3-08-2622 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-2622 Haldusasi H.K.’i k

) § 116 lg 1 alusel, leides, et H.K.i teenistusest vabastamine ei oma seost tema teenistujate esindajaks olemisega /tl 14-15/.

1. MTA peadirektori
2. novembri
3. a käskkirjaga nr 2947-K “Teenistusest vabastamine” vabastati LÕMTK Viljandi maksu- ja tollibüroo spetsialist H.K. teenistusest arvates
4. detsembrist
5. a seoses koondamisega ametiasutuse koosseisus ametikohtade arvu vähenemise tõttu /tl 8/.
6. 27.12.2008 esitas H.K. Tallinna Halduskohtule kaebuse tema teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamiseks ja tööle ennistamiseks /tl 5-7, 10/, mille kohus võttis menetlusse 16.01.2009 määrusega /tl 22/.
7. 27.12.2008 esitas H.K. Tallinna Halduskohtule kaebuse ka Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni 14.11.2008 otsuse nr 8.4-25/17594 tühistamiseks /tl 11-13, 21/, mille kohus võttis samuti menetlusse 16.01.2009 määrusega. Sama määrusega kohus liitis nimetatud kaebuste menetlused ühte menetlusse /tl 23/. 03.02.2009 määrusega kohus luges H.K.i kaebuse Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni 14.11.2008 otsuse nr 8.4-25/17594 tühistamiseks kohtule tähtaegselt esitatuks /tl 41-42/.
8. 23.01.2009 esitas Tööinspektsioon kohtule kirjaliku seletuse kaebuse kohta /tl 35-37/ ja 19.02.2009 tegi sama MTA /tl 58-61/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja H.K. on seisukohal, et tema teenistusest vabastamine on ebaseaduslik. Kaebaja on MTA (varasemalt Tolliameti) teenistuses alates
9. märtsist
10. a ja teinud tollitööd. Tema teenistuskohustused maksu- ja tollibüroo spetsialistina olid jätkuvalt seotud tollitööga: tolliformaalsuste teostamine, klientide nõustamine ja teavitamine, kaupade klassifitseerimine, päritolu ja tolliväärtuse määramise õigsuse kontroll, kaupade ja veokite tolliläbivaatuse korraldamine ning teostamine, kontrollitavast kaubast proovide ja näidiste võtmine. Kaebaja oli
11. aastast ametnike esindajaks: Eesti Maksu- ja Tolliametnike (varasemalt Tolliametnike) Ametiühingute Liidu (edaspidi – EMTAÜL) juhatuse liige, Viljandimaa Tolliametnike Ametiühingu juhatuse esimees, usaldusisik. Kaebaja leiab, et tema vabastamine oli otseselt seotud tema pikaajalise ühiskondliku tegevusega ametnike huvide esindamisel ja kaitsmisel, ning ameti juhtkonna sooviga lammutada ametnike esindus- ja huve kaitsev organisatsioon. MTA põhjendas kaebaja vabastamist seoses MTA struktuuri ja teenistujate uue koosseisu 01.12.2008 kinnitamisega (rahandusministri määrus nr 30 06.oktoobrist 2008) ja sellega kaasneva ametikohtade arvu vähenemisega ning muudatustega LÕMTK töökorralduses. Need põhjendused on otsitud. Amet ise tegi ettepanekud rahandusministeeriumile uue koosseisu kohta, kus need ühegi paranduseta ministri poolt alla kirjutati. Vastavalt ametiühingute seaduse (edaspidi – AÜS) §-le 23 peab olema tagatud ametiühingu ja selle valitud esindajate kaitse asutuse, organisatsiooni ja ühingu ühinemisel, jagunemisel, 2 ümberkujundamisel, ettevõtte või selle osa ülemineku korral. Vastavalt

§ 116

lg-le 2 koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal. MTA-s viidi koondamine läbi otse vastupidiselt

§ 116lõike 2 sättele.

Koondamisel, koondamisteatise esitamisel ei pakutud kaebajale kui pikaajalise tollitöökogemusega ametnikule mingisugust ametikohta MTA-s. Kõigepealt tehti ettepanek 53-le juhile

1. detsembrist 2008 uute ametikoha täitmiseks. Seejärel tehti ametikohtade täitmise ettepanek ülejäänud ametnikele ja kõige viimases järjekorras ametnike esindajatele, 24.10.2008, et vabade ametikohtade informatsiooni võin saada LÕMTK personalitöötajalt Tiina Härmsonilt. Mingisugust sisemist konkurssi vabadele ametikohtadele ei korraldatud. 30.10.2008 andis rahandusminister välja määruse nr 34, oma eelmise määruse nr 30, muutmiseks, mis avaldati Riigi Teatajas
2. novembril 2008 ning mis jõustus peale seda kui tööinspektor-jurist oli andnud MTA-le nõusoleku kaebaja. Nimetatud määrusest ja MTA ettepanekust rahandusministrile koosseisu täiendavaks muutmiseks EMTAÜL juhatust ja kaebajat kui juhatuse liiget ei informeeritud. H.K. leiab, et tööinspektor-jurist A. Viluoja tegevus MTA-le nõusoleku andmisel kaebaja kui teenistujate esindaja, EMTAÜL juhatuse liikme, teenistusest vabastamisel seoses koondamisega on ebaseaduslik. Vastavalt

§ 133lg 4-le peab tööinspektor-jurist oma otsust põhjendama.

