Tsiviilasi nr 2-08-66624 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2009. a Tartu, tagaseljaotsus k

§ 174

lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lõige 4).

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Tartu Maakohtu menetluses on AS EMT hagi Anatoli Iljin vastu 2 144,80 krooni (põhinõue 1 072,90 krooni ja viivise nõue 1 071,90 krooni) väljamõistmiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 12. jaanuaril 2009. a. Muu hulgas kohustas kohus kostjat dokumendi väljavõttes väljaandes Ametlikud Teadaanded vastama hagile neljateistkümne

) § 317 lõike 1 punkti 1 ja lõike 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

1. märtsil
2. a esitas hageja kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks juhul, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt kohtu määratud tähtaja jooksul, ja menetluskulude kindlaksmääramiseks koos kulude jaotusega.

§ 407

lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Vastavalt

§ 444lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine

§ 407lõikes 5 sätestatud piiranguid.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud

1. mai
2. a liitumislepinguga,
3. juunil
4. a ja
5. juulil
6. a kostjale esitatud arvetega,
7. augusti
8. a võlanõudega ning väljavõttega EMT teenuste kasutamise eeskirjadest. Eeltoodut arvestades ja juhindudes võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 ning tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, § 190 lg 1, § 191 lg 1 ja § 192, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS EMT hagi Anatoli Iljin vastu 2 144,80 krooni nõudes. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne 1. jaanuari 2009. a kehtinud

s sätestatut.

§ 173lõike 1 (kuni 31.

detsembrini 2008. a kehtinud redaktsiooni) kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 2 Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

§ 1741

lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, menetlusdokumendi avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 2 500 krooni, kokku seega 2 850 krooni. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 350 krooni (250 + 100).

§ 175

lõike 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse

1. septembri
2. a määruse nr 137 § 1 lõike 1 kohaselt varalise nõudega tsiviilasjas on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 1 072,90 krooni. Kohtu hinnangul ei ole lepingulise esindaja õigusabi kulu summas 2 500 krooni vastavuses asja menetluseks tegelikult kulutatud aja ja asja keerukuse astmega. Kohtusse esitatud hagi puhul on tegemist n.n masshagiga, milliseid hageja esindaja poolt on kohtule esitatud arvukalt ka teiste kostjate vastu ja mis oma sisu poolest on ühetaolised. Arvestades asjaolu, et hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamisega ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus tulenevalt asja keerukusest ja eeldatavale asja menetlemiseks kulutatud ajale põhjendatud õigusabi kuluks 700 krooni. Eeltoodut arvesse võttes kohus, rahuldades hagi, mõistab

§ 1741

lõike 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni, menetlusdokumendi avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõivu 100 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 700 krooni, kokku 1 050 krooni.

§ 178

lõikes 1 on sätestatud, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Kuna kaebuse hind käesolevas asjas jääb alla 3 000 krooni, on kohtu otsustus menetluskulude osas lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Kohtunik 3