3-09-1295/6

3-09-1295 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 12.06.2009.a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1295 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindaja Ülle Elva. Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – A.G. Resolutsioon Anda luba A.G väljasaatmis-keskusesse paigutamiseks kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 12.08.2009.a. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu hiljemalt 22.06.

1. taotlus A.G ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2. 11.06.2009 kell 17.00 pidasid Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) ametnikud Tallinnas kinni alates 1995.a ebaseaduslikult Eestis viibiva A.G. A.G-le on 30.11.2006 tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks (nr 1011886140), mis kuulub sundtäitmisele alates 07.12.
3. Ettekirjutus on käesoleva ajani täitmata.
4. KMA esitas 12.06.2009 Tallinna Halduskohtule taotluse A.G väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 alusel väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. Taotluse põhjendused: 2.1 11.06.2009 Põhja Politsei ja Tallinna Piirivalve kordoniga toimunud ühisreidi käigus pidasid KMA Tallinna migratsioonibüroo inspektorid kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva Gruusia kodaniku A.G (sündinud xx.xx.xxxx, Gruusias). Isik peeti kinni 48-tunniks ja toimetati KMA väljasaatmiskeskusesse. Kinnipidamise momendil töötas isik Tallinnas, Linnamäe tee 61 juures oleval müügiplatsil juurviljaleti taga müüja ja kaubalaadijana. Isiku sõnadel on tema tööandjaks osaühing Junisman, registrikood
5. A.G saabus Eestisse
6. aastal 30päevase viisa alusel ja jäi Eestisse elama. Viisa lõppemisel ei lahkunud isik Eestist. Viisa taotlemisel ja viisa alusel Eestisse saabumisel oli A.G teadlik, et viisaga lubatud viibimisaja lõppedes tuleb tal Eestist lahkuda. Isiku sõnul elab Eestis tema elukaaslane V.Ä ja viimase tütar O.O, kes omavad pikaajalise elaniku elamisluba. 11.10.1995 on A.G-le koostatud haldusõiguserikkumise protokoll nr 582, kuna isik viibis Eesti Vabariigi haldusterritooriumil ilma kehtivat viisa või elamisluba omamata ning määratud rahatrahv 150 krooni. Ühtlasi kehtestati isiku suhtes sissesõidukeeld kehtivusega 11.10.1995 kuni 11.10.
7. Isik Eestist ei lahkunud. 2.2 30.11.2006 vormistas KMA A.G-le haldusaktina VSS § 7 lg 1, § 8 lg 1 alusel ettekirjutuse nr 1011886140 Eestist lahkumiseks 6 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 06.12.2006 ning määras rahatrahvi ebaseaduslikult Eestis viibimise ja töötamise eest 2400 krooni. Ettekirjutuse vormistamise ajaks oli A.G Eestis seadusliku aluseta viibinud 11 aastat. Tulenevalt VSS § 13 lg 1 kehtib ettekirjutus haldusakti teatavaks tegemise päevast kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni. KMA on lahkumisettekirjutuse tegemisel rakendanud diskretsiooni ja kaalunud olulisi asjaolusid. 30.11.2006 koostatud lahkumisettekirjutust A.G seaduses sätestatud korras ei vaidlustanud, seega ei ole ta nimetatud haldusakti pidanud enda õigusi rikkuvaks. 2.3 01.12.2006 esitas A.G KMA-le sooviavalduse nr 50630, milles palus luba erandina tähtajalise elamisloa taotluse esitamiseks Eestis. Erandina elamisloa siseriigis sooviavalduse lahendamise menetluses on KMA elamisloa taotluse põhjendatuse asjaolude väljaselgitamiseks läbi viinud põhjaliku haldusmenetluse. Sooviavalduse läbivaatamisel kontrollis KMA avalduses esitatud põhjendusi ja isiku poolt antud selgitusi ning asus seisukohale, et sooviavalduses nimetatud asjaolud ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, miks isikul puudub võimalus esitada elamisloa taotlus Eesti Vabariigi välisesinduses. Peamised põhjendused sooviavalduse esitamiseks siseriigis olid isiku väited reisidokumendi puudumise ja Eestis viibimise kohta. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 26.11.2002 määruse nr 364 “Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja tähtajad ning elamisloa ja tööloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning elamisloa andmete kandmine välisriigi reisidokumenti ja välismaalase Eestist eemalviibimise registreerimise kord” § 11 lg 4 jättis KMA 22.12.2006 A.G sooviavalduse rahuldamata. KMA teavitas A.G-d sellest motiveeritud kirjaga 15.3-09/
8. Välismaalasel on võimalik esitada tähtajalise elamisloa taotlus Eesti välisesinduses. 2.4 A.G esitas sooviavalduse rahuldamata jätmise peale vaide, mis registreeriti KMA-s 28.01.
9. Kuna vaides esinesid puudused, siis palus KMA vaide esitajal hiljemalt 12.02.2007 puudused kõrvaldada. Puudused kõrvaldati 07.02.
10. KMA-le esitatud vaides palus A.G KMA-l sooviavaldus erandina siseriigis elamisloa taotlemiseks veelkord läbi vaadata ning teha asjas uus otsus. A.G sõnadel on ta määratlemata kodakondsusega isik, kellel puudub võimalus ühegi riigi reisidokumendi saamiseks. Dokumendid, sh pass, mida isik omas, varastati
11. aastal. KMA andmetel on A.G-le 14.09.1994 väljastatud NSVL pass nr 421281652 kehtivusega kuni 14.09.1999, milles on isiku kodakondsuseks märgitud Gruusia. Asjaolu, et isik nimetatud passi
12. aastal kaotas või pass kaotas kehtivuse ei tähenda, et A.G on kaotanud ka oma Gruusia kodakondsuse. KMA jättis A.G vaide rahuldamata haldusmenetluse seaduse § 85 punkti 4 alusel, kuna isik ei esitanud vaides uusi asjaolusid, mis tõendaks, et isik ei saa elamisloa taotlust välisriigis esitada. 2.5 Tähtajalise elamisloa taotluse üldkorras esitamine toob kaasa olukorra, kus isik peab ajutiselt Eestist lahkuma. Antud olukorras on isiku pere- ja eraellu sekkumine proportsionaalne taotletava eesmärgiga. A.G on oma käitumisega näidanud end välismaalasena, kes ei täida Eesti seadusi. Isik on elanud ja töötanud ebaseaduslikult Eestis alates
13. aastast. Seega leiab KMA, et avalik huvi isiku lühiajaliseks lahkumiseks on kaalukam kui lühiajaline riive A.G väidetavale perekonnaelule. A.G sõnul ei saa ta oma kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduda, kuna lahkudes katkestas igasugused suhted oma sünniriigiga. KMA on samuti seisukohal, et isiku kodakondsusjärgsesse riiki naasmine ei too talle kaasa EIÕK art 3 või ÜRO piinamise ja muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni art 3 nimetatud tagajärge. Lahkumisettekirjutuse sundtäitmine tähtaja saabumisel ei ole vastuolus VSS § 171 ehk isiku väljasaatmist takistavad asjaolud puuduvad. A.G viibib Eestis ilma seadusliku aluseta, mis riivab Eesti riigi õiguskorda ning isikule on selgelt väljendatud, et tal puudub võimalus saada Eesti Vabariigis elamisluba. Kuna isikul puudub soov Eestist lahkuda ning seda on ta korduvalt 2 kinnitanud (seletuskirja punkt 8), siis ei ole oodata ka koostööd vabatahtlikuks lahkumiseks, väljasaatmisel ning reisidokumentide taotlemisel. See tähendaks seadusliku aluseta riigis viibiva isiku jätmist Eestisse. On oluline, et riigis ei viibiks isikuid, kellel puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ning kes on kohustatud Eestist väljasõiduks. Seaduserikkumisest ei saa isik tuletada endale mingeid õigusi, sh õigust esitada elamisloa taotlus siseriigis. 2.6 Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid, ei pea KMA proportsionaalseks A.G viibimist vabaduses, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Lähtuvalt eeltoodust peab KMA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist väljasaatmiskeskusesse. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on kohane sunnivahend kallutamaks A.G-d kaasa aitama tema Eestist väljasaatmise täideviimisele. Vastavalt VSS § 3 lg 1 väljasõidukohustus on välismaalase kohustus Eestist lahkuda, mis tuleneb vahetult seadusest või seaduse alusel antud haldusaktist. Vastavalt VSS § 14 lg 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. Kuna KMA-le teadaolevalt puuduvad A.G-l kehtivad isikut tõendavad dokumendid, ei ole sundtäitmist käesoleval hetkel võimalik lõpule viia.
14. Kohtuistungil jäi KMA taotluse juurde. A.G vaidleb taotlusele vastu. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15. Kohus leiab, et KMA taotlus A.G väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks on VSS § 2 lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1 ja § 23 lg 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
16. Asjas on tuvastatud, et A.G-l puudub välismaalaste seaduse § 51 lg 1 sätestatud seaduslik alus Eestis viibimiseks. VSS § 2 lg 1 kohaselt Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. 30.11.2006 on KMA teinud A.G-le lahkumisettekirjutuse, mis kuulus sundtäitmisele alates 07.12.
17. Lahkumisettekirjutust A.G teadaolevalt vaidlustanud ei ole. Seega ei ole A.G-l õigust Eestis viibida ja ta ei ole täitnud lahkumisettekirjutusega talle pandud kohustust Eestist lahkuda, mistõttu kuulub Eestist väljasaatmisele.
18. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Samas sätestatakse VSS §-s 23, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. A.G väljasaatmiskeskusesse paigutamise vajadust põhjendas KMA taotluses ja kohtuistungil sellega, et isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul ei ole võimalik, kuna isikul puudub riigipiiri ületamist võimalik reisidokument. Kohtu hinnangul on see põhjendus asjakohane. Kohus nõustub samuti, et arvestades asjaolu, et A.G ei ole täitnud talle tehtud lahkumisettekirjutust on põhjust eeldada, et isik võib asuda väljasaatmist takistama ning väljasaatmise tagamiseks tuleb ta paigutada väljasaatmiskeskusesse. Kohus leiab samuti, et isiku väljasaatmiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi (väljasaatmise tagamine) suhtes ega riku lubamatult isiku õigusi. Asjaolu, et isikul on Eestis elukoht ja lähedased, ei taga seda, et isik ei asu väljasaatmist takistama.
19. Kohus annab loa A.G paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni kaheks kuuks, s.o mitte kauem kui 12.08.2009.a. Indrek Paukštys Kohtunik 3