Tööinspektorjurist A. Viluoja ei ole oma otsust põhjendanud. Tööinspektori otsusest ei loe välja milliseid asjaolusid ja kuidas on kaalutlusotsuse tegemisel arvesse võetud. Ta ei ole põhjendanud, miks ta ei ole arvesse võtnud EMTAÜL 14.11.2008. a arvamust. Ka ei selgitanud tööinspektorjurist välja milliseid konkreetseid ametikohti kaebajale pakuti. Üldse ei ole tööinspektor-jurist arvestanud

§ 116

lg-ga 2, ta ei tundnud vähimatki huvi selle vastu, miks MTA-s seadust räigelt rikutakse ja miks MTA-l ei ole kaebajale pakkuda tollitööl teist ametikohta (see oli märgitud MTA

1. oktoobril esitatud teatises). Hiljem selgus, et täitmata tolliinspektorite ametikohad olid olemas MTA Ida keskuse tollipunktides. Neid kaebajale ei pakutud, ka ei pakutud talle võimalust käia Narva või Sillamäele tööle. 30.10.2008 andis rahandusminister välja määruse nr 34, mis jõustus
2. novembril 2008 ja millega muudeti rahandusministri määrust nr 30
3. oktoobrist 2008 MTA koosseisu kohta. Tööinspektor-jurist pidanuks olema kursis seadusega, sellega, et MTA koosseisu muudeti. Ta pidanuks arvestama asjaoluga, et kaebaja koondamine viidi läbi seoses rahandusministri
4. oktoobri 2008 määrusega nr
5. Kaebaja EMTAÜL juhatuse liikmena on pidevalt seisnud ametnike huvide kaitsmise eest. Eriti teravasse vastuollu tööandjaga sattus ametiühing seoses sellega, et taotles tavaametnikele paremaid palgatingimusi. Tööandja püüd oli ametiühingute liidu juhatuse liikmete koondamisega nõrgendada ametiühingu võitlusvõimet. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet leiab, et MTA peadirektori 25.11.
6. a käskkiri nr 2947-K on õiguspärane ja põhjendatud, ning palub jätta kaebus rahuldamata. Personalikulude kokkuhoiu ja eelarve ökonoomsema kasutamise vajadusest tingituna muutus MTA-s alates 01.12.
7. a töökorraldus, mille tulemusel ühendati mitmed struktuuriüksused, vähendati juhtimistasandeid ning tsentraliseeriti tugi- ja osad põhiprotsessid. Seoses töökorralduslike muudatustega MTA-s toimusid muudatused ka MTA struktuuris ja koosseisus. Uue juhtimisstruktuuri kohaselt vähenes keskuse osakondade arv osakondade ühendamise tulemusel kaheksateistkümnelt kolmeteistkümnele. Töökorralduslike muudatustega kaasnes ka juhtimistasandite vähenemine, mis omakorda tõi kaasa paljudes osakondades talitusejuhatajate ametikohtade koondamise. Lisaks keskasutuses toimunud muudatustele toimusid muudatused ka piirkondlikes maksu- ja tollikeskustes, kus samuti vähendati juhtimistasandite ja juhtide ametikohtade arvu ning osad tegevused tsentraliseeriti. 3 Muudatuse tulemusel vähenes MTA ametikohtade arv 351 ametikoha võrra ning senise 2330 ametikoha asemel on alates 01.12.2008.a MTA-s 1979 ameti- ja abiteenistuskohta. Seoses MTA uue struktuuri ja koosseisu (rahandusministri
8. oktoobri
9. a määrus nr 30) ning MTA põhimääruse (rahandusministri
10. oktoobri
11. a määrus nr 29) kinnitamisega toimusid muudatused ka LÕMTK struktuuris. Vähendati LÕMTK allüksuste arvu: senise kaheksa osakonna (maksude, kontrolli-, tolli-, sissenõudmise, teabe-, tollikontrolli, juriidiline ja haldusosakond) asemel moodustati neli osakonda (teenindus-, kontrolli-, tollikorralduse ja aktsiiside osakond); kaotati kuus maksu-ja tollibürood (Tartu, Viljandi, Valga, Põlva, Võru ja Jõgeva maksu-ja tollibüroo). Lisaks allüksuste arvu vähendamisele toimusid muudatused ka LÕMTK koosseisus ning ametikohtade arvu vähendati 132 ametikoha võrra (433 ametikoha asemel jäi 301 ametikohta). Seoses MTA uue struktuuri ja koosseisu kinnitamisega koondati ka kõik LÕMTK Viljandi maksu- ja tollibüroo spetsialistide ametikohad. Lähtudes

§ 116

lg-st 1 ning võttes arvesse, et seoses uue struktuuri ja koosseisu kinnitamisega vähenes MTA-s ametikohtade arv ning alates 01.12.2008. a koondati kõik Viljandi maksu-ja tollibüroo ametikohad, tekkis koondamissituatsioon ka kaebuse esitajal. Vastustaja arvates on käesolevas haldusasjas keskseks küsimuseks, kas MTA lähtus kaebuse esitaja teenistusest vabastamisel

§ 116

lg 1 ja lg 3 sätestatust ning kas koondamissituatsioonis anti kaebuse esitajale võimalus valida vabade ametikohtade seast endale sobivaim ametikoht. AÜS § 23 ei ole käesoleva haldusasja lahendamisel asjassepuutuv. Vastustaja on püüdnud kasutada kõiki seaduslikke vahendeid vältimaks H.K.i teenistusest vabastamist koondamise tõttu.

§ 116

lg 2 eesmärgiks on anda teenistujate esindajale täiendav kaitse/eelisõigus olukorras, kus teenistusest vabastamine toimub sõltumata teenistujate esindaja tahtest. Kindlasti ei ole kõnesoleva sätte eesmärgiks takistada teenistujate esindaja teenistusest vabastamist tema nõusolekul ja seada teenistujate esindajat ebasoodsamasse olukorda võrreldes tavaametnikega. Seega on

§ 116

lg 2 puhul tegemist dispositiivse sättega, millega seadusandja on teenistujate esindajale andnud valida, kas ta soovib teenistusse jäämisel kasutada eelisõigust või mitte. Antud juhul ei ole kaebuse esitaja enne teenistusest vabastamist avaldanud soovi nimetatud eelisõigust kasutada. Kaebuse esitaja on vastupidiselt andnud nõusoleku enda koondamiseks. Samas on vastustaja seisukohal, et

§ 116

lg 2 on võimalik rakendada vaid juhul, kui seoses ametikohtade arvu vähenemisega või teenistuse ümberkorraldamisega üks või mitu ametikohta kahest või enamast koondatakse, kuid vähemalt üks ametikoht senisel kujul (ei muutu ametikoha põhieesmärk, palk ja oluliselt ei muutu ülesannete maht) jääb alles. Kui teenistuse ümberkorralduse tõttu ei jää ühtegi ametikohta senisel kujul alles, ei tule ametnike teenistusse jätmisel lähtuda

§ 116lg 2 sätestatust.

