiniletulek. Vähenenud on piletimüük vaid Tartust 14.45 väljumisajal. Seega ei ole õige kaebuse väide, et pärast AS-i Suure-Jaani Buss tegevuse alustamist langes reisijate arv OÜ Bussiveod reisidel ca kaks korda.
  21. Õige ei ole ka kaebuse väide, et kaebaja oli sunnitud reisijate vähesuse tõttu 16.06.2001.a. lõpetama veo kolmel AS-iga Suure-Jaani Buss kattuval reisil. 16.06.2001.a. on OÜ-le Bussiveod väljastatud liiniloa osaks olev muudetud sõiduplaan, kus osa reise on muudetud hooajaliseks käigus
  22. septembrist kuni
  23. maini, sh ka kolm AS-iga Suure-Jaani Buss kattuvat väljumist 8.45, 11.45 ja 14.
  24. Seega
  25. juunil 2001.a. ei lõpetatud nimetatud reise vaid muudeti liiniloa osaks olevat sõiduplaani, ja seda kaebaja soovil – tegemist oli kommertsliiniveoga kaebaja algatusel avatud liinil. 15.09.2001.a. on kaebajale väljastatud taas muudetud liiniluba (sõiduplaan), kus kõik varasemad väljumisajad on asendatud täiesti uute väljumisaegadega(I kd tl 92,93).
  26. OÜ Bussiveod pidi 2000.aastal enne majandustegevusega alustamist tasuma AS-le Hansa Liising Eesti lisaks 512 946,00 kroonile (väljaosumakse ja lepingutasu + käibemaks) kuue kapitalirendilepingu lisaks olevate maksegraafikute (I kd tl 131, 148, 165, 182,III kd tl 60-61, 69-70) alusel 2000.aastal oktoobris 34 592,88 krooni (5765,48 x 6), novembris 17 294,44 krooni ( 2882,74 x 6) ja detsembris 31 304,34 krooni (5217,39 x 6), seega kokku 2000.aastal veel 83 191,66 krooni. Alates jaanuarist 2001.a. oli eeltoodud maksegraafikute järgne summa igakuuliselt 18 077,01 krooni, mis teeb kuue väikebussi eest kuus 108 462,06 krooni ja aastas seega 1 301544,72 krooni. Sellise summa maksmisega AS-le Hansa Liising Eesti pidi OÜ Bussiveod oma majandustegevuses arvestama. Samas kaebaja äriplaanile lisatud 2001.aasta 15 kohta koostatud eelarve prognoosis (III kd tl 89-92) ei kajastu kaebaja kuue kapitalirendilepingu teenindamise kogukulu (intress + väljaostusumma) ega ka nende busside soetamiseks võetud laenu tagasimaksed. Kaebaja finantskulu ja kulum kokku on 2001.aasta prognoosis 623 994,00 krooni aastas, samas tegelikult ainuüksi kuue bussi kapitalirendimaksed (intress + väljaostusumma) aastas moodustas 1 301 544,72 krooni. Kuna kaebaja 2001.aasta eelarve prognoosis ei kajastu kaebaja kuue kapitalirendilepingu teenindamise kogukulu 1 301 544,72 krooni ega ka nende busside soetamiseks võetud laenu tagasimaksed, siis on selles eelarves prognoositud 2001.aasta kasum majandustegevusest 1 407 239,00 krooni juba seetõttu ebareaalne. Tunnistaja R.Avango ei suutnud kohtule 17.06.2008.a. kohtuistungil seda äriplaani selgitades veenvalt selgitada, et kuue väikebussi kapitalirendimaksed ja nende soetamiseks võetud laenu tagasimaksed selles äriplaanis mingil real oleksid kajastatud. Tunnistaja ütles esialgu, et liisingumaksed sisalduvad finantskuludes, kui aga kohus juhtis tunnistaja tähelepanu asjaolule, et finantskulude real on igakuuliselt väiksem summa - erinevatel kuudel summad 21 612 kroonist 26 529 kroonini - kui kuue bussi kapitalirendilepingutest tulenevad igakuulised maksed AS-le Handa Liising Eesti, siis ütles tunnistaja, et võib-olla on sealt mõni summa välja jäänud. Samuti ütles tunnistaja R.Avango, et ta ei oska öelda, millisel real on eelarves busside soetamiseks võetud laenu tagasimaksed (III kd tl 95-96).
  27. Eeltoodust nähtub, et OÜ-l Bussiveod olid majandustegevuse alustamisel võetud suured rahalised kohustused, mida ta äriplaanis üldse ei kajastanudki, aga reaalselt täitma pidi. Asjaolu, et juba 2001.aasta veebruari lõpus-märtsi alguses, kui AS Suure-Jaani Buss alles alustas tegevust kõnealusel liinil, on kaebaja taotlenud kuue väikebussi kapitalirendilepingu täitmise osas maksepuhkust, näitab, et kaebaja oli makseraskustes ilma, et AS-i Suure-Jaani Buss liiniletulek kaebaja majanduslikku olukorda kuidagi oleks mõjutada saanud.
