← Eesti

2-08-67392/5

Obsah (9)§ 415§ 317§ 142§ 187§ 407§ 444§ 468§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-08-67392 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2009. a Tartu, tagaseljaotsu

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Raido Vilt (hageja) esitas

  1. oktoobril
  2. a Tartu Maakohtusse hagi, milles palub Intramark OÜ-lt (kostja) välja mõista saamata jäänud töötasu summas 111 605 krooni (
  3. aasta mai-, juuni-, juuli-, augusti- ja septembrikuu eest) ja viivis töötasu maksmisega viivitamise eest summas 27 450 krooni (alates
  4. juunist
  5. a kuni
  6. oktoobrini
  7. a).
  8. oktoobri
  9. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse, kohustades kostjat
  10. oktoobri
  11. a kirjaga hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates kohtule kirjalikult teatama, kas kostja tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja esitama neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et Intramark OÜ menetlusdokumendid (hagimaterjalid ja kohtu kirja) on kätte saanud Toomas Nursi
  12. oktoobril
  13. a. Kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 323 alusel menetlusdokumendi kostjale kättetoimetatuks dokumendi kättetoimetamisega kostja äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule. Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. 12. veebruaril 2009. a esitas Raido Vilt kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega.

§ 407

lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine

§ 407lõikes 5 sätestatud piiranguid.

Vastavalt

§ 444

lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kohus leib, et hagi on tõendatud poolt vahel

  1. märtsil
  2. a sõlmitud töölepinguga nr 5, hageja konto väljavõttega ja viivise arvestusega. Eeltoodut arvestades ning juhindudes Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 1 ja § 49 lg 1 p 2 ning palgaseaduse (PalS) § 2 lg 1, § 10 lg 1 ja § 35 rahuldab kohus tagaseljaotsusega Raido Vilt hagi Intramark OÜ vastu töövaidluses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 111 605 krooni ja viivise töötasu maksmisega viivitamise eest summas 27 450 krooni. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Kuna hagiavaldus esitati kohtule

  1. oktoobril
  2. a tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldada menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne
  3. jaanuari
  4. a kehtinud

-s sätestatut.

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.