Kuna seoses MTA uue struktuuri ja koosseisu kinnitamisega ning töökorralduslike muudatustega ei jäänud senisel kujul LÕMTK Viljandi maksu- ja tollibüroos alles ühtegi spetsialisti ametikohta, siis ei tulnud ametnike koondamisel arvestada

§ 116lg-s 2 sätestatust.

Kuna MTA uue struktuuri ja koosseisu kinnitamisega kaasnesid lisaks ametikohtade arvu vähenemisele muudatused töökorralduses, mis tõid kaasa vajaduse ametnike ümberpaigutamiseks, siis alustati MTA-s muudatustega seotud ettevalmistusi juba

1. a juulis/augustis. Need ametikohad, mis ei säilinud, kuna nende järele puudus uues struktuuris vajadus või vastav töölõik, allutati koondamisreeglitest tulenevatele nõuetele. Selleks, et garanteerida MTA teenistuses olevatele ametnikele nende endine töö ning vältida ametnike vabastamist koondamise tõttu, anti ametnikele võimalus aktiivselt kaasa rääkida sobiva ametikoha väljaselgitamisel. Sarnaselt teiste struktuuriüksustega toimus ametnikega vestlus ka LÕMTK-s. Viljandi maksu- ja tollibüroo ametnikega vestles ja nende seisukohta uuris LÕMTK tollikorralduse osakonna tollitalituse juhataja Aivar Naaris
2. augustil
3. a. Muuhulgas selgitas A. Naaris üldist olukorda seoses 01.12.
4. a muudatustega ning 4 põhjendas ametnikele oma ettepanekuid ja valiku põhimõtteid. Kohtumisel lepiti kokku, et kõigil ametnikel on võimalik esitada täiendavaid küsimusi ja täpsustusi seoses võimalike koondamistega
5. a detsembris. H.K. ei pöördunud kõnesoleva kohtumise raames A. Naarise poole ega tundnud huvi vakantsete ametikohtade vastu.

§ 116

lg 3 kohaselt ei vabastata ametnikku, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Millal tuleb lugeda teise ametikoha pakkumise kohustus täidetuks,

ei reguleeri ning mingeid erandeid seoses teenistujate esindaja teenistussuhte lõpetamisel koondamise tõttu ei sätesta. Samuti ei sätesta

kuidas ja kas peaks eelistama teise ametikoha pakkumisel teenistujate esindajaid. Võttes arvesse kaebuse esitaja erialast ettevalmistust, oskusi, vilumusi, kogemusi ning teadmisi, ei olnud MTA-l võimalik pakkuda kaebuse esitajale samas piirkonnas sarnast ametikohta, mistõttu andis vastustaja kaebuse esitajale võimaluse valida endale sobivaim ametikoht vakantsete ametikohtade seast. Riigikohus on 07.04.2005. a otsuses nr 3-3-1-5-05 asunud seisukohale, et kuigi sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine eesmärgiga vältida isiku teenistusest vabastamist on asutuse kohustus, ei välista see isiku enda hoolikust ja aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel. MTA on 21.10.2008. a koondamisteatises kirjalikult teavitanud kaebuse esitajat, et vakantsete ametikohtade kohta on võimalik täpsemat infot saada personalitöötaja Tiina Härmsoni käest. Nimetatud teatisega on kaebuse esitaja tutvunud 27.10.2008. a Lisaks oli vastav info vakantsete ametikohtade osas üleval ka MTA sisevõrgus, rubriigis MUUT 2009 all ning teatise üleandmisel juhiti veelkord H.K.i tähelepanu nimetatule. Kuigi kaebuse esitaja oli teadlik vakantsete ametikohtade pakkumisest, ei pöördunud H.K. kuni teenistusest vabastamiseni koondamisteatises märgitud personalitöötaja poole täiendava info saamiseks, ega väljendanud muud moodi MTA-le soovi teenistuse jätkamiseks mõnel MTA poolt pakutaval vakantsel ametikohal. Seega pakkus MTA kaebuse esitajale teatise esitamise (24.10.2008. a), teenistusest vabastamise käskkirja andmise (25.11.2008.

1. a)ajal ning ametniku vabastamise päeval (30.11.2008.
2. a)vakantseid (sh Ida maksu-ja tollikeskuse) ametikohti, kuid kaebuse esitaja ei andnud nõusolekut enda nimetamiseks ühelegi MTA poolt pakutavale vakantsele ametikohale. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda kaebuse esitaja väitega, et MTA ei pakkunud talle vakantseid ametikohti MTA Ida maksu- ja tollikeskuse tollipunktides. MTA on püüdnud vältida isiku teenistusest vabastamist talle sobiva ametikoha leidmise teel, kuid ametnik ise ei soovinud teenistust jätkata. MTA on seisukohal, et kaebuses toodud põhjendused kaebuse esitaja konfliktist MTA juhtkonnaga ei ole asjakohased ja veenvad. H.K. ei ole MTA-le teadaolevalt aktiivselt tegutsenud teenistujate esindajana. Viimati kasutas H.K. talle usaldusisiku ülesannete täitmiseks ettenähtud aega 13.09.2006. a, kuid ettepanekuid töökorralduse parandamiseks ja palgatingimuste muutmiseks ta MTA-le teinud ei ole. Seega on paljasõnaline ja tõendamata kaebuse esitaja väide, et H.K. sattus vastuollu MTA juhtkonnaga seetõttu, et on aktiivselt osalenud teenistujate õiguste kaitsel. H.K. on kaebuses märkinud, et MTA-s viidi koondamine läbi otse vastupidi