  28. OÜ Bussiveod endise juhatuse liikme R.Avango kirjalikest selgitustest kahju arvestuse aluseks olevatele tuludele ja kuludele (II kd tl 110-116), samuti ka kaebaja äriplaanile lisatud 2001.aasta kohta koostatud eelarve prognoosist (III kd tl 89-92) ilmneb ka, et kaebajal puudus analüüs ja arvestus kui palju tegelikult annab ja peab andma katet püsikuludele ja kasumile üks või teine liin proportsionaalselt veomahtu aluseks võttes, ehk kui palju toodab üks või teine konkreetne liin tulu sellesama konkreetse liini kulude katteks. Liinide lõikes on kaebaja äriplaanile lisatud 2001.aasta kohta koostatud eelarve prognoosis toodud ainult keskmine tulu päevas. Seega saab nõustuda vastustajaga, et kaebajal puudusid asjakohaste juhtimis- ja investeerimisotsuste tegemiseks kuluarvestused ja metoodika, mis oleksid andnud kaebaja juhtorganile piisavalt informatsiooni liinide tootlikkusest.
  29. Tunnistaja R.Avango 23.05.2008 kohtuistungil antud ütluste kohaselt tekkisid OÜ-l Bussiveod maksu-ja liisinguvõlad. OÜ Bussiveod ei saanud normaalselt majandada ja jäi kuumaksed võlgu. Pangaga olid algul usalduslikud suhted, kuid kui OÜ Bussiveod sattus makseraskustesse, siis AS Hansa Liising ei tahtnud kompromissi teha. OÜ-lt Bussiveod hakati busse käest ära võtma. Kaks bussi võeti ära ja OÜ Bussiveod jätkas nelja bussiga aasta lõpuni. Kui neli bussi alles jäid, suutis OÜ Bussiveod maksta kahe bussi eest ja siis käskis AS Hansa Liising aasta lõpus ka need neli bussi ära tuua. Põhjus, miks bussid ära võeti, oli see et OÜ Bussiveod ei suutnud enam liisinguid tasuda. Kaebaja on OÜ Balti Realiseerimiskeskusele üle andnud väikebussid järgmiselt: 29.10.2001.a. kaks väikebussi ( I kd tl 114 -117), 09.01.2002 kaks väikebussi I kd lk 118-121), 12.03.2002 16 ühe väikebussi (I kd tl 122) ja 14.03.2002 ühe väikebussi ( I kd lk 123). Seega ei saanud kaebaja osutada ühistransporditeenust esialgu kavandatud liinidel ja väljumisaegadel seetõttu, et tal tuli väikebussid AS-le Hansa Liising tagastada.
  30. Eeltoodust nähtuvalt ei olnud liiniveoks uute väikebusside valik äriotsusena õigustatud, sest kaebaja lõpetas liiniveo Tallinn-Tartu vahel ka neil kellaaegadel, mis ei kattunud AS-iga Suure-Jaani Buss ning reaalse majandustegevuse alustamisest 2000.aasta detsembrist alates pisut enam kui aasta pärast lõpetas väikebussidega liiniveoteenuse osutamise kõigil oma liinidel, lisaks Tallinn -Tartu liinil ka Tallinn-Pärnu, Tallinn-Viljandi, Tallinn-Haapsalu ja TallinnRakvere liinidel, millel ei olnud Tallinn-Tartu liiniga seost. Kaebaja tunnistaja R.Avango 23.05.2008 kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei tasunud väikebussid sel ajal, kui kaebaja need soetas, end konkurentsitingimusi arvestades ära (III kd tl 36-38). Ekspert Ene-Mall Villemi selgitas 23.05.2008 kohtuistungil, et ei saa öelda, et väikebussid on kaasaegsed ja edukad. Väikebussiliine on Eestis jäänud praktiliselt ainult Harjumaal ja aastas väheneb kommertsliinide arv 10%. Tallinnas on väikebussid kadunud. (III kd tl 39-40).
  31. Eeltoodut arvestades nõustub kohus vastustajaga, et kahju kaebajale tekkis tema enese tegevuse tagajärjel – ehk siis kaebaja enda ebaõnnestunud äriplaani, väära sõidunõudluse prognoosi, majandusarvestuse ja nendele tuginevate majandusotsuste tõttu, sh uute väikebusside liiniveoks kasutamise osas. Aili Maasik Kohtunik 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.