3-09-275/34

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-275 Haldusasi T.T kaebus Tallinna Vangla 07.11.2008 käskkirja nr 967-d tühistamiseks. Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil
2. mail 2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: T.T; Vastustaja: Tallinna Vangla; Esindaja: Svetlana Meister. RESOLUTSIOON
3. Jätta kaebus rahuldamata;
4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
5. Saata kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri kaebuse esitajale ning elektrooniline ärakiri vastustajale. Vastustajal on kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4). ASJAOLUD
6. Tallinna Vangla järelevalveosakonna valvur Mare Pihlak koostas 21.10.2008 ettekande nr 2256, selgitades, et 21.10.2008 kell 13.40 kambrist jalutuskäigule välja laskmise ajal ei allunud vahistatu T.T vanglaametniku seaduslikule korraldusele näidata ette, mis tal taskutes on. T.T andis intsidendi osas ka seletuskirja. Intsidendi juures viibis järelevalveosakonna valvur Maie Gleizdans, kes on kirjutanud omapoolse seletuskirja.
7. Tallinna Vangla direktori 07.11.2008 käskkirjaga nr 967-d karistati vahistatu T.T noomitusega. Karistus määrati vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67p 1 alusel, mille kohaselt peab kinnipeetav täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. 1
8. 13.11.2008 esitas T.T vaide Justiitsministeeriumile, taotledes Tallinna Vangla direktori käskkirja nr 967-d tühistamist. Justiitsministeerium jättis 15.01.2009 otsusega nr 11-7/1583 T.T vaide rahuldamata, leides, et käskkiri on õiguspärane. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
9. Kaebaja selgitab esiteks, et ei rikkunud VangS § 67 p 1 sätteid. M Pihlak andis kaebajale korralduse pöörata taskud pahempidi, kuid kaebaja ei saanud seda korraldust täita, kuna tema seljas olnud mustal jopel ’Radium’ ei ole tema ehituse tõttu võimalik taskuid pahempidi pöörata.
10. Teiseks oli M. Pihlaku käsk kaebuse esitaja hinnangul ilmselgelt ebaseaduslik, kuna see oli suunatud kaebaja kontrollimisele ja keelatud esemete avastamisele. Mõlemad tegevused on Justiitsministri 01.04.2003 määruse nr 23 vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine (edaspidi määrus) § 43 alusel defineeritud kui läbiotsimine. Määruse § 47 lg 3 sätestab, et isiku läbiotsimist toimetavad temaga samast soost isikud ning seega puudus M. Pihlakul õigus kaebajat läbi otsida.
11. Kaebaja märgib, et Justiitsministeeriumi poolt vaideotsuses väljendatud seisukoha järgi ei olnud M. Pihlaku tegevus läbiotsimine. Kaebajal tekib seoses sellega küsimus, miks M. Pihlak sellise käsu üldse andis. Kui käsk ei olnud antud keelatud esemete avastamiseks, siis on M. Pihlaku käsk tõlgendatav vaid soovina kaebaja inimväärikust alandada. Käsk ei tulenenud mitte tööülesannetest, vaid oli ajendatud isiklikust huvist. Kaebaja selgitab, et inimväärikust alandav käsk on iseenesest ebaseaduslik ja kaebaja ei olnud VangS § 67 p 1 alusel kohustatud seda täitma.
12. Kaebaja lisab eelnevale, et M. Pihlaku sõnade kohaselt andis ta käsu näidata ette taskute sisu, mitte käsu taskute pahempidi pööramiseks. Kuna jalutuskäigule minnes on esemeid kaasa võtta keelatud, olid kaebaja taskud tühjad. Seetõttu ei olnud kaebajal võimalik M. Pihlaku väidetavat käsku täita. Andes kaebajale käsu, mida ei saanud täita, alandas M. Pihlak kaebajat. Kaebaja pakkus välja teise kontrollimise viise, kuid M. Pihlak nõudis järjepidevalt taskute pahupidi pööramist. Eelnevast tulenevalt tuleb käskkiri tühistada. VASTUSTAJA SEISUKOHT
13. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna kaebus on alusetu. Vastustaja selgitab, et kinnipeetav on kohustatud vastuväideteta ja vaidlustamata täitma vanglaametniku seaduslikke korraldusi. Riigikohus on 01.03.2007 lahendis nr 3-3-1-103-06 asunud seisukohale, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas.
14. Vastustaja lisab, et korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) § 63 lõikes 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge. Korraldus ette näidata oma taskute sisu ei ole ilmselgelt tühine, mistõttu oli see kaebajale täitmiseks kohustuslik. Asjaolu, et kaebaja arusaama kohaselt alandas korraldus tema inimväärikust, ei andnud talle alust selle täitmisest keelduda. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
16. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei näidanud oma taskute sisu valvurile, jättes sellega valvuri korralduse täitmata. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas tegemist oli seadusliku korraldusega, mida kaebaja oleks pidanud täitma. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas tegemist oli korralduse andmise või läbiotsimisega. 2
17. 21.11.2008 seletuskirjas selgitas T.T, et keeldus korraldust täitmast, kuna tegu oli teda alandava korraldusega. Kaebaja märkis, et on kohustatud alluma vaid seaduslikele korraldustele, kuid antud korraldus oli ebaseaduslik. Kaebaja pakkus valvurile välja alternatiive kontrollimiseks, mis ei oleks alandavad. Võimalused oleks olnud taskute kompimine, kontroll tehnikaseadmega või kaebaja poolt oma jope valvurile andmine, et valvur saaks taskuid kontrollida. Valvur antud võimalusi ei kasutanud. Kuna kaebaja jätkuvalt keeldus taskute pahempidi pööramisest, ei lubanud valvur teda jalutuskäigule ja suunas ta tagasi kambrisse. Kaebaja teatas valvurile, et ei loobu soovist viibida vähemalt üks tund vabas õhus, kuid jalutamist talle ei võimaldatud.
18. Vangistusosakonna inspektor-kontaktisik Birgit Kalju koostatud distsiplinaarmenetluse protokollis on märgitud distsipliinirikkumise aeg ja koht, distsipliinirikkumise kirjeldus ja viide õigusakti sättele, mida on rikutud ja ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta. Karistuse ettepaneku tegemisel arvestati protokolli kohaselt raskendava asjaoluna seda, et vahistatut oli ka varem distsiplinaarkorras karistatud, kergendavad asjaolud puudusid.
19. Kohus kontrollib kõigepealt, kas tegemist oli seadusliku korraldusega. VangS § 67 lõike 1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Määruse § 4 punkt 6 sätestab, et järelevalves rakendatakse abinõusid kinnipeetavate põgenemise, allumatuse ja muude õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Vastustaja selgitas istungil, et korraldus anti keelatud esemete puudumise tuvastamiseks (õiguserikkumise ärahoidmiseks), kuid kaebajal ei olnud kavatsust korraldust täita. Tallinna Vangla kodukorra punkt 14.3.5 sätestab, et kinni peetav isik tohib jalutuskäigule minnes kaasa võtta ainult suitsetamistarbeid ja tubakatooteid. Seega enne jalutuskäigule lubamist peavad saatvad valvurid tuvastama, et kinni peetaval isikul ei ole kaasas keelatud esemeid. Keelatud esemete puudumise kontrollimiseks on valvuritel võimalik valida mitme viisi vahel. Üheks võimaluseks on läbiotsimine, mistõttu taandub kohtu hinnangul küsimus asjaolule, kas tegemist oli läbiotsimisega või laiemas mõttes korralduse andmisega.
20. Kohus leiab, et vaidlust ei ole selle üle, et valvur M. Pihlak ei puudutanud kaebajat füüsiliselt. Läbiotsimine on määruse kohaselt kinni peetava isiku kontrollimine, eesmärgiga avastada ja ära võtta keelatud esemed, seejuures toimetavad isiku läbiotsimist isikuga samast soost isikud. Käesoleval juhul anti korraldus, mille eesmärgiks oli eelkõige keelatud esemete puudumise kontrollimine. Kohus leiab, et sellise korralduse andmine ei ole läbiotsimine, kuna läbiotsimine eeldab siiski füüsilist kontakti. Keelatud esemete puudumise kontroll ei ole võrdsustatav kontrollimisega, mille eesmärgiks on keelatud esemete avastamine ja äravõtmine. Tegemist on faktilise olukorra tuvastamisega, mis võib küll keelatud esemete avastamise ja seejärel äravõtmiseni viia, kuid see ei ole algselt kontrolli eesmärgiks. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et tegemist oli vangla ametniku poolt korralduse andmisega, mitte läbiotsimisega.
21. Kohus märgib, et vanglas viibides on kinni peetavate isikute õigused mitmel viisil piiratud. Isikud peavad alluma igapäevasele režiimile ning täitma vangistusalaste õigusaktide nõudeid. Selles kontekstis ei saa korraldus näidata oma taskute sisu ette olla inimväärikust alandav. Sarnaselt võib tuua näite, et lennujaamades on inimesed samuti kohustatud näitama, et neil pole kaasas keelatud esemeid ja neile võidakse anda korraldus eemaldada mõni riideese või näidata ette taskute sisu. Lisaks märkis kaebaja kaebuses, et ta oleks olnud nõus jope seljast ära võtma ja andma selle kontrollimiseks valvurile. Sisuliselt on tegemist sama toiminguga, kuid seda ei ole kaebaja pidanud enda inimväärikust alandavaks. Kohus leiab, et tegemist on seaduspärase korraldusega ning korraldusest ei nähtu ka ühtegi asjaolu, miks see oleks inimväärikust alandav. Korralduse täpne sõnastus ei ole kohtu hinnangul siinkohal oluline, kuna vaidlust ei ole esiteks selles, et korralduse mõte oli kontrollida, mis on kinnipeetava taskutes, ja teiseks ei ole kaebaja ka väitnud, et valvur oleks öelnud seejuures midagi ebasündsat. 3
22. Kohus lisab, et korralduse sõnastus ei oma siinjuures olulist tähendust. Kaebaja märkis kaebuses, et tal seljas olnud jope ehitusest tulenevalt ei ole jope taskuid võimalik pahempidi pöörata. Kohtuistungil toimunud jope vaatluse kohaselt olid kaebajal kergest materjalist õhem spordijope ning jopel ülalt alla kergelt diagonaalis suunaga lukuga taskud, mille sisu on võimalik vaadelda taskute sisu välja tõmmates. Seega oli kaebajal võimalik korraldust täita nii nende sisu ette näidates kui ka taskuid pahempidi pöörates. Kaebaja on põhjendanud jope ehitusest tulenevat keeldumist ka alles kohtule esitatud kaebuses, varasemalt vanglale esitatud seletuskirjas ja Justiitsministeeriumile esitatud vaides kaebaja vastavat asjaolu ei maini.
23. Kohus märgib, et lisaks taotlusele teostada jope vaatlus esitas kaebaja ka taotluse videosalvestiste läbi vaatamiseks, et teha objektiivselt kindlaks intsidendi asjaolud. Kohus ei pidanud käesoleval juhul vajalikuks videosalvestiste läbivaatamist, kuid peab kahetsuseväärseks vangla praktikat säilitada turvakaamerate salvestisi vaid kaks nädalat. Mõistlik säilitusaeg oleks vähemalt 3 kuud arvestusega, et kui vanglas esineb tõendamist vajavaid sündmusi, on selle tõendamise vajadus 3 kuuga välja selgitatud. Vajadusel tuleb osasid salvestisi säilitada kauem (näiteks kui on teada, et vaidlusaluse episoodi üle on käimas kohtuvaidlus).
24. Kohus peab eelnevast tulenevalt määratud karistust proportsionaalseks, arvestades asjaolu, et vangla on määranud rikkumise eest kergeima võimaliku karistuse – noomituse. Kuigi kaebajal oli varasemast ajast kehtiv distsiplinaarkaristus, ei kasutatud varasemale karistusele viitamist kaebaja kahjuks. Kohus võtab siinjuures arvesse, et kergema distsiplinaarkaristuse määramisel on haldusorganil ka väiksem tõendamiskoormis. Noomitus ei riiva kaebaja õigusi nii intensiivselt, kui seda teeks näiteks kartsa määramine. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on vastustaja uurinud rikkumist põhjalikult ning kaalunud asjas kogutud tõendeid.
25. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja palus jätta kohtukulud kaebaja kanda, kuid ei esitanud kohtule kohtukulude nimekirja. Seega tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 4