-s sätestatule ning et ametikohtade täitmisel tegi MTA kõigepealt pakkumise 53-le juhile ning seejärel tehti ettepanek ülejäänud ametnikele ja kõige viimases järjekorras teenistujate esindajatele. Vastustajale on arusaamatu, milliseid konkreetseid seaduse nõudeid kaebuse esitaja antud juhul silmas on pidanud. Kuna kaebuse esitaja ei ole märkinud, kuidas eelnimetatu on seotud H.K.i teenistusest vabastamisega ning millist konkreetset uut ametikohta oleks vastustaja pidanud kaebuse esitajale tema arvates pakkuma või millisele ametikohale soovis kaebuse esitaja kandideerida, siis ei ole vastustajal võimalik võtta seisukohta ja esitata omapoolseid väiteid võimaliku seaduse rikkumise kohta koondamisel. Kaebuses toodud seisukoht, justkui 5 MTA oleks pidanud koondamissituatsioonis pakkuma kõiki vabasid ametikohti eelisjärjekorras teenistujate esindajale ja seejärel ülejäänud ametnikele, ei põhine seadusel.

§ 133

lg 3 kohaselt saab teenistujaid esindava isiku vabastada teenistusest koondamise tõttu ainult ametiasutuse asukoha tööinspektori nõusolekul. Seda, millal ja kuidas tuleb taotlus tööinspektorile esitada,

ei täpsusta. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebuse esitaja poolt kaebuses märgitu, et teda ei informeeritud rahandusministri määruse muutmisest ning tööinspektor-jurist andis nõusoleku kaebuse esitaja koondamiseks enne eelnimetatud määruse jõustumist. Käesolevas haldusasjas on tõendamist leidnud, et enne kaebuse esitaja teenistusest vabastamist pöördus MTA nõusoleku saamiseks tööinspektori poole ning kaebuse esitaja vabastati koondamise tõttu alles pärast tööinspektorilt nõusoleku saamist. Vähemtähtis ei ole käesoleval juhul asjaolu, et 28.10.

1. a on kaebuse esitaja kirjalikult kinnitanud, et on nõus koondamisega, ning ühtlasi väljendanud, et ei soovi jätkata teenistust MTA-s. Vastustaja Tööinspektsioon leiab, et kaebus Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist Avo Viluoja 14.11.
2. a otsuse nr 8.4-25/1/594 tühistamiseks on alusetu ja põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. EMTAÜL on

§ 133lg-s 4 ettenähtud korras arvamuse andnud enne otsuse tegemist.

Arvamus ei sisalda kaebuse esitaja tegevust ametiühingu juhatuse liikmena ja selle seost teenistussuhte lõpetamisega. Samuti ei ole seostanud ka kaebuse esitaja oma teenistussuhte lõpetamist tegevusega EMTAÜL juhatuse liikmena. Sellekohane seisukoht on esitatud tööinspektorile telefoni teel enne otsuse tegemist. Kui tunnistajate ütluste kaudu leiakski tõendamist kaebuse esitaja tegevus ametiühingu juhatuse liikmena teenistujate huvide esindamisel ja kaitsmisel, siis otsuse seaduslikkuse seisukohast ei oma see tähtsust. Otsus on tehtud selle informatsiooni ja andmete alusel, mis olid teada otsuse tegemise ajal. Taotluse kaebuse esitajaga teenistussuhte lõpetamiseks nõusoleku saamiseks esitas MTA 07.11.2008. a

§ 133lg 1 alusel.

Samas oli ka MTA taotlus töölepingute kollektiivse lõpetamise kooskõlastuse saamiseks. Koondamise vajadust põhjendas MTA struktuuri ja koosseisu muudatustega alates 01.12.

1. a rahandusministri 06.10.
2. a määrusega nr 30 kinnitatud koosseisus oli võrreldes 11.02.
3. a määrusega nr 6 kinnitatud koosseisuga 438 töö- ja ametkohta vähem. Kaebusest ei selgu, miks oleks pidanud tööinspektor arvestama otsuse tegemisel sellega, et 06.10.
4. a määrust nr 30 muudeti 30.
6. a määrusega nr
7. Otsuse andmise aluseks on

§ 133

, mille lõike 5 kohaselt on keelatud teenistujate esindajat teenistusest vabastada tulenevalt tema seaduslikust tegevusest teenistujate huvide esindamisel.

§ 133

eesmärk ei ole takistada seaduses sätestatud teenistussuhte lõpetamise aluse olemasolul teenistujat teenistusest vabastada. Tööinspektor selgitab välja, kas esinevad või puuduvad

§ 133lg-s 5 sätestatud teenistussuhte lõpetamist keelavad asjaolud.

Enne nõusoleku andmist peab tööinspektor veenduma, et teenistussuhte lõpetamine ei ole põhjuslikus seoses teenistujate esindaja tegevusega teenistujate huvide esindamisel. Kui tööinspektor tuvastab, et teenistussuhte lõpetamise tegelikuks põhjuseks on soov vabaneda ametnikust tema tegevuse tõttu teenistujate huvide esindamise, ei või tööinspektor anda nõusolekut teenistusest vabastamiseks. Seega puudub tööinspektoril kaalutlusõigus, kui on tuvastatud

§ 133lg-s 5 sätestatud teenistusest vabastamise keelavad asjaolud.

