3-08-2141 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2009. a Tallinn Haldusasja number 3-08-2141 Haldusasi OÜ Helvonia kaebus Tallinna Li

§ 12lg 3 alusel.

Saata määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (

§ 12lg 3, § 471 lg 2).

MENETLUSE KULG

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on OÜ Helvonia kaebus Tallinna Linnavalitsuse
2. märtsi 2007 korralduse nr 505-K punkti 2 tühistamiseks ning Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks Tallinnas Narva mnt 10 asuvate mitteeluruumide erastamise otsustamiseks lähtudes AS Kinnisvaraekspert polt 04.06.2002 koostatud hindamisaktist. Kohus võttis kaebuse menetlusse, leides, et kaebuses esitatud andmete pinnalt tuleb kaebus lugeda esitatuks tähtaegselt. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT KAEBETÄHTAJA KÜSIMUSES
3. Kaebuse esitaja väitel sai ta Tallinna Linnavalitsuse
4. märtsi 2007 korralduse nr 505-K kätte
5. septembril
6. Alternatiivselt on kaebuse esitaja esitanud ka kaebetähtaja ennistamise taotluse, leides, et ta tegi kohe pärast vaidlustatud korralduse olemasolust teadasaamist kõik endast oleneva, et haldusakti enda valdusesse saada ning kuna ta on õigusteadmisteta isik, kes vajas professionaalse õigusteenuse osutaja abi, siis tuleb asuda seisukohale, et kaebus on esitatud liigse viivituseta. Ka viitab kaebuse esitaja Riigikohtu määrusele haldusasjas 3-3-1-48-02, kus leitakse, et kaebuse esitamise tähtaeg ei saa hakata kulgema varem kui mõistlikult käituval kaebajal on võimalik leida, et rikutakse tema õigusi või piiratakse tema vabadusi.
7. jaanuaril 2009 kohtule esitatud täiendavas seisukohas rõhutab kaebuse esitaja, et sai vaidlustatud haldusaktist teada alles
8. septembril 2008 ega olnud sellest teadlik varem. VASTUSTAJA SEISUKOHT KAEBETÄHTAJA KÜSIMUSES
9. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on esitatud pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist. Seejuures on vastustaja esitanud kohtule Tallinna Kesklinna Valitsuse
10. aprilli 2007 kirja nr 9-11/929, milles teatatakse kaebuse esitajale, et Narva mnt 10 hoones asuvad mitteeluruumid üldpinnaga 332,2 m2 kuuluvad erastamisele alghinnaga 9 900 000 krooni ning kaebuse esitaja poolt Tallinna Kesklinna Valitsusele
11. aprilli 2007 saadetud kirja, milles kaebuse esitaja teatab, et soovib kasutada ostueesõigust ja erastada eelnimetatud mitteeluruumid alghinnaga 9 900 000 krooni. Seetõttu leiab vastustaja, et kaebuse esitaja on kaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud, mistõttu tuleb kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks lugeda ning samas leiab vastustaja, et kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi mõistlikku selgitust selle kohta, miks ei ole kaebust kohtule esitaud varem. KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 12

lg 3 esimese lause kohaselt kontrolli halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Käesoleval juhul leiab kohus, et eelmenetluse käigus ilmnenud asjaolud tingivad varem kaebetähtaja küsimuses võetud seisukoha ümberhindamise. 5.

§ 9

lg 1 kohaselt tuleb kaebus haldusakti tühistamiseks esitada halduskohtule 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tuleb kaebus haldusorgani kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul haldusorgani poolsest keeldumisest teada saamisest. Olukorras, kus haldusorgani teatud sisuga otsus oma olemuselt välistab sama eset puudutavate teistsuguste ostuste tegemise, tuleb keeldumisest teadasaamise ajaks

§ 9lg 2 mõistes lugeda haldusorgani otsusest teadasaamise aega.

Seetõttu leiab kohus, et nii kaebuses esitatud tühistamis- kui kohustamistaotluse puhul on kaebetähtaja kulgemise lähtekohaks Tallinna Linnavalitsuse 21. märtsi 2007 korraldusest nr 505-k teadasaamine. 6.

§ 9

lõikes 9 sätestatakse, et kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, pärast vaidlusaluse haldusakti andmist seda kaebuse esitajale kätte ei toimetatud. Samuti pole vaidlust selles, et kaebuse esitaja on kätte saanud Tallinna Kesklinna Valitsuse

1. aprilli 2007 kirja. Kaebuse esitaja ei ole vastupidist väitnud ning seda kinnitab ka 2 kaebuse esitaja
2. aprilli 2007 kiri, millest selgub, et kaebuse esitaja oli määratud alghinnast teadlik ning avaldas soovi vaidlusaluseid mitteeluruume ostueesõigusega erastada.
3. Kohus leiab, et OÜ Helvonia sai vaidlusaluse korralduse olemasolust teada Tallinna Kesklinna Valitsuse
4. aprilli 2007 kirjast. Eelviidatud kirjast selgub üheselt, et on tehtud mingisugune otsustus, millega on määratud kindlaks vaidlusaluste mitteeluruumide erastamise alghind. Kohtu hinnangul tuleb

