3-09-980/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 11.05.2009 a, Tallinn Haldusasja number 3-09-980 Haldusasi A.P. kaebus kohtutäituri tegevusele. RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus A.P. `ile halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 11 lõike 4 alusel.
2. Kohus selgitab kaebajale, et tal on õigus pöörduda käesoleva vaidluse lahendamiseks maakohtu (üldkohtu) poole, so Harju Maakohtusse.
3. Saata käesoleva kohtumääruse ärakiri ja kaebuse materjal A.P. `ile. Määruse peale on kaebajal õigus 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja saamisest esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Edasikaebamise kord
4. 05.05.2009.a. esitas A.P. Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt palub kaebaja võtta tsiviilkohtumenetluse korras arutamisele temalt Harju Maakohtu 23.09.2008.a. kohtuotsusega (kriminaalasjas nr 1-08-2388) väljamõistetud summad 751 942 krooni ja 15 250 krooni. Samuti palub kaebaja peatada kohtumenetluse ajaks kohtuotsuse täitmine. Kaebuse kohaselt on kohtuotsuse alusel alustanud täitemenetlust Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts, kes muutis väljamõistetavat summat 751 942 kroonilt 829 774 kroonile. Kaebaja palub tunnistada ülalnimetatud hagi alusetuks.
5. Tulenevalt HKMS § 3 lg 1 punktist 1 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. HKMS § 3 lg 2 sätestab, et halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.
6. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja vaidlustanud kohtutäituri Kaire Põltsi tegevuse jõustunud kohtuotsuse täitmisel. Kohtutäitur on Kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 järgi avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, kes peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Vastavalt Täitemenetlusseadustiku § 11 lg 1 p-le 4 on kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine maakohtu pädevuses. Seega kuigi kaebus on esitatud avalik-õiguslike ülesandeid täitva isiku tegevuse peale, on selle vaidlustamiseks ettenähtud teistsugune menetluskord.
7. Lisaks märgib kohus, et vaidlustatud kohtuotsus on jõustunud, mistõttu ei saa seda vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluse kaudu. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §-le 408 lg 1 kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku § 366 sätestab teistmise alused, milleks on: 1) kohtuotsuse või -määruse ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb teise kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, teadvalt valest eksperdiarvamusest, teadvalt valest tõlkest, dokumendi võltsimisest või tõendi kunstlikust loomisest; 2) kohtuniku kuritegu, mille ta on toime pannud teistetavat kriminaalasja arutades või läbi vaadates ja mis on tuvastatud kohtuotsusega; 3) kohtueelse menetleja ametniku või prokuröri kuritegu, mille ta on toime pannud kriminaalasja kohtueelses menetluses ja mis on tuvastatud kohtuotsusega, kui see kuritegu võis mõjustada kohtuotsust teistetavas kriminaalasjas; 4) teistetavas kriminaalasjas kohtuotsuse või -määruse tegemisel üheks aluseks olnud teise kohtuotsuse või -määruse tühistamine, kui sellega kaasneks teistetavas kriminaalasjas õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine või süüdimõistetu olukorra kergendamine; 5) kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis ei olnud teistetavas kriminaalasjas otsust või määrust tehes kohtul teada ja mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega tooks kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse või süüdimõistetu olukorra kergendamise või kolmanda isiku, kelle vara on kohtuotsuse või -määrusega konfiskeeritud, olukorra kergendamise; Teistmisavalduse võib esitada kuue kuu jooksul, arvates Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 366 sätestatud teistmisaluse ilmnemisest.
8. Tulenevalt HkMS § 11 lg-st 4, mis sätestab, et halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda, on kohus seisukohal, et kuivõrd halduskohtu pädevusse ei kuulu selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra, siis käesolev kaebus halduskohtu pädevusse ei kuulu ning see tuleb läbivaatamatult selle esitajale tagastada.
9. Kohus selgitab, et vastavalt justiitsministri 01.01.2006.a. määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p-le 1 kuulub Harju Maakohtu tööpiirkonda Harju maakond. Kaebaja on vaidlustanud Tallinna kohtutäituri tegevuse, mistõttu on kaebajal õigus esitada hagi Tallinna kohtutäituri tegevuse peale Harju Maakohtusse.
10. HKMS § 84 lg 4 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd riigilõivu ei ole tasutud, siis riigilõivu tagastamise küsimust ei tõusetu. Karin Kalmiste Kohtunik