KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 26.01.2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-2098 Haldusasi Coreen Invest OÜ kaebus Harjumaa Keskkonnateenistuse 22.09.2008 kirja nr 30-11-3/3986a-2 „Jägala lubjakivimaardla I ploki ehk Ruu uuringualal leviva lubjakivi kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine” tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks aruande uuesti läbivaatamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
- Tagastada kaebus läbivaatamatult (HKMS § 11 lg 31 p 5).
- Sekretäril saata käesolev määrus kaebaja esindajale ning teadmiseks Harjumaa Keskkonnateenistusele ja Jõelähtme Vallavalitsusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (HKMS § 11 lg 8, § 47¹ lg 2 ja 3). ASJAOLUD
- 21.10.2008 saabus Tallinna Halduskohtule Coreen Invest OÜ kaebus Harjumaa Keskkonnateenistuse 22.09.2008 kirja nr 30-11-3/3986a-2 „Jägala lubjakivimaardla I ploki ehk Ruu uuringualal leviva lubjakivi kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine” tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks aruande uuesti läbivaatamiseks. Kaebuse esitaja on uuringualaga piirneva Tammiku kinnistu omanik. Kaebusest nähtuvalt ei vaidlusta kaebaja kaevandamistegevust Ruu karjääris, vaid kaevandamisega kaasneda võivat mõjutust (purustus-sorteerimissõlmest leviv tolm) oma kinnisasjale ning võimalikku maavara väljaveo tee asukohavalikut (kaebaja kinnistut läbiv tee). Kaebuse kohaselt nähtub keskkonnamõju hindamise aruandest, et killustiku väljaveoks planeeritakse kasutada Ruu teed, mis tähendab, et väljapääs karjäärist kohalikule teele läheb üle kaebaja kinnistu või Mõisamäe kinnistu, sõltuvalt omanikega kokkuleppe saavutamisest. Kaebaja ei välista küsimuse lahendamist servituudi seadmisega, kuid heidab otsustajale ette, et tee kasutamiseks ei ole senini küsitud kinnistuomaniku nõusolekut, mis peaks hea halduse tava kohaselt eelnema aruande kinnitamisele. Samuti on kaebajale selgusetu, kas Ruu tee on üldse kohalik tee (kaebajale ei ole teada tee staatust määratleva haldusakti olemasolu). Teiseks leiab kaebaja, et aruandega ei anta õiguslikku garantiid, et isegi juhul, kui lubjakivi purustus-sorteerimissõlm paigutatakse vastavalt keskkonnamõju hindamise aruande punktile 7.4 uuringuala edelepiirile, ei levi kaebaja kinnistule normist rohkem tolmuheiteid.
- Kohus tegi 21.01.2009 kohtunõude Harjumaa Keskkonnateenistusele, et selgitada välja, kas kaebus on praeguses menetlusetapis lubatav. Selleks palus kohus vastata, kas heakskiidetud keskkonnamõju hindamise aruandega on siduvalt kindlaks määratud killustiku väljaveotee, mis eeldaks kinnistuomanike teavitamist ja nõusolekut. Samuti, kas märgitud aruandega on siduvalt kindlaks määratud purustus-sorteerimissõlme asukoht ning kas aruande kinnitamisega saab anda õiguslikku garantiid, et vastavat seadeldist ei paigutataks lähemale aruandes märgitud riskipiiri.
- Harjumaa Keskkonnateenistuse vastuse kohaselt kajastab aruanne (punkt 6.2.6) killustiku väljaveoga seonduvat, kuid väljavedu hakkab toimuma riigi maale rajatava tee kaudu, mis jääb taotletavast Ruu mäeeraldisest kagu poole. Esialgse keskkonnamõju handamise aruande kohaselt kattus väljasõidutee Tammiku kinnistu koosseisus oleva teega, kuid hetkel on OÜ Väo Paas sõlminud kokkuleppe Maanteeametiga väljasõiduteeks riigi maale rajatava väljasõidutee kaudu Peterburi maanteele läbi Kassi parkla. Harjumaa Keskkonnateenistus leiab, et eeltoodut arvestades puudub vajadus Tammiku kinnistu omaniku nõusoleku küsimiseks. Viidates Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 2 lg 1 p-le 1-3, mis sätestab keskkonnamõju hindamise eesmärgi, leiab Harjumaa Keskkonnateenistus, et õiguslik garantii seadeldise paigutamisega kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks ja minimeerimiseks määratakse maavara kaevandamise loa eritingimustes. Harjumaa Keskkonnateenistus leiab kokkuvõtvalt, et kaebuses tuginetakse ebaõigetele väidetele ja kaebuse rahuldamine ei oleks põhjendatud. KOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 3¹ p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus saaks viidatud sätte alusel kaebuse tagastada, kui vaidlustatud haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kohus leiab, et antud juhul ei ole vaidlustatav Harjumaa Kekskkonnateenistuse kiri käsitletav haldusakti ega toiminguna (haldusmenetluse seaduse § 106 lg 1 tähenduses), vaid tegemist on menetlustoiminguga maavara kaevandamise loa taotluse menetluses. Kaevandamise luba väljastatud ei ole. Eeltoodu ei välista siiski kaebuse lubatavust. KeHJS § 24 Tegevusloa andmine ja selle andmisest keeldumine
(1)Otsustaja peab tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel arvestama keskkonnamõju hindamise tulemusi ja aruandele lisatud keskkonnanõudeid.
