2-08-17822/15

1 2 – 08 – 17822 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „26“mail 2009.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 08 – 17822 Tsiviilasi: J. B. hagi D. B. vastu abielu lahutamise ning alaealise lapse: P. B. (isikukood: xxx, sündinud: „xxx.), ülalpidamiseks elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: J. B. (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kostja: D. B. (isikukood: xxx); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Ülalpidamist vajav alaealine laps: P. B. (isikukood: xxx); Kohtuistungi toimumise aeg: „11“mai 2009.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Kersti Pütsep, tõlk, Vaike Hanni ja hageja, Julia Berdnikova; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Lahutada J. B. ja D. B.abielu, mis registreeriti „17“detsembril 2005.a. Ida – Virumaa Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abieluakt nr.xxx. Pärast lahutust jätta J. B. perenimeks – „B.“. Abielust sündinud alaealine laps: P. B. (isikukood: xxx), jätta J. B. kasvatada ja üleval pidada. Määrata alaealise lapse: P. B. (isikukood: xxx, igakordne elukoht. Mõista D. B.(isikukood: xxx) välja elatusraha alaealise lapse: P. B. (isikukood: xxx.), ülalpidamiseks 2 500.- krooni (kaks tuhat viissada krooni ja 00 senti) kuus (kuid mitte vähem kui „Perekonnaseadusega“ kehtestatud alamäära ühe lapse kohta kuus) alates „01“maist 2009.a. kuni „15“septembrini 2024.a. so kuni alaealise lapse: P. B. (isikukood: xxx.a.), täisealiseks saamiseni J. B. (isikukood: xxx) kasuks. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. 2 Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna D. B.(isikukood: xxxe) kanda. Tunnistada käesolev kohtuotsus elatise nõude osas tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks TsMS §467 sätestatud korras. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD J. B. ja D. B. elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.3), registreeritud abielus alates „17“detsembrist 2005.a.. Poolte registreeritud abielust sündis, sünnitunnistuse kohaselt (tl.4), alaealine laps: P. B. (isikukood: xxx), kes, elukohatõendi kohaselt (tl.5), oli hageja, J. B., kasvatada ja üleval pidada. Hagiavalduse kohaselt kostja, D. B., hagiavalduse esitamise momendil pere juures ei elanud ning alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha ei maksnud. D. B. lahkus pere juurest 2007.a. aprillis – mais, millisest ajast alates lõppesid hageja ja kostja vahel ka abielulised suhted. Varalisi vaidlusi, aga samuti vaidlusi ühisvara jagamise üle, J. B. ja D. B.vahel ei olnud. Abikaasade ühisvara jagati kokkuleppel. Vaidlusi alaealiste laste kasvatamise üle J. B. ja D. B.vahel ei olnud. Hageja, J. B., leidis, et abielu jätkamine oli võimatu ning palus abielu lahutada. Pärast lahutust soovis J. B. jätta endale perenimeks – „B.“. Abielust sündinud alaealise lapse: P. B. (isikukood: xxx), palus J.B. jätta enda kasvatada ja üleval pidada ning määrata alaealise lapse: P. B. (isikukood: xxx), elukohaks J. B. igakordne elukoht. Samuti palus J. B. alaealise lapse: P. B. (isikukood: xxx), ülalpidamiseks D. B.välja mõista elatusraha, suurusega 2 500.- krooni kuus, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast, „08“maist 2008.a.. Palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, D. B., kirjalikku vastust hagile kohtule ei esitanud. Hagimaterjalid koos Viru Maakohtu 14.mai 2008.a. määrusega hagi menetlusse võtmise kohta, aga samuti kirjaliku vastuse nõudega anti D. B.kätte allkirja vastu (tl.12). D.B.poolt 3 kirjalikult hagile vastamata jätmisega luges kohus tõendatuks, et vastavalt TsMS §407 lg.1 võttis D. B. hagile vastamata jätmisega J. B. poolt hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud õigeks ja omaks. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, J. B., taotles kohtuistungil tsiviilasja sisulist lahendamist kohtuistungil, kuna D. B. oli isiklikult öelnud J. B., et D. B. ei tule kohtuistungile, kuna ei soovi lahutust ja ei ole lahutusega nõus. D. B. ei ole varem ilmunud 08.detsembril 2008.a. toimunud kohtuistungile ja 22.aprillil 2009.a. toimunud kohtuistungile. 11.mail 2009.a. toimuva kohtuistungi aeg – ja koht oli D. B.tehtud teatavaks kirjaliku kohtukutsega, mis oli D. B.kätte antud isiklikult töökoha – xxx – kaudu (tl.37). D. B.kohtuistungile mitteilmumise põhjused kohtule teadmata. D. B. pole saatnud kohtule kirjalikku avaldust kohtuistungi edasilükkamise kohta. Kohus, kaalunud kõiki kohtule teadaolevaid asjaolusid D. B.kohtusse mitteilmumise kohta, luges tõendatuks, et D. B. on asunud menetlusõiguste kuritarvitamise teele, aga samuti ka tsiviilasja menetluse põhjendamatu venitamise teele. TsMS §200 lg.1 ja 2 kohaselt on D. B. kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba D. B.menetlusõigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kohus luges tõendatuks, et J. B. taotlus tsiviilasja sisuliseks arutamiseks ilma D. B.on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS §414 lg.1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud olid kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Hageja, J. B., palus kohtuistungil hagi rahuldada osaliselt. Abielu palus lahutada, abielust sündinud alaealise lapse: P. B. (isikukood: xxx), palus jätta enda kasvatada, pärast lahutust soovis jätta perenimeks – „B.