← Eesti

3-08-350/33

3-08-350 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus, 10. novembril 2008.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, kaebuse esitaja TÜ S esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi, vastustaja, Pärnu maavanem

) §-dele 25 ja 28 lg 1 p 1 ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määrusega nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord” (Kord), anti, arvesse võttes Pärnu Linnavolikogu 17.06.1999 otsust nr 54 ning Pärnu Linnavalitsuse 08.10.2007 korraldust nr 714, munitsipaalomandisse linna rajatiste ning neid teenindava maana Lai tänav Pärnus nelja maaüksusena kokku pindalas 28 412 m2. Kaebuse kohaselt andis maavanem oma korraldusega munitsipaalomandisse maa, millele rajatav ramp on OÜ-le W hoonestusõiguse alusel kuuluva parkimismaja teenindamiseks vajalik ehitis, mitte aga munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune või neid teenindav maa.

§-s 28 lg 1 nimetamata alustel on õigus anda maad munitsipaalomandisse „Maa munitsipaalomandisse andmise korra” § 2 lg 1 kohaselt üksnes Vabariigi Valitsusel. Kuna vaidlustatud korralduse andis maavanem eelnevalt kontrollimata milleks linn maad munitsipaalomandisse vajab on see antud pädevust ületades ja HMS § 63 lg 1 p-st 3 tulenevalt tühine ning samas ka õigusvastane. Käesoleval ajal on teada, et parkimismajast poole hakkavad hõlmama kaubanduspinnad ning sellisena seda objekti juba ka OÜ W poolt reklaamprospektides müüakse. Põhjendatud huvi halduskohtusse pöördumiseks seletab avaldaja järgmiselt: Lai tn 7 kinnistule hoonestusõiguse seadmise põhitingimuseks selleks korraldatud konkursi järgi oli projekteerida ja ehitada kinnisasjale parkimismaja vastavalt Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001.a. otsusega nr 83 kehtestatud detailplaneeringule ja linnavalitsuse planeerimisosakonna poolt väljastatud projekteerimistingimustele nr 217 (p 2.6.1) ning kasutada püstitatavat ehitist parkimismajana ilma et kinnisasjal tohtinuks olla äri-, tootmis- ja muid ehitisi (sh ruume parkimismajas), mis ei ole vajalikud parkimismaja pidamiseks ja sellega seonduva tegevuse läbiviimiseks ning võimaldamiseks. Kinnitati, et parkimismaja ei tohi kasutada ühelgi teisel otstarbel ( p 2.6.6). Seejärel aga järgnevate haldusaktidega loodi enampakkumise võitnud OÜ-le W võimalus rajada lisaks parkimismajale Lai tn 7 kinnistule ka äripinnad. Selleks ehitatakse parkimismajale ramp, et autod saaksid sõita otse teisele korrusele ning esimest korrust saaks kasutada kauplemiseks. Maavanema vaidlustatud korraldus võimaldabki rambi ehitamise lubamise kaudu OÜ-l W tegelda parkimismajas kauplemisega ja seda hoonestusõiguse enampakkumise tingimuste vastaselt. Kui kaebaja oleks enampakkumise väljakuulutamisel teadnud, et tegelikkuses võimaldatakse Lai tn 7 kinnistule lisaks parkimismajale ehitada ka äripinnad ning et maavanem annab munitsipaalomandisse eraõigusliku juriidilise isiku hoone teenindamiseks (rambi rajamine) vajalikud maaüksused, oleks ka kaebaja kaebuse esitaja osalenud enampakkumisel. Korralduse tühistamine looks eeldused linna poolt Lai tn kinnistule uue hoonestusõiguse seadmise enampakkumise korraldamiseks, millest kaebaja sooviks osa võtta ja mis ühtlasi ongi tema põhjendatud huvi vaidlustada korraldust nr 782-m. Seega puudutab maavanema korraldus otseselt TÜ S huve ning õigusi. Pärnu maavanema arvamuse kohaselt kaevatav korraldus, millega anti kehtiva detailplaneeringuga kooskõlas munitsipaalomandisse linna omandis oleva rajatise (Lai tänav) alune ja teenindamiseks vajalik maa, vastab Maareformi seaduse §-st 25 ja § 28 lõikest 1 ning maa munitsipaalomandisse andmise Korrast tulenevatele nõuetele. Puudub vaidlus selle üle, et Lai tänav kuulub Pärnu linnale. Maareformi seadusest tulenevalt on aga ehitise omanikul õigus selle teenindamiseks vajalik maa munitsipaliseerida. Maaamet on korralduse andmise pädevust maavanema poolt kinnitanud. 11.06.2007 korraldusega nr 467 algatatud detailplaneeringuga Lai tn 7 kinnistule ja kinnistuga seotud tänavaosale soovib linn määrata linna ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalikul parkimismajale juurdepääsu. Kaevatav korraldus ei reguleeri kaubanduspindade rajamist ehitatavas parkimismajas ja seega ei kahjusta see tulundusühistu S huve. Pärnu Linnavalitsus kaebust ei tunnista. Lai tn 7 kinnistu hoonestaja OÜ W ja linna vahel 30.06.2006 sõlmitud hoonestusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu p 5.1 kohaselt on hoonestaja kohustatud projekteerima ja ehitama kinnistule vastavalt Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001 otsusega nr 83 kehtestatud „Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja Ringi tn vahelise maa-ala detailplaneering´ule” ja Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna poolt väljastatud projekteerimistingimustele nr 217 parkimismaja. Projekteerimistingimuste juurde lisana 1 kuuluva asendiplaani kohaselt tuleb juurdepääsuteed parkimismajja rajada Aida tn 10 kinnistult (põhisissepääs) ja Lai tänavalt. Detailplaneering nägi ette sissepääsu ainult Lai tänavalt. Arvestades, et Aida tänav kavandatakse jalakäijate tänavaks, siis osutus liikluskorralduslikult juurdepääsu 2 rajamine parkimismajja Ringi tänavalt läbi Aida tn 10 ebasobivaks, sest see oleks muutnud väljaehitatava Aida tänava ja Ringi tänava ristmiku oluliseks liiklussõlmeks. Liikluskorralduslikult on põhjendatud ehitada sissepääs parkimismajja ainult Lai tänavalt, nagu see oli sätestatud detailplaneeringus. Hoonestaja tegi ettepaneku juurdepääs lahendada rambi ehitamisega, sest see annab võimaluse tunduvalt paremini ja ohutumalt korraldada sissesõitu parkimismaja eri korrustele, liiklemist korrustel ja suurendada parkimismaja läbilaskevõimet tipptundidel. Rambi ehitamine tingib vajaduse ehitada üle kinnistu piiri, mis õiguslikult on kõige mõistlikum lahendada servituudi seadmisega. Rambi ehitamise võimalus või mittevõimalus selgub algatavast detailplaneeringust, mille üheks osaks on liiklusekspertiisi läbiviimine piirkonnale, mis hõlmab Lai, Ringi, Pikk ja Vee tänavat ja nende vahele jäävaid tänavaid. Hoonestaja ja linna vahel 30.05.2007 sõlmitud kokkuleppes Lai tänavale reaalservituudi seadmiseks ja servituudialale rambi ehitamise lubamiseks sätestati, et kui rambi ehitamine on lähtudes liiklustehnikaekspertiisist ja detailplaneeringust võimalik, on linn nõus seadma maa kasutamiseks pärast Lai tänava munitsipaliseerimist ja kinnistamist servituudi. Eeltoodust nähtub üheselt, et rambi ehitamine ei ole eelduseks ja põhjuseks Lai tänava munitsipaalomandisse taotlemiseks, vaid tähtajalise reaalservituudi seadmine on maakasutuse vormistamine. Lai tänav taotleti munitsipaalomandisse kui munitsipaalomandis olevate hoonete ja rajatiste alune maa vastavalt

