2-08-4539/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-08-4539 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2009.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi A. T. hagi G. M. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
2. mai 2009.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja A. T. ja kostja G. M. RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Tuvastada, et *. a Haapsalus sündinud G. T., IK *, põlvneb *.a Tallinnas sündinud G. M.´st , IK *.
5. Välja mõista kostjalt G. M.´lt, IK *, elukoht *, hageja A. T., IK *, elukoht *, kasuks elatis alates
6. jaanuarist 2009.a arvelduskontole nr * Swedbank’as. 2.
7. *. a sündinud poeg G. M., IK *, ülalpidamiseks kaks tuhat (2000.-) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni ’.a ja 2.
8. *.a sündinud poeg G. T.i, IK *, ülalpidamiseks kaks tuhat (2000.-) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni *. a.
9. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
10. Kohtukulud panna kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. ASJAOLUD Poolte kooselust on sündinud *.a poeg G. M., kes elab ema juures. Isa elab eraldi ja poja ülalpidamisest osa ei võta. Ema teenistus ei ole aga käesoleval ajal piisav, et üksi poega toita ja katta, mistõttu soovib ta ka isa osavõttu lapse ülalpidamisest. Peale selle on pooltel *a sündinud poeg G. T., kelle isadust G. M. ei tunnistanud. Seetõttu palub hageja tunnistada kostja isadust ka noorema poja suhtes ning G. M.lt välja mõista elatis ka G. T. ülalpidamiseks. Kuna mõlemal vanemal on võrdne kohustus oma alaealisi lapsi ülal pidada ja kostja seda vabatahtlikult ei tee, siis on hageja pöördunud vastava avaldusega kohtusse. HAGEJA NÕUE Hageja kooselust kostjaga sündis *.a poeg G. M., kelle põlvnemine G. M.st on tuvastatud perekonnaseisuosakonnas. Kooselust on veel *.a sündinud teine poeg G. T., kelle suhtes G. M. isadus on tuvastamata, kuid kelle isa on samuti kostja. Laste isa ei ole pärast pere juurest lahkumist poegadele ülalpidamist andnud. Kuna elu muutub iga päevaga kallimaks ning poisid kasvavad jõudsasti, siis hageja ei suuda neid enam üksi ülal pidada ja seetõttu soovib ta tuvastada G. M. isadust G. T. suhtes ja kostjalt lastele kuus kokku 4000.- kroonise elatise väljamõistmist kohtu kaudu. KOSTJA ARVAMUS Kostja on hagi materjalid kätte saanud. Vahepeal on isaduse tuvastamiseks tehtud poolte ja G. T. DNA analüüs, mis kinnitab G. M. isadust ja kostja võtab hagi õigeks. Ta saab ka aru, et on kohustatud oma poegi ülal pidama ja on nõus ka hageja palutud minimaalsest väiksema elatise maksmisega, kuigi ta on praegu praktiliselt tööta ja elatise maksmisega tõsiseid raskusi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus leiab, et hagi on avalduses toodud asjaoludega, hageja ütlustega, kostja õigeksvõtuga ja Ekspertiisiaktiga nr GE-2009-08/5708 ning toimikus olevate kirjalike tõenditega põhjendatud ja tuleb seega rahuldada täies ulatuses. Poolte kooselust on *.a sündinud poeg G. M., kelle suhtes kostja isadus on tuvastatud perekonnaseisuosakonnas, kes elab koos emaga ja kelle ülalpidamiseks isa mitme aasta jooksul elatist andnud ei ole. *. a on poolte kooselust sündinud veel poeg G. T.. Tema põlvnemine kostjast on DNA analüüsi andmetel 99,99999992 % ja G. M. on seetõttu oma isadust tunnistanud, kuna tal olid lapse eostamise ajal A. T. ka lähedased suhted. Seega loeb kohus G. M. isaduse G. T. suhtes tuvastatuks vastavalt Perekonnaseaduse §-le
11. Ka sellele pojale ei ole kostja elatist andnud ning G. elab sündimisest saadik ema juures. Perekonnaseaduse § 60 järgi on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi üleval pidama ja Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elukallidus on riigis pidevalt suurenenud, kuid samuti ka alampalk. Seetõttu on hageja poolt küsitud elatis 2000.- krooni kuus igati põhjendatud ja arvestab ka kostja olukorraga. Hageja on küsinud elatist isegi alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumi, sest saab aru kostja praegustest raskustest riigi majanduslanguse tingimustes. Ta ei soovi ka elatise väljamõistmist hagi esitamisest eelmisel aastal vaid alles alates
12. jaanuarist
13. a. Lapsed vajavad pidevalt süüa ja riideid ning võimalusi oma annete arendamiseks, mistõttu peab isa neid piisavalt aitama ja nõutud suuruses elatist eraldi põhjendada pole vajalik. Isa on täies elujõus mees, kes on kohustatud laste huvides ka käesoleva majandussurutise ajal elatist teenima. Mingeid vabandatavaid põhjusi elatise maksmata jätmiseks maakohus ei näe. Kuna isa jättis oma kohustused unarusse, tuleb kohtukulud panna tema kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg. 1; 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi täies ulatuses. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik