KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-36 Haldusasi A.G. kaebus tühistamiseks RESOLUTSIOON 1. Lõpe

§ 12lg 3).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 12lg 3, § 471 lg 2 ja 3).

siseministri 27.06.2008 käskkirja nr 80 KOHUS LEIAB:

1. 07.01.2009 sai Tallinna Halduskohus A.G. kaebuse siseministri 27.06.2008 käskkirja nr 80 (edaspidi – Käskkiri nr 80) tühistamiseks.
2. jaanuari 2009 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Nimetatud määruses kohus juhtis kaebuse esitaja tähelepanu, et vastavalt

§ 9

lg-le 1 saab tühistamiskaebuse kohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. „Et kaebus on kohtule esitatud alles 07.01.2009, siis on see esitatud seega tähtaja olulise rikkumise tunnustega.

§ 10

lg 2 p 4 kohustab kaebuses märkima, millal isik sai teada kaevatavast haldusaktist, vastavalt sama paragrahvi lg-le 4, kui kaebus esitatakse pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist, tuleb kaebuses esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused.“

1. A.G. vastas kohtule 30.01.
2. Samal päeval koostatud kohtumääruses asus kohus seisukohale, et kaebuse esitaja on kaebuse puudused kõrvaldanud määral, mis võimaldab kaebuse menetlusse võtmist. Kohus märkis, et „kaebaja ei ole ikkagi märkinud, millal ta sai teada kaevatavast haldusaktist, ega ole esitanud tähtaja ennistamise taotlust. Nagu öeldud, ei ole need kaebuse menetlusse võtmist takistavad puudused, kuna kohus kontrollib alles eelmenetluses, st pärast kaebuse menetlusse võtmist, vastavalt

§ 12lg-le 3 kaebuse tähtaegsust, küsides selleks ka vastustaja arvamust ja tõendeid.

Kohus on juhtinud kaebaja tähelepanu võimalikule vajadusele esitada tähtaja ennistamise taotlus. Kas isik seda teeb või mitte, sõltub tema tahtest ja konkreetsetest asjaoludest (st kas kaebus on tegelikult tähtaegne või mitte). Seega võtab kohus kaebuse menetlusse esialgu kaebuse esitamise tähtaja küsimuse lahendamiseks ning kohtu edasised menetlustoimingud sõltuvad selle tulemustest.“

2. jaanuari 2009 kohtumäärusega kohus võttiski kaebuse menetlusse, esialgu tähtaja küsimuse lahendamiseks, ning kohustas vastustajaks tunnistatud Eesti Vabariigi siseministrit esitama kohtule hiljemalt 09.02.2009 kirjaliku arvamuse kaebuse tähtaegsuse küsimuses koos sellekohaste dokumentidega.
3. 09.02.2009 kohtule saabunud vastuses vastustaja, viitega halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi –

) § 10 lõike 4 ja § 12 lõike 3 sätetele, leiab, et kaebus on esitatud tähtaega ületades, ning palub kohtul haldusasja menetlus lõpetada

§ 12lõike 3 alusel.

Siseminister põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt: Siseministeerium saatis Käskkirja nr 80 teatavakstegemiseks selle 27.06.2008 kirjaga nr 11-33/08/4624 tähituna A.G. poolt esitatud aadressile xxxxxxxx, Tallinn. Kiri tagastati 16.07.2008 hoiutähtaja möödumise tõttu. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi - HMS) § 26 lõikes 4 on sätestatud, et kui menetlusosaline pole haldusorganile oma aadressi muutmisest teatanud, saadetakse dokument viimasel haldusorganile teadaoleval aadressil ja sellega loetakse dokument kättetoimetatuks. Sama aadressi, millele Siseministeerium edastas Käskkirja nr 80, on A.G. näidanud oma elukoha postiaadressina ka Tallinna Halduskohtule 07.01.2009 esitatud kaebuses. Sama aadressi on A.G. oma elukoha aadressina esitanud ka varasemas kohtumenetluses (haldusasi nr 3-07-1167). Eeltoodust nähtuvalt on kaebuse esitaja tahtlikult keeldunud vastu võtmast Siseministeeriumi poolt temale saadetud korrespondentsi ning tuginedes HMS § 26 lõikele 4 tuleb lugeda Käskkiri nr 80 A.G.le kättetoimetatuks hiljemalt 16.07.2008, kuna selle kuupäevani oli A.G.l võimalik dokument postiasutusest kätte saada.

§ 9

lõike 1 kohaselt võib halduskohtusse tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Seega tuli A.G.l esitada kaebus vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks hiljemalt 15.08.

1. A.G. esitas kaebuse halduskohtule 07.01.
2. Seega on kaebus Tallinna Halduskohtule esitatud tähtaega ületades. Lisaks vastustaja selgitab, et väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi - VSS) § 33² lõikest 1 tulenevalt loetakse sissesõidukeelu kohaldamine ja selle kehtivusaeg, sissesõidukeelu kehtivusaja muutmine, sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ja sissesõidukeelu peatamine välismaalasele teatavaks tehtuks vastava teabe avaldamisega Siseministeeriumi veebilehel. Selline säte on vajalik, kuna Siseministeeriumile ei pruugi olla teada isiku, kelle suhtes sissesõidukeeldu kohaldatakse, elukoha aadress, sest sageli on tegemist välisriigis elava isikuga. Isikul on võimalik enda kohta käivaid andmeid kontrollida Siseministeeriumi veebilehel. Sellest tulenevalt on õigustatud sissesõidukeeluga seonduva isikule teatavaks tehtuks lugemine veebilehel vastava teabe avaldamise läbi. Siseministeeriumi veebilehel on avaldatud informatsioon selle kohta, et A.G. suhtes on siseministri käskkirjaga nr 54 kohaldatud sissesõidukeeldu kehtivusajaga 09.05.2008 kuni 09.05.
3. Kui Siseministeerium jätab rahuldamata isiku taotluse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks või selle kehtivusaja lühendamiseks, siis selle kohta eraldi informatsiooni ei avaldata. Isik saab Siseministeeriumi veebilehelt vaadates kontrollida, kas tema esitatud taotluse alusel on sissesõidukeeld kehtetuks tunnistatud või selle kehtivusaeg lühendatud. Kui isik näeb, et andmetes muudatusi ei ole, siis järelikult on ta teadlik, et tema taotlust ei ole rahuldatud. 2 5.

§ 12

lõike 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Antud juhul on A.G. esitanud 27.06.2008 antud haldusakti peale tühistamiskaebuse kohtule alles 07.01.2009.

§ 9

lõike 1 kohaselt kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtusse esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Käskkiri nr 80 on antud VSS § 31 alusel ning nimetatud kohaldatava eriseaduse § 333 lg 1 ei sätesta teisiti. Seetõttu märkis kohus juba 13. jaanuari 2009 määruses, et kaebus on esitatud tähtaja olulise rikkumise tunnustega. Kohus kohustas kaebajat teatama, millal ta sai teada kaevatavast haldusaktist, ning selgitas talle, et kui kaebus esitatakse pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist, tuleb kaebuses esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused (

§ 10lg 4).