Ainuüksi ametiühingu tööga tegelemine ei anna alust usaldusisiku teenistusest vabastamiseks nõusoleku andmisest keeldumiseks. Antud asjas oli

§ 133

lg 1 alusel esitatud taotluse lahendamiseks vajalik välja selgitada koondamissituatsiooni olemasolu ja lõikes 5 toodud asjaolude puudumine. Arvestades otsuse tegemise ajaks teadaolevat ametnike koosseisu vähendamise kohustust, mis 6 tulenes rahandusministri 06.10.2008. a määrusest nr 30, ei olnud tööinspektoril alust kahtlustada tööandjat koondamissituatsiooni fabritseerimises eesmärgiga vabaneda kaebuse esitajast.

§ 133

lg-st 5 tulenevalt ei oleks tööinspektor võinud anda nõusolekut, kui oleks selgunud, et kaebuse esitaja teenistusest vabastamine on seotud tema seaduslikust tegevusest teenistujate huvide esindamisel. Sellekohast informatsiooni tööinspektorile esitatud ei ole. Enne otsuse tegemist on tööinspektor andnud kaebuse esitajale võimaluse arvamuse andmiseks teenistussuhte lõpetamise kohta. Kaebuse esitaja telefoni teel antud arvamuses ei seostanud koondamist ametiühingu tegevusega ega informeerinud tööinspektorit oma ametiühingualasest tegevusest ja sellelt pinnalt tekkinud konfliktide olemasolust. Ka EMTAÜL 14.11.2008. a vastuses ei anna sellekohast informatsiooni. Vastuses käsitletakse I. Tageli konfliktsituatsiooni tööandjaga ja tööandja poolt koondatavatele teise ametikoha pakkumise protseduuri. Kuna koondamissituatsioon oli olemas ja puudusid

§ 133

lg-s 5 asjaolud, siis ei olnud tööinspektoril alust keelduda nõusoleku andmisest kaebuse esitajaga teenistussuhte lõpetamiseks. Tööinspektori nõusolek ei kohusta tööandjat ametnikku teenistusest vabastama ega anna alust ebaseaduslikuks teenistussuhte lõpetamiseks. Ainult nõusoleku olemasolu ei kindlusta ega tõenda teenistussuhte lõpetamise seaduslikkust. Teenistusest vabastab ametniku tööandja, kes on kohustatud tagama lõpetamise seaduslikkuse

-s ettenähtud korras ja tingimustel, arvestades ka § 116 nõudeid. Töötajate esindaja kaitse kohustus ei lasu ainult tööinspektoril selliselt, et tööinspektor peab ka järgima ja kindlustama kõigi

-st tööandjale tulenevate kohustuste täitmise. 21.10.2008. a koondamisteates kinnitab MTA, et tööandjal ei ole kaebuse esitajale pakkuda talle vastavat ametikohta ja vakantsete ametikohtade kohta saab andmeid personalitöötaja Tiina Härmsonilt. Otsuse tegemisel on tööinspektor sellel viidanud. Tööinspektorile ei saa ette heita seda, et ta pole välja selgitanud kõigi vakantsete ametikohtade olemasolu, hinnanud nende võrdväärsust omavahel, sobivust ja vastavust ametniku võimetele jms.

§ 116

lg 3 kohaselt ei vabastata ametnikku, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Millal tuleb lugeda teise ametikoha pakkumise kohustus täidetuks,

ei reguleeri ja mingeid erandeid selles ei sätesta töötajate esindaja teenistussuhte lõpetamisel koondamise tõttu. Riigikohtu halduskolleegium otsuses haldusasjas 3-3-1-48-00 on väljendatud seisukoht, et ametnikule on võimalik teist ametikohta pakkuda kuni teenistussuhte lõpetamiseni.

§ 130

lõike 11 kohaselt teatatakse teenistujate esindajale tema teenistusest vabastamisest koondamise tõttu kirjalikult ette kaks kuud.

§ 130

lg 3 kohaselt saab etteteatatud vabastamisest loobuda ainult ametniku kirjalikul nõusolekul. Tööandja peaks tööinspektori nõusoleku saama enne koondamisest teatamist. Kui seda eelnevalt ei ole, võib tekkida olukord, kus tööinspektor ei anna nõusolekut, kuid tööandja samas ei saa enam loobuda etteteatamisest. Seega ei saa

§ 133

lg 3 alusel tööinspektori poolt antava otsuse andmise tingimuseks seada tööandjale

-st tulevaid üldiste teenistussuhte lõpetamise toimingute tegemise kontrollimist, sh teise ametikoha pakkumist, kuna need toimingud võivad järgneda tööinspektori nõustuva otsuse saamisele. Kuigi sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine eesmärgiga vältida isiku teenistusest vabastamist, on asutuse kohustus, ei välista see isiku enda hoolikust ja aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3-3-1-5-05). Vastustaja ei nõustu sellega, et vabade ametikohtade väidetavalt valikulise pakkumisega on rikutud

§ 116lg 2 kohustust.

Nimetatud seadusesäte on kohaldatav siis, kui koondamine toimub sama ametikoha ja ühesuguste teenistusülesannetega ametnike hulgast. Kuidas ja kas peaks eelistama teise teenistuskoha pakkumisel töötajate esindajaid,

ei reguleeri. KOHTU PÕHJENDUSED 7

1. Käesoleval juhul on H.K. vaidlustanud kaks haldusakti: Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist Avo Viluoja 14.11.
2. a otsuse nr 8.4-25/1/594, millega anti MTA-le tema taotlusel nõusolek H.K.i kui teenistujate esindaja teenistusest vabastamiseks seoses koondamisega

§ 116lg 1 alusel, ning MTA peadirektori 25.11.2008.

a käskkirja nr 2947-K, millega kaebaja vabastati teenistusest arvates

1. detsembrist
2. a seoses koondamisega ametiasutuse koosseisus ametikohtade arvu vähenemise tõttu. Kaebuse esitaja leiab, et tema teenistusest vabastamine on ebaseaduslik ning põhjused tema teenistusest vabastamiseks koondamisega on otsitud. Kaebuse esitaja arvates oli tema tegelikuks teenistusest vabastamise põhjuseks MTA peadirektori soov vabastada H.K. teenistusest seoses tema pikaajalise ühiskondliku tegevusega ametnike huvide esindamisel ja kaitsmisel, tööinspektor-jurist aga jättis eelmärgitud eesmärgi tähelepanuta, ei arvestanud samuti

§ 116lg-ga 2, tegi oma otsuse kiirustades ja jättis otsuse põhjendamata.