§ 28lg 1 p-le 1 avalikult kasutatavaks tänavaalaks.

Samamoodi taotletakse järk-järgult munitsipaalomandisse kõik linna tänavad. Maavanem ei ole korralduse andmisel pädevust ületanud. Käsitledes kaebaja väidetavat põhjendatud huvi maavanema korralduse vaidlustamiseks märgib linnavalitsus järgmist: korraldustes, millega kuulutati välja enampakkumine hoonestusõiguse seadmiseks Lai tn 7 kinnistule oli p 2.6, mis ütles, milleks on hoonestaja kohustatud – nimelt projekteerima ja ehitama kinnisasjale parkimismaja vastavalt kehtivale detailplaneeringule ja linnavalitsuse planeerimisosakonna poolt väljastatud projekteerimistingimustele nr

  1. Nimetatud projekteerimistingimuste p-st 5 johtub, et hoone esimesele korrusele võib kuni viis protsenti hoone mahust projekteerida Aida tänava poolsesse külge kaubanduspindu, samuti võib hoonesse ette näha põhifunktsiooniga seotud teenindust: kummiremonti, autopesu või muud sarnast.
  2. 06.2007 algatatud Lai tn 7 kinnistu ja kinnistuga seotud tänava osa detailplaneeringuga eesmärgiga saada kavandatavale parkimismaja sissesõidu rambile ehitusõigus, ei muudetud parkimismaja ehitamise tingimusi. Kaebaja oleks võinud samuti osaleda enampakkumises, sest pakkumise tingimused olid kõigile võrdsed ning kõigile oli teada, et on lubatud viie protsendi ulatuses kaubanduspindu projekteerida. Vaidlustatud korraldus ei riku kaebaja õigusi. Uut konkursi hoonestusõiguse seadmiseks ei korraldata. OÜ W seisukoha järgi puudub TÜ-l S kaebeõigus. Kaevatav korraldus ei reguleeri kaubanduspinna rajamise küsimust parkimismajas ning sellest ei saa tuletada kaebuse esitaja õiguste rikkumist või tema põhjendatud huvi. Maa munitsipaalomandisse andmise korraldus ei saanud selle andmise hetkel rikkuda 3 tulundusühistu õigust osaleda aasta varem toimunud Lai tn 7 hoonestusõiguse enampakkumisel. Isegi vaidlustatud korralduse tühisuse tuvastamisel jääksid hoonestusõiguse enampakkumise tulemused kehtima ja kaebaja jaoks ei muutuks midagi. Ka on vaidlustatud korraldus kooskõlas

§ 28lõikega 1 kuivõrd Lai tänav on linnale kuuluv rajatis.