Kaebuse esitaja oma vastuses kohtule ikkagi ei märkinud, millal ta sai teada kaevatavast haldusaktist, samuti ei esitanud ta tähtaja ennistamise taotlust. 6. VSS (kohaldamisele kuulub haldusakti andmise ajal, st 21.12.2007-26.01.2009 kehtinud redaktsioon) § 1 lg 1 kohaselt sätestab see seadus välismaalasele Eestist väljasõidukohustuse ning Eestisse sissesõidukeelu kohaldamise alused ja korra ning välismaalase Eestist läbisõidu korra. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt nimetatud seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS sätteid, arvestades VSS erisusi. Sissesõidukeelu kohaldamise menetluse suhtes ei rakendata HMS-s sätestatut. Haldusakti teatavakstegemise osas reguleeribki VSS menetlust teisiti kui HMS, mis selles menetluses ei kuulu kohaldamisele. Sissesõidukeelu kohaldamine ja selle kehtivusaeg, sissesõidukeelu kehtivusaja muutmine, sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ja sissesõidukeelu peatamine loetakse välismaalasele teatavaks tehtuks vastava teabe avaldamisega Siseministeeriumi veebilehel. Sissesõidukeelu kohaldamine, sissesõidukeelu kehtivusaja muutmine, sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ja sissesõidukeelu peatamine tehakse välismaalasele kirjalikult teatavaks välismaalase algatusel (VSS § 332 lg-d 1 ja 3). Viidatud „vastav teave“ on lisaks sisulisele otsusele (sissesõidukeelu kohaldamine ja selle kehtivusaeg jms) ka isiku nimi, sünniaeg või isikukood ja kodakondsus. Antud juhul oli ja on A.G. suhtes kohaldatud sissesõidukeeldu kehtivusajaga 09.05.2008 kuni 09.05.2018 siseministri 09.05.2008 käskkirjaga nr 54 ning vastav informatsioon on avaldatud Siseministeeriumi veebilehel. 21.05.2008 esitas A.G. siseministrile taotluse sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks. Käskkiri nr 80 ongi antud nimetatud taotluse lahendamisel. Seega tuleb nõustuda vastustajaga, et kui minister jätab rahuldamata isiku taotluse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks või selle kehtivusaja lühendamiseks, siis saab isik Siseministeeriumi veebilehelt vaadates kontrollida, kas tema esitatud taotluse alusel on sissesõidukeeld kehtetuks tunnistatud või selle kehtivusaeg lühendatud. Kui isik näeb, et andmetes muudatusi ei ole, siis järelikult on ta teadlik, et tema taotlust ei ole rahuldatud. Ka on tal olnud võimalik küsida teavet oma taotluse lahendamise seisu kohta ja taotleda, et vastav haldusakt tehakse talle kirjalikult teatavaks. Samuti tuleb arvestada

§ 9

lg-s 9 sätestatuga, mille järgi, kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. Seega, kui lähtuda VSS ja

ülaltoodud sätetest, on tühistamiskaebus Käskkirja nr 80 peale esitatud tähtaja olulise rikkumisega ja kuna A.G. ei ole seaduses ettenähtud 3 korras taotlenud ka möödalastud tähtaja ennistamist mõjuvatel põhjustel, siis kuulub asja menetlus

§ 12lg 3 alusel lõpetamisele.

7. Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ka sel juhul, kui vastustajal tulnuks järgida HMS sätteid. Asja materjalidest nähtuvalt, kuigi VSS seda ei nõudnud ega kaebaja taotlenud, on väljavõte Käskkirjast nr 80 saadetud kaebajale siiski ka posti teel tema 21.05.2008 taotluses näidatud aadressile xxxxxxxxx, Tallinn. Nimetatud tähtkiri tagastati 16.07.2008 hoiutähtaja möödumise tõttu. Vastavalt HMS § 26 lg-le 4, kui menetlusosaline pole haldusorganile oma aadressi muutmisest teatanud, saadetakse dokument viimasel haldusorganile teadaoleval aadressil ja sellega loetakse dokument kättetoimetatuks. A.G. oma aadressi võimalikust muudatusest Siseministeeriumi ei teavitanud ning kohtukaebusest nähtuvalt ei ole tema aadress tegelikult ka muutunud. Olles esitanud ise Siseministeeriumile taotluse menetluse alustamiseks, pidanuks kaebaja olema ka ise huvitatud selle lahendamise tulemusest ja valmis selleks, et haldusakt saadetakse talle tema näidatud aadressil. Kaebaja ei ole toonud esile mõjuvaid põhjusi, miks tal ei olnud võimalik tähtkirja vastu võtta või talle jäetud teate kohaselt sellele postiasutusse järele minna. Neil asjaoludel kohus nõustub vastustajaga, et HMS § 26 lg-le 4 tuginevalt tuleb lugeda Käskkiri nr 80 A.G.le kättetoimetatuks hiljemalt 16.07.2008, kuna selle kuupäevani oli tal võimalik dokument postiasutusest kätte saada. Seega on kaebetähtaeg ilmselgelt möödunud ka juhul, kui vastustajal tulnuks kohaldada HMS sätteid. Kokkuvõtteks: käesoleva haldusasja menetlus kuulub

§ 12

lg 3 alusel lõpetamisele kaebetähtaja olulise rikkumise tõttu ja kuna taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud. Hurma Kiviloo Kohtunik 4