“. Hageja selgitas kohtule kohtuistungil, et hageja ja D. B. ei ela koos juba üle aasta. Samast ajast lõppesid hageja ja D. B.vahel abielulised suhted. Varalisi vaidlusi hageja ja D. B.vahel ei ole. Abikaasade ühisvara hageja jagada ei soovi, kuna ühisvara on juba jagatud kokkuleppel. Abielust sündinud alaealine laps: P. B. (isikukood: xxx), elab hageja juures aadressil: xxx. Abielu purunemise põhjuseks pidas hageja D. B.iseloomu, mille tõttu ei suuda D. B. elada pikemaajalises peresuhtes. D. B. oli varem korduvalt lahkunud pere juurest, kuid ikka ja jälle pere juurde tagasi tulnud. Lõplikult lahkus D. B. pere juurest 2007.a. kevadel, millal D. B. asus alaliselt elama oma ema juurde. J. B. leidis kohtuistungil, et abielu jätkamine ei ole võimalik, kuna alaealisele lapsele: P. B.(isikukood: xxx), on tehtud südameoperatsioon, mille tõttu vajab laps rahu. D. B. oli aga peresuhtes ebaadekvaatne ning ei austanud ei iseennast ega ka teisi. D. B. viibis sageli kodunt eemal, kus D. B. kuritarvitas alkohoolseid jooke. Kodus hageja D. 4 B.alkohoolseid jooke tarvitada ei lubanud. Koju saabudes oli D. B. enamasti alkoholijoobe seisundis ning algatas kohe skandaali. Lapsed kartsid D. B.. J. B. palus kohtuistungil abielu lahutada. Perekonnaseisuametis abielu lahutamisest D. B.keeldus. J. B. esitas kohtule kirjaliku avalduse hagist osalise loobumise kohta, milles palub D. B.välja mõista elatusraha 2 500.- krooni kuus, alates 01.maist 2009.a., mitte hagiavalduse kohtusse esitamise päevast, nagu varem hagiavalduses. Kostja, D. B., lapse kasvatamisest osa ei võta ning lapse ülalpidamiseks elatusraha ei maksa. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. SEB Panga maksekorraldusega riigilõivu tasumise kohta (tl.2). J. B. ja D. B.abielutunnistuse originaaliga (tl.3). Alaealise: P. B. (isikukood: xxx), sünnitunnistusega (tl.4). Väljavõttega rahvastikuregistrist (tl.5), mille kohaselt elab alaealine laps: P. B. (isikukood: xxx), J. B. juures aadressil: xxx. Virumaa Pensioniameti tõendiga (tl.6), mille kohaselt saab J. B. riikliku peretoetust ja sotsiaaltoetust. Viru Maakohtu 14.mai 2008.a. määrusega (tl.7-8). Väljatrükiga e – maksuameti andmebaasist (tl.21) D. B.andmetega. Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist (tl.22) D. B.andmetega. 08.detsembril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.25-26). 22.aprillil 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.30-31). xxx õiendiga (tl.37) D. B.kohtukutse ja kohtudokumentide allkirja vastu kätteandmise kohta. J.B. kirjaliku avaldusega 11.maist 2009.a. hagist osalise loobumise kohta. 11.mail 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §29 sätteid, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada vaidluse abikaasade ühisvara jagamise üle või on abikaasadel vaidlus lapse kasvatamise küsimuses. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata. Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Vastavalt PkS §60 sätetele on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, 5 gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS §61 lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS §70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et J. B. hagi D. B.vastu on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et J. B. ja D. B.abielu jätkamine on võimatu J. B. poolt kohtuistungil esitatud asjaolude tõttu, aga samuti ka D. B.poolt alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu, mis seab ohtu alaealise lapse paranemise raskest haigusest. Peale selle on D. B.käitumine pereelus mitteadekvaatne. Pärast lahutust tuleb jätta J. B. perenimeks – „B.“. Abielust sündinud alaealine laps: P. B. (isikukood: xxx), tuleb jätta J. B. kasvatada ja üleval pidada ning D. B.tuleb välja mõista alaealise lapse ülalpidamiseks elatis. Kohus luges tõendatuks, et varalisi vaidlusi J. B. ja D. B.vahel ei ole. Samuti luges kohus tõendatuks, et kostja, D. B., lapsevanemana ei täida alaealise lapse: P. B. (isikukood: xxx), ülalpidamiskohustust, mille tõttu mõistab kohus teise vanema, J.B., nõudel D. B. välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuna D. B. ei täida ülalpidamiskohustust, aga samuti arvestades, et J. B. loobus kohtuistungil osaliselt elatise nõudest, siis mõistab kohus D. B.elatise välja alates 01.maist 2009.a.. Samuti pidas kohus vajalikuks panna D. B.kanda kõik kohtukulud. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata. Johannes Külaots Kohtunik