2-09-13820/9

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-13820 Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi Kohtla-Järve Linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) avaldus D. Z. ja A.Z. vastu vanema õiguste määramiseks alaealise A. Z. suhtes ja eestkoste määramiseks A. Z. Kohtuistungi toimumise aeg
2. juuni 2009 Menetlusosalised Avaldaja: Kohtla-Järve Linnavalitsus (RK xxx) Avaldaja esindaja: Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus (Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve) Puudutatud isik: D. Z. (IK xxxve) Puudutatud isik: A. Z. (IK xxx) Puudutatud isik: L. Z. (IK xxx) Resolutsioon
3. Avaldus rahuldada.
4. D. Z. ja A. Z. võtta ära vanema õigused alaealise poja A. Z. suhtes (isikukood xxx), kes on sündinud xxx.a. (sünd on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas xxxx.a, kande xxx).
5. Määrata alaealise A. Z. eeskostjaks L. Z. kuni A. Z. täisealiseks saamiseni.
6. A. Z. ei või iseseisvalt teha tehinguid. Eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. 1
7. Määrus saata menetlusosalistele kohtumäärus teadmiseks Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnale. ja jõustunud Maavalitsuse
8. Kohtumäärus on teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu
9. juunil 2009 kell 16.
10. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. I AVALDUS
11. Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas 30.03.2009 Viru Maakohtule avalduse D. Z. ja A. Z. vanema õiguste määramiseks alaealise lapse A. Z. suhtes ning A. Z. eeskoste määramiseks.
12. Avalduse kohaselt võeti Viru Maakohtu 22.03.2006 otsusega A. M.laps A. K. vanema õiguste äravõtmiseta ning laps suunati Kohtla-Järve Lastekodusse. A. M. ja D. Z. abielu sõlmiti 09.10.
13. D. Z. ja A. Z. ülalpidamisel on alaealine laps A. Z.. D. ja A. Z. ei tööta, tarvitavad alkohoolseid jooke, peres on pidevad skandaalid, mida tõendavad Ida Politseiprefektuuri vastused päringutele. Ida Politseiprefektuur algatas kriminaalmenetluse, milles kuulati kahtlustatavana üle ka A. Z.. Kehavigastuste tekitamine D. Z. toimus alaealise lapse juuresolekul.
14. 09.02.2009 pöördus L. Z. lastekaitseinspektorite poole avaldusega, milles palub ära võtta vanema õigused A. ja D. Z. alaealise A. Z. suhtes. Kohtla-Järve Lasteaia xxx iseloomustusest on näha, et lapse eest hoolitsemisega tegeleb vanaema. Vanaema tasub lasteaiamaksud, toob lapse lasteaeda, viib koju ja tunneb huvi lasteaias toimuva suhtes. Lapse ema on nähtud lasteaias vaid mõnel korral, ka siis on olnud lasteaia töötajatel kahtlusi, et ema on alkoholi tarbimise jääknähtudega.
15. Kodukülastusaktide kohaselt, elab perekond kolmetaolises korteris, kuid korter vajab sanitaarremonti. Lapsel on eraldi magamiskoht, laps on ühes toas koos vanaemaga, vanematel on eraldi tuba. Lapsel on palju mänguasju. 10.02.2009 Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldusega nr xxx vormistati A. Z. peretoetus ümber L. Z. nimele, kuna lapse kasvatamise ja ülalpidamisega tegeleb L. Z.. L. Z. pöördus avaldusega Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse poole, määrata teda A. Z. eestkostjaks. L. Z. on pidev töökoht ja sissetulek, töökohas iseloomustatakse teda positiivselt, ka tema tervislik seisund võimaldab olla lapsele eestkostjaks.
16. Ema ja isa lapse kasvatamise ja ülalpidamisega ei tegele, seega ei täida vanemad oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Avaldaja leiab, et on olemas kõik alused vanema õiguste äravõtmiseks A. ja D. Z. alaealise A. Z. suhtes ning määrata L. Z. lapse eestkostjaks. II KOHTUISTUNG 01.06.2009
17. Avaldaja esindaja jäi kohtuistungil esitatud avalduse juurde ja palus puudutatud isikutelt võtta ära vanema õigused alaealise poja A. Z. suhtes ning määrata lapse vanaema L. Z. tema eestkostjaks. Avaldaja esindaja selgitas, et lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemisega tegeleb ainult lapse vanaema, lapse ema ja isa kuritarvitavad alkohoolseid jooke ning lapse käekäigu 2 vastu huvi ei tunne. Pidevast joobeseisundist on tingitud ka vanemate agressiivne käitumine. Lapse vanematel puudub kindel elukoht, kui laps on nendega, on ta toitmata ja määrdunud riietega. Kuna D. ja A. Z. omavahelised lahkhelid on lõppenud füüsilise vägivallaga teineteise suhtes, on seda ka laps pealt näinud, ning see kahjustab ilmselgelt lapse psüühikat. A. Z. on juba vanem poeg ära võetud, ka see laps on leidnud, et A. tuleb emalt ära võtta.
18. Puudutatud isik D. Z. selgitas, et alkoholitarbimist on küll olnud, kuid seda küll mitte, et laps oleks toitmata või hoolitsemata. Avaldust tunnistas. Vanema õiguste äravõtmisega puudutatud isik nõus ei ole, küll aga nõustus eestkostja määramisega.
19. Puudutatud isik A. Z. avaldust ei tunnistanud. Tema leiab, et on alati lapse eest hoolitsenud, hommikuti peseb last, paneb riidesse, viib lasteaeda ja õhtul toob sealt ära. Kogu aeg jalutab pojaga. Vanema pojaga