Linna kavatsus koormata seda maad servituudiga ei muuda ega saa muuta maa munitsipaalomandisse andmise korraldust ebaseaduslikuks. Kohtu seisukoht Vabariigi Valitsuse 18.06.2004 korraldusega nr 455-k „Maa munitsipaalomandisse andmine” anti Pärnu linna munitsipaalomandisse Pärnus Lai tn 7 asuv maaüksus ärimaa sihtotstarbega ja suurusega 2136 m2, tingimusel, et maaüksusele rajatakse parkimismaja ja seda maaüksust ei võõrandata. Leidmaks planeeritavale parkimismajale ehitajat andis linnavalitsus 13.02.2006 korralduse nr 89 „Enampakkumise korraldamine hoonestusõiguse seadmiseks” Lai tn 7 kinnistu hoonestusõiguse müügiks; linnavalitsuse 05.06.2006 korraldusega nr 519 kinnitati parimaks pakkujaks OÜ W. Pärnu Linnavalitsuse 11.06.2007 korraldusega nr 467 algatati detailplaneering Lai tn 7 kinnistu ja kinnistuga seotud tänava osale eesmärgiga saada ehitusõigus parkimismaja sissesõidurambile. Pärnu Linnavalitsuse 12.10.2007 taotluse kohaselt sooviti

§ 28

lg 1 p 1 alusel munitsipaalomandisse kesklinna linnaosas asuvat Lai tänava T I, T II, T III ja T IV maaüksusi avalikult kasutatavaks tänavaalaks. Pärnu maavanema 16.11.2007 korraldusega nr 782-m anti Pärnu linna munitsipaal – omandisse linna munitsipaalomandise olevate rajatiste aluse ning neid teenindava maana Laia tänava neli maaüksust kokku 28 412 m2. Avaldaja arvates on vaidlustatud maavanema pädevust ületava korraldusega OÜ-le W antud võimalus rajada ramp riigi omandis olnud maaüksusele eraõigusliku juriidilise isiku hoone teenindamiseks kuivõrd oli vaieldamatult teada, et Pärnu Linnavalitsus sõlmis 2007.a. suvel lepingu OÜ-ga W reaalservituudi seadmiseks, mille sisuks on anda avalikuks kasutamiseks taotletud maa eraõiguslikule juriidilise isiku kasutusse viimase tulude suurendamise eesmärgil.

§ 25

lõikest 1 tulenevalt antakse munitsipaalomandisse tasuta

§-s 28 nimetatud maa.

§ 28

lõike 1 alusel antakse munitsipaalomandisse muuhulgas munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt võib munitsipaalomandisse anda ka

§ 28

esimeses lõikes nimetamata maad, mis on vajalik kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks ja arenguks. 4 Maa munitsipaalomandisse andmise Korra § 2 lõike 1 kohaselt otsustab maa munitsipaalomandisse andmise

§ 28

lõike 1 p-s 1, 3, 4, 5, 7 ja 8 nimetatud maa osas maavanem ning sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud maa osas Vabariigi Valitsus. Maavanema korraldusega nr 782-m anti munitsipaalomandisse linnale kuuluvate rajatise (Lai tänav) alune ning nende teenindamiseks vajalik maa. Maavanem ei ole pädevust ületanud ning vaidlustatud korraldus on õiguspärane. Et linn kavatseb omandisse saadud tänavaalust maad tähtajalise reaalservituudi seadmise kaudu kasutada avalikes huvides linna ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalikult parkimismajale juurdepääsu rajamise otstarbel ei muuda maavanema korraldust ebaseaduslikuks. Maa jääb linna omandiks ka pärast servituudi seadmist. HKMS § 92 lg 1 järgi menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu jäävad TÜ S kohtukulud tema enda kanda. Kolmanda isiku taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 24 000 krooni tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 93 lg 7 kohaselt esitatakse kohtukulude nimekiri enne kohtuvaidlusi. OÜ W seda tingimust ei täitnud. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, § 92 lg 1 ja § 93 lg 7 kohus o t s u s t a s: 1. Jätta TÜ S kaebus rahuldamata ja kantud kohtukulud tema enda kanda. 2. Jätta OÜ W menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Aivar Koppel, halduskohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.