(2)Kui otsustaja tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise tulemusi või aruandele lisatud keskkonnanõudeid ei arvesta, peab ta tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuses andma motiveeritud põhjenduse.
(3)Tegevusluba ei anta, kui arendajal ei ole võimalik määratud keskkonnanõudeid täita. Eeltoodust nähtub, et kuigi otsustaja peab tegevusloa andmisel või sellest keeldumisel arvestama keskkonnamõju hindamise tulemusi ja aruandele lisatud keskkonnanõudeid (lg 1), on otsustajal võimalik aruandes ja nõuetes toodust ka põhjendatult kõrvale kalduda (lg 2). Seega ei saa väita, et tingimused oleks aruande heakskiitja poolt siduvalt määratud ning kaebuse tagastamisel ei saaks kaebaja oma õigusi edaspidises menetluses (lõppotsust vaidlustades) kaitsta. Menetlustoimingu vaidlustamist saab eraldi lubada vaid juhul, kui see rikub isiku õigusi iseseisvalt ehk menetluse lõpptulemusest sõltumatult ja/või mõjutab igal juhul lõppotsuse sisu. Kui märgitud eeldused menetlustoimingu iseseisvaks vaidlustamiseks täidetud ei ole, siis tuleb eelistada menetluse kiire ja ökonoomse jätkumise tagamist. Kaebaja on vaidlustanud aruande heakskiitmise seetõttu, et üks aruandes käsitletud võimalik killustiku väljaveotee läbiks tema kinnistut ning selliseks tegevuseks ei ole küsitud kaebaja (ega kinnistu eelmise omaniku) nõusolekut. Samas nähtub kaebusest, et kaebajale ei ole üheselt selge, kuhu aruandega määratakse võimaliku väljaveotee asukoht ning ta peab võimalikuks, juhul kui väljaveo tee läbib tema kinnistut, servituudi seadmist. Asjaolude selgitamiseks tegi kohus kohtunõude. Harjumaa Keskkonnateenistuse kohtunõudele esitatud vastuse kohaselt kattus esialgse keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt väljasõidutee Tammiku kinnistu koosseisus oleva teega, kuid käesolevaks ajaks on sõlmitud OÜ Väo Paas (tegevusloa taotleja) ja Maanteeameti vahel kokkulepe väljasõidutee asukoha ettenägemiseks üle riigi maa. Selliselt on väljasõidutee määratud ka keskkonnamõju hindamise aruandes (vastusele lisatud juurdepääsutee skeemid). Kohus märgib, et lisaks eeldab tee ehitamine ka vastava projekti koostamist ja sellele lubade väljastamist, mis on eraldi vaidlustatavad, lisaks kaevandamise loale. Kaebaja teist väidet, et aruandega ei anta õiguslikku garantiid, et kaebaja kinnistule ei levi normist rohkem tolmuheiteid ka juhul, kui lubjakivi purustus-sorteerimissõlm paigutatakse vastavalt keskkonnamõju hindamise aruande punktile 7.4 uuringuala edelepiirile, ei pea kohus selliseks, millest tulenevalt saaks lugeda kaebeõiguse eeldused täidetuks. Harjumaa Keskkonnateenistus on oma vastuses viidanud asjakohasele KeHJS sättele, mille kohaselt keskkonnamõju hindamise eesmärk on teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. Kaebaja ei vaidlusta seadeldise asukoha suhtes riskipiiri määramise õigusust aruandes (edelapiirile mitte lähemale kui 200-220m), vaid seda, et aruandega ei tagata, et seadeldist ei paigutata lähemale aruandes märgitud riskipiirist, mistõttu ei ole kindel, et kaebaja kinnistul jäävad tolmuheitmed lubatud normi piiresse. Kohus leiab, et tulenevalt keskkonnamõju hindamise eesmärgist ja tegevusloa andmise menetluse ülesehitusest ei saa aruandes muud garantiid anda, kui seda on tehtud riskipiiri määramise kaudu. Ka juhul, kui nimetatud riskipiir on määratud ebaõigesti või selgub selle ebapiisavus, on peale tegevusloa realiseerima asumist vastavalt KeHJS §-le 25 võimalik teostada keskkonnamõju hindamise järelhindamist. Harjumaa Keskkonnateenistus märgib õigesti, et kaebaja poolt nimetatud nõuded (tolmu ja ka muude mõjutuste osas) määratakse siduvalt kindlaks tegevusloa eritingimustes, mis on vaidlustatav haldusakt. Seega on kaebajale tagatud tõhusad õiguskaitsevahendid ning kaebeõiguse lubamine (menetlustoimingu vaidlustamiseks) praeguses menetlusetapis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kaebus tuleb HKMS § 11 lg 3¹ p 5 alusel tagastada. Kristina Maimann Kohtunik