§ 9

lg 9 mõistes lugeda isik haldusaktist muul moel teada saanuks, kui isikul oli olemas piisav teave, millest ta pidi aru saama, et haldusakti sisuks olev otsustus on tehtud. Seejärel peab isik, leides, et selline otsustus tema õigusi moel või teisel kahjustada võib, mõistliku aja jooksul välja selgitama, millises haldusaktis vastav otsustus sisaldub, nõudma selle haldusakti välja ning seejärel vajadusel vaidlustama. Sarnasele seisukohale on haldusasjades 3-3-1-52-00 ning 3-3-1-70-06 tehtud määrustes asunud ka Riigikohus, leides, et juhul kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, ent talle on muul viisil selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt, siis peab see isik, juhul kui tal on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Haldusasjades 3-3-1-23-07 ja 33-1-82-07 tehtud määrustes leidis Riigikohus, et isikule teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb kohtul kontrollida, kas isiku poolt haldusakti väljanõudmine on toimunud mõistliku aja jooksul ning kas pärast haldusakti teatavakstegemist on isik kohtusse pöördunud 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. 8. Käesoleval juhul ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks mõistliku aja jooksul astunud mistahes samme tema õigusi rikkuda võiva haldusakti väljanõudmiseks või muul moel oma õiguste kaitse vajalikkuse osas selguse saamiseks. Halduskohtule on kaebus esitatud 27. oktoobril 2008, seega umbes poolteist aastat pärast seda, kui kaebuse esitaja vaidlustatud haldusakti olemasolust esmakordselt teada sai. Sellist viivitust tuleb pidada ebamõistlikuks ning seetõttu tuleb kaebuse esitamise tähtaeg

§ 9lg 9 alusel lugeda möödunuks.

9.

§ 12

lg 3 kohaselt rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja saab mõjuval põhjusel möödalastuks lugeda üldiselt juhul kui kaebuse esitamiseks esinesid objektiivsed takistused või kui muudest põhjustest tulenevalt ei saanud tähtaja jooksul kaebuse esitamist mõistlikult eeldada. Kaebuse esitamist ei saa mõistlikult eeldada muuhulgas juhul, kui kaebuse esitaja on asunud oma õigusi kaitsma muul moel ning tal on põhjendatud lootus, et talle tekkinud kahjulik tagajärg on võimalik likvideerida või see heastada teisiti kui kaebusega kohtu poole pöördudes. Seejuures on kaebetähtaja ennistamine võimalik juhul kui kaebuse esitaja on kohtu poole pöördunud mõistliku aja jooksul pärast takistuse äralangemist.

1. Kohtu hinnangul ei ole OÜ-l Helvonia esinenud mõjuvaid põhjusi kaebetähtaja möödalaskmiseks. Nagu kohus juba eelpool märkis, tuleb lugeda, et kaebuse esitaja sai sellest, et teda huvitavate mitteeluruumide erastamise alghinnaks on määratud 9 900 000 krooni, teada juba
2. aasta aprillikuus. Kaebetähtaja ennistamine saaks kõne alla tulla juhul, kui kaebuse esitaja oleks seejärel mõistliku aja jooksul asunud välja selgitama tema õigusi rikkuda võiva haldusakti täpset sisu ning oleks astunud samme oma õiguste kaitseks. Seda kaebuse esitaja aga teinud ei ole. Haldusasjas 3-3-1-38-01 tehtud määruses leidis Riigikohus, et kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena võib kõne alla tulla haldusakti andja tegevus, mille tõttu haldusakti adressaadil oli raske või võimatu mõista haldusakti sisu ja hinnata akti oma õigusi rikkuvaks, ent kuid ka sellisel juhul ei ole õigustatav olukord, kus kaebaja ei ole teinud kõike temast olenevat, et saada selgust akti sisu osas ning välja selgitada selle õiguslik tähendus ja vaidlustamise vajalikkus, et pöörduda halduskohtusse tähtaegselt või et hilinemine kaebuse esitamisel oleks võimalikult väike. Kohtu hinnangul ei 3 anna kaebetähtaja ennistamiseks alust ka asjaolu, et ei Tallinna Kesklinna Valitsuse
3. aprilli 2007 kirjas ei ole sõnaselgelt viidatud ei konkreetsele korraldusele, millega erastamise alghind kindlaks määrati ega isegi mitte sellele, et seda on tehtud halduskohtus vaidlustatava korraldusega. Kohus leiab jätkuvalt, et eelnimetatud kirjast sai kaebuse esitaja teada, et vastavasiuline otsustus on tehtud ning pidi asuma mõistliku aja jooksul asuma selle otsuse täpset sisu ja vaidlustamise võimalusi välja selgitama. 11.

§ 12

lõikes 3 sätestatakse, et kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Eeltoodu tõttu tuleb niisiis OÜ Helvonia kaebuse menetlus lõpetada.

§ 12

lg 3 viimase lause kohaselt võib tähtaja ennistamise taotluse lahendamise ja menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.

§ 471lg 2 kohaselt tuleb määruskaebus esitada määruse teinud halduskohtu kaudu.

Kristjan Siigur Kohtunik 4