2. Kohus ei nõustu H.K.i ülalmärgitud väidetega ning jagab antud juhul täielikult vastustajate seisukohta, et H.K.i teenistusest vabastamine ja selleks Tööinspektsiooni nõusoleku andmine olid õiguspärased, mistõttu vaidlustatud käskkiri ja otsus kaebaja õigusi ei riku. Et Tööinspektsiooni otsus on tehtud ajaliselt varem ja see on ka vaidlustatud MTA käskkirja andmise üheks aluseks, siis alustab kohus H.K.i kaebuste põhjendatuse kontrolli, st oma eeltoodud kokkuvõtliku seisukoha põhjendamist nimelt Tööinspektsiooni otsusest. 3.

§ 116

lg 1 kohaselt ametniku võib koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähenemisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Tulenevalt

§ 133

lg-st 3 ametniku, kes on seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras valitud teenistujaid esindavasse organisatsiooni või teenistujaid esindavaks isikuks, võib vabastada teenistusest koondamise, ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse, mittevastava terviseseisundi, vanuse või teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise, distsiplinaarsüüteo toimepanemise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal tema esindajaks olemise ajal ja ühe aasta jooksul pärast seda ainult ametiasutuse asukoha tööinspektori nõusolekul. Käesoleval juhul ei ole vaieldav, et seoses rahandusministri

1. oktoobri
2. a määrusega nr 30 MTA uue struktuuri ja koosseisu ning rahandusministri
3. oktoobri
4. a määrusega nr 29 MTA põhimääruse kinnitamisega leidsid MTA-s aset nii ametikohtade arvu vähenemine kui ka teenistuse sisuline ümberkorraldamine, sh toimusid samasugused muudatused ka LÕMTK-s. Muu hulgas koondati kõik LÕMTK Viljandi maksu- ja tollibüroo spetsialistide ametikohad (H.K. oli üks neist spetsialistidest). Järelikult oli koondamissituatsioon olemas. Asjaolu, et amet ise tegi rahandusministeeriumile ettepanekud uue koosseisu kohta, ei anna alust väita, et „need põhjendused on otsitud“. Ka ei ole vaieldav, et H.K. EMTAÜL juhatuse liige, mistõttu tema teenistusest vabastamiseks koondamise tõttu oli eelnevalt nõutav tööinspektori nõusolek.
5. 05.11.
6. a (saabumine registreeritud 07.11.2008) esitas MTA

§ 133

lg 1 alusel Tööinspektsioonile taotluse teiste seas kaebuse esitajaga teenistussuhte lõpetamiseks nõusoleku saamiseks /tl 71-74/. Koondamise vajadust põhjendas MTA struktuuri ja koosseisu muudatustega alates 01.12.

1. a, mille tagajärjel töö- ja ametkohtade arv väheneb. Taotlusele oli lisatud ka H.K.i koondamisteatise koopia ning taotluses oli tema osas muu hulgas märgitud, et kaebuse esitajat on teavitatud asjaoludest, et vabadest ametikohtadest on 8 võimalik saada informatsiooni LÕMTK personalitöötajalt ning kui H.K. ei nõustu enda üleviimisega teisele ametikohale, siis ta vabastatakse koondamise tõttu alates 01.12.
2. a. Samuti oli märgitud, et 24.10.2008 H.K. teatas MTA-le, et ta ei ole nõus enda nimetamisega ühelegi tööandja poolt pakutud vakantsele ametikohale, ja kinnitas, et on koondamisega nõus.

§ 133

lg 5 järgi keelatud on teenistujate esindaja teenistusest vabastamine tulenevalt tema seaduslikust tegevusest teenistujate huvide esindamisel. Seega enne nõusoleku andmist peab tööinspektor selgitama välja, kas esineb üldse koondamissituatsioon, ning teisalt veenduma, et teenistussuhte lõpetamine ei ole põhjuslikus seoses teenistujate esindaja tegevusega teenistujate huvide esindamisel. Selle veendumuse kujundamiseks näeb sama paragrahvi lg 4 ette, et enne vastava otsuse tegemist peab tööinspektor pöörduma kirjalikult teenistujaid esindava organisatsiooni poole arvamuse saamiseks teenistujate esindaja vabastamise kohta, kui see esindaja on valitud teenistujaid esindava organisatsiooni poolt. Teenistujaid esindav organisatsioon annab oma kirjaliku arvamuse ühe nädala jooksul, arvates pöördumise päevast. Õige on Tööinspektsiooni seisukoht, et ainuüksi ametiühingu tööga tegelemine ei anna alust usaldusisiku teenistusest vabastamiseks nõusoleku andmisest keeldumiseks – vastasel juhul osutuksid sisutühiseks

§ 133lg-d 3 ja 5.

