Obsah (4)

§ 24§ 92§ 21§ 46

3-09-510 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-510 Haldusasi R.R. kaebus Siseministeeriumi kantsler

§ 24lg 1 p 2).

2. Jätta R.R. kohtukulud tema enda kanda (

§ 92lg 6).

3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri pooltele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 30 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 24lg 3, § 471 lg 2 ja 3).

KOHUS LEIAB:

1. 07.03.2009 kohtule edastatud kaebusega R.R. taotleb Siseministeeriumi kantsleri 06.02.2009 käskkirja nr 209p, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristus – noomitus, tühistamist. Kohus võttis kaebuse menetlusse 17.03.2009 kohtumäärusega.
2. 24.03.2009 kohtumääruses, millega kohus määras lahendada R.R. kaebus kirjalikus menetluses ja teha asjas kohtuotsus avalikult teatavaks 05.05.2009 kell 16.00, kohus andis menetlusosalistele täiendavate selgituste, taotluste ja dokumentide kohtule esitamiseks aega kuni 23.04.
4. 27.04.2009 sai halduskohus R.R. avalduse: „Seoses vastustajaga saavutatud kohtuvälisele kokkuleppele võtan tagasi oma
5. märtsil 2009 esitatud kaebuse, mille kohta on Tallinna Halduskohus algatanud
6. märtsil 2009 haldusasja nr 3-09-510.“
7. 28.04.2009 teatas vastustaja Siseministeeriumi esindaja Kristel Mesilane kohtule, et vastustaja, vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (

) §-s 21 sätestatule, ei vaidle kaebusest loobumise avaldusele vastu ja oleks nõus kohtu poolt haldusasja menetluse lõpetamisega kaebuse esitaja avalduse alusel. Vastustaja ei taotle antud haldusasjas menetluskulude väljamõistmist kaebuse esitajalt. Samas paluti kohtu hinnangut, kas sellistel asjaoludel on võimalik kaebuse esitaja kaebusest loobumise avaldust menetleda või teeb kohus ikkagi antud asjas sisulise otsuse, kuivõrd kaebusest loobumise avalduse tähtaeg on mööda lastud. 5. Vastavalt

§ 21

lg-le 1 kaebuse esitajal on õigus kaebusest loobuda kirjalikus menetluses kuni täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni. Kuivõrd käesolevas haldusasjas oli tõendite ja taotluste esitamise tähtpäevaks 23.04.2009, siis sellest tulenevalt formaalselt ei oleks kaebusest loobumine nagu enam võimalik. Samas kohus leiab, et kaebusest loobumise võimalikkuse hindamisel tuleb lähtuda nimetatud sätte eesmärgist, mis tuleb ilmsiks, kui vaadata

§ 21

lg 1 tervikuna: kaebuse esitajal on õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses kuni täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni. Seega sätte mõte on, et isik saab loobuda oma kaebusest selle ajani, kui kohus läheb/hakkab otsust tegema, st asja sisuline läbivaatamine koos tõendite esitamise ja uurimisega on lõppenud, tagamaks otsuse kirjutamise ajaks ammendavate seisukohtade ja tõendite olemasolu ning seega segamatu otsuse koostamine. Suulises menetluses on selleks piiriks kohtuistungi lõpp, kirjalikus menetluses kohtu antud tähtpäev. Antud juhul ei ole kohus, vaatamata tõendite ja taotluste esitamise tähtpäeva (23.04.2009) möödumisele, veel jõudnud asuda kõnealuse kohtuotsuse koostamisele. Etteplaneeritud kohtuotsuste teatavakstegemise ajakava ulatub juba k.a. juunikuusse ja R.R. asjas tehtavale otsusele eelneva kohtuotsuse teeb kohus teatavaks homme, so 29.05.2009. Alles sellejärgselt saaks kohus asuda koostama kohtuotsust R.R. kaebuseasjas. Järelikult tema kaebusest loobumine ei eksita kohtu tööd. Seda esiteks. 6. Teiseks tõusetub teravalt menetlusökonoomika ja otstarbekuse küsimus. Kui pooled on leidnud kohtuväliselt neid mõlemaid rahuldava tulemuse ning isik soovib oma kaebusest loobuda ja vastustaja sellele vastu ei vaidle, siis puudub mõte kulutada kohtu pingelist ajaressurssi kohtuotsuse koostamisele, mille järele puudub pooltel (eriti just kaebajal) sisuline vajadus. Veelgi olulisem on aga

§-st 46 tulenev. Nimelt, vaatamata asjaolule, et

§ 21

lg 1 seab ajalise piiri kaebusest loobumiseks, on isikul võimalik mitte ainult apellatsioonkaebusest, vaid ka oma algsest kaebusest loobuda veel teises kohtuastmeski.

§ 46

lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohtul on õigus tühistada halduskohtu otsus ja lõpetada menetlus sama seadustiku §-s 24 nimetatud alustel. Seega ka siis, kui kaebaja loobub oma kaebusest ja ringkonnakohus võtab loobumise vastu (

§ 24lg 1 p 2).

Praktikas on piisavalt juhtumeid, kus kaebajal on tekkinud soov loobuda oma kaebusest alles pärast talle negatiivse kohtulahendi saamist – sel juhul on esimese astme kohus teinud asjata töö ja tema otsus tühistatakse isegi siis, kui see oli sisuliselt õige. Järelikult, kui arvestada ka seda aspekti, siis puudub kohtul mõte teha nn tühja tööd, sest kui kaebaja soov oma kaebusest loobuda on kindel ja ta kordab seda teises kohtuastmes, siis läheb halduskohtule „tänuks“ asjata tehtud töö eest kirja tühistatud otsus. 7. Ülaltoodud kaalutlustel peab kohus võimalikuks võtta vastu R.R. loobumine tema kaebusest ja lõpetada käesoleva haldusasja menetlus. Menetluse lõpetamisel ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas (

§ 24

lg 2).

§ 92lg 6 kohaselt kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud.

Sellest tulenevalt halduskohtule kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni jääb R.R. kanda. 2 Hurma Kiviloo Kohtunik 3