Kui koondamissituatsioon on olemas ja puudub

§ 133

lg-s 5 sätestatud teenistussuhte lõpetamist keelav asjaolu, siis ei saa tööinspektor takistada teenistussuhte lõpetamist ja oma nõusoleku andmisest keelduda. Samas teenistusest vabastab ametniku siiski tööandja ning tööinspektori nõusolek on vaid üks selle seaduslikkuse tagamise metmetest. 5. Tööinspektsiooni otsusest nähtuvalt võttis tööinspektor-jurist Avo Viluoja 11.11.2008 telefonitsi ühendust H.K.iga, kes teatas, et ta on teadlik oma koondamisest ja ei seosta seda tema tegevusega EMTAÜL juhatuse liikmena, vaid et koondamine on seotud süsteemi reorganiseerimisega. Asja materjalidest nähtuvalt on tööinspektor-jurist saatnud 07.11.2008 EMTAÜL-le pöördumise arvamuse saamiseks kaebaja teenistusest vabastamise seotusest tema ametiühingualase tööga. 14.11.2008 esitas EMTAÜL oma juhatuse esimees, peausaldusisik Ilmar Tagel`i allkirjaga pöördumisele vastuse, milles palus jätta H.K.i koondamiseks nõusolek andmata /tl 18-19/. Vastusest ilmneb, et suur osa sellest on pühendatud mitteasjassepuutuvale (esimeses lõigus A. Viluojaga ning teises lõigus I. Tageli väidetava diskrimineerimise ja tema kohtuvaidlustega seonduv). Vastuses on kritiseeritud ka MTA-s läbiviidavat ümberkorralduste protsessi ja teatatud, et H.K. ei soovi enda koondamist, ning väidetud on üldsõnaliselt, et diskrimineeritud on usaldusisikuid, ametnike esindajaid, toomata ühtki konkreetset näidet kaebuse esitaja väidetava tagakiusamise kohta. Neil asjaoludel puudus ka vastustajal alus seostada MTA taotlust H.K.i koondamiseks tema ametiühingutegevusega. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et ka asja kohtuliku arutamise käigus ei suutnud kaebaja tuua välja ühtki juhust, mille põhjal võiks eeldada, et temast soovitakse vabaneda kui tööandjale „tüütust“ EMTAÜL juhatuse liikmest. Kaebaja ise kinnitas, et tal ei olnud MTA-ga konflikti, ta ei ole oma nimel teinud juhtkonnale või mujale pöördumisi, kaebekirju vms. Kui kaebaja oma aktiivsusega ametiühingutegevuse alal ei survestanud MTA juhtkonda, siis puudus viimasel ka vajadus temast kui töötajate esindajast vabanemiseks. Seega pelgalt asjaolust, et H.K. kuulub EMTAÜL juhatusse ja et ta on I. Tageli toetaja ja teeb temaga koostööd, ei saa teha järeldust, et koondamissituatsioon MTA-s loodi kaebuse esitajast vabanemiseks. Samuti ei ole leidnud millegagi tõendamist, et MTA oleks avaldanud survet koondamisteatisele koondamisega nõustumise kohta alla kirjutama. Pealegi on niisugune väidetav mõjutamine mõttetu: koondamine on teenistussuhte lõpetamine tööandja algatusel ja see ei sõltu tegelikult töötaja nõusolekust. Ka jääb arusaamatuks, miks kaebaja väidetavalt laskis end mõjutada koondamisega nõustuma, st mis kasu ta sellest pidi saama või mis oleks halvemaks muutunud, kui ta oleks kirjutanud, et ei nõustu koondamisega. Kaebaja väide MTA poolsest 9 mõjutamisest tuleb seada kahtluse alla ka seetõttu, et H.K. ei ole (ega ka EMTAÜL oma arvamuses) nimetatud asjaolu märkinud varem kui alles pärast vastustaja seletuse saamist, kus viidati kaebaja nõusolekule. Toodud asjaoludel on tööinspektori otsus sisuliselt õige. Vastavalt

§ 133

lg-le 4 tööinspektor peab kirjalikult põhjendama teenistujate esindaja teenistusest vabastamiseks nõusoleku andmist või sellest keeldumist. Motiveerimiskohustust tuleb täita selleks, et haldusakt oleks seda puudutavatele isikutele arusaadav ja kohtulikult kontrollitav. Kohus leiab, et vaidlustatud otsus vastab formaalselt neile nõuetele: seda on põhjendatud nii faktiliselt kui ka õiguslikult. Kohus möönab, et tööinspektor-jurist A. Viluoja otsus oleks võinud olla EMTAÜL juhatuse arvamuse käsitlemisel paremini põhjendatud (nii, nagu nüüd on toodud välja kohtumenetluses), st oleks võinud anda hinnangu, miks nimetatud arvamus ei saa olla aluseks nõusoleku andmisest keeldumisele. Samas ei ole see puudus viinud sisult ebaõige otsuse tegemisele, samuti on otsus olnud kohtus täies mahus kontrollitav. Järelikult puudub igasugune alus tööinspektor-jurist Avo Viluoja 14.11.2008. a otsuse nr 8.4-25/1/594 tühistamiseks. 6. Järgnevalt asub kohus hindama MTA 25.11.2008. a käskkirja nr 2947-K ja sellega seoses H.K.i koondamise tõttu teenistusest vabastamise kogu menetluse õiguspärasust. Kohus on juba eelnevalt tõdenud, et koondamissituatsioon kaebaja suhtes oli olemas ning et MTA täitis seadusnõuet küsida kaebaja kui teenistujate esindaja vabastamiseks tööinspektori nõusolekut ja selle ta ka sai, mistõttu nendel küsimustel kohus rohkem ei peatu.

§ 130

lg 1 kohaselt ametiasutuse likvideerimise, ametniku koondamise, atesteerimise ebarahuldavate tulemuste või vanuse tõttu teenistusest vabastamisest teatatakse ametnikule kirjalikult ette vähemalt üks kuu. Sama paragrahvi lg 11 järgi teenistujate esindaja teenistusest vabastamisest koondamise tõttu teatatakse talle kirjalikult käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud tähtajast üks kuu varem. Seega, kui H.K.i sooviti koondamise tõttu vabastada arvates 01.12.2008, siis tuli talle sellest teatada vähemalt kaks kuud ette. Tulenevalt

§ 130lg-st 2, kui käesoleva paragrahvi 1.

ja 11. lõikes sätestatud tähtaega ei järgita, makstakse ametnikule lisaks käesoleva seaduse paragrahvis 131 sätestatud hüvitusele palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Asja materjalidest nähtuvalt ei järginud MTA antud juhul etteteatamistähtaega (väidetavalt ka kõigi teiste koondatute puhul), kuid ta on maksnud selle aja eest, mis jäi etteteatamistähtajast puudu, kaebajale hüvitist, mille suurust kaebaja ei vaidlusta. Koondamisteatisega on H.K. tutvunud 24.10.2008, mille kohta on ta andnud oma allkirja ja 27.10.2008 ka koondamisega nõustumise kohta. Samas oli kaebaja võtnud teadmiseks oma teenistusse jäämise eelisõiguse:

§ 116

lg 2 kohaselt on koondamisel teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. MTA

1. oktoobri
2. a koondamisteatises teavitati kaebuse esitajat ka asjaolust, et talle vastavat teist ametikohta pakkuda ei ole, kuid samas viidati võimalusele tutvuda kõigi vakantsete ametikohtade kohta käiva infoga. Nimetatud infot võis saada konkreetselt personalitöötaja Tiina Härmsoni käest, aga ka MTA sisevõrgust (INTRANET), rubriigis MUUT 2009 all. Kohtule esitatuid materjalidest nähtuvalt oli MTA-s vakantse isegi veel 01.12.2008 seisuga /tl 63-66/. Kaebuse esitaja kinnitas ise kohtuistungil, et 27.
3. tulid vakantsed kohad intraneti, aga samuti seda, et ta küll uuris ühest või teisest kohast MTA-s edasitöötamise võimalusi, kuid ühelegi konkreetsele ametikohale ta kirjalikku avaldust ei esitanud. Ehkki keegi ei soovitanud tal avaldust kirjutada, möönis kaebaja, et keegi ka ei keelanud seda tal teha ning et ta oli teadlik Ida piirkonnas olevatest vabadest kohtadest, aga ta ei proovinud ega soovinud sinna /tl 77 ja tl 77 pöördel/. Kohus märgib, et ametnikku ei ole lubatud vabastada koondamise tõttu siis, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Niisuguses olukorras peab koondatu ka ise näitama üles omapoolset aktiivsust ja leidma 10 endale sobiva rakenduse süsteemis, kui ta ei soovi saada koondatud. Ülaltoodud asjaoludel, ehkki kaebuse esitajale ei pakutud koondamisel teist konkreetset ametikohta, puudub alus väita, et kaebajal ei olnud võimalik koondamist vältida: H.K. oli teadlik vabade ametkohtade olemasolust, kuid ta ei andnud ise nõusolekut ega avaldanud ettenähtud korras (avaldus peadirektorile) soovi enda nimetamiseks ühelegi MTA-s olemas olnud vakantsele ametikohale.
4. Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Kaebuse esitaja väitel talle ei tagatud AÜS § 23 tagatud kaitset ega järgitud

§ 116lg-s 2 sätestatud korda.

AÜS § 23 kohaselt ametiühingu ja selle valitud esindajate õigused ja kohustused tööandja suhtes ei muutu tööandja õiguste ja kohustuste ülemineku korral. Et antud juhul tööandja (MTA) õigused ja kohustused ei läinud üle, siis on õige vastustaja seisukoht, et osundatud säte ei ole asjassepuutuv. MTA-s toimus struktuuri muudatus kogu ametis, see ei hõlmanud mitte ainult LÕMTK-t ja selle Viljandi maksu- ja tollibürood. Viimatinimetatu kadus ise ja seega ka kõik senised büroos olnud spetsialisti ametikohad. Kohtu arvates kohaldub

§ 116

lg 2 eelkõige siis, kui koondamisele oleks läinud üks-kaks Viljandi maksu- ja tollibüroo spetsialisti ametikohta – siis oleks kaebajal töötajate esindajana olnud teenistusse jäämisel eelisõigus. Kohus jagab MTA seisukohta, et kui teenistuse ümberkorralduse tõttu ei jää ühtegi ametikohta senisel kujul alles, ei tule ametnike teenistusse jätmisel lähtuda

§ 116lg 2 sätestatust.

Üle kogu MTA toimunud struktuurimuudatuste korral saanuks H.K. realiseerida aga oma õigust teenistusse jääda asumisega uues struktuuris teisele ametikohale. Selleks ta aga soovi ei avaldanud, nagu eelnevalt märgitud. Ekslik ja seadusel mittepõhinev on kaebaja seisukoht, et vabad ametikohad tulnuks täita sisemise konkursi korras. H.K.i teenistusest vabastamist ei tee õigusvastaseks asjaolu, et EMTAÜL juhatust ega kaebajat kui juhatuse liiget ei informeeritud väidetavalt rahandusministri 30.10.2008 määrusest nr 34, millega muudeti eelmist vastavasisulist määrust nr

1. Nimetatud määruse avaldamine Riigi Teatajas ja jõustumine pärast seda kui tööinspektor-jurist oli andnud MTAle nõusoleku kaebaja koondamiseks ei oma käeolevas asjas tähendust. Kaebaja koondamine viidi läbi seoses rahandusministri
2. oktoobri
3. a määrusega nr 30 – just selle määruse järgi kadus kaebaja senine ametikoht ning hilisem struktuuri ja koosseisu muudatus konkreetselt kaebajat ei puudutanud. Kõike eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et H.K.i kaebus tema teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamiseks ja tööle ennistamiseks on põhjendamatu ning selle rahuldamiseks puudub alus. HKMS § 92 lg-s 1 sätestatu kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt ülalmärgitust ja kuna vastustajad kohtule HKMS § 93 lg-s 1 ette nähtud korras kuludokumente esitanud ei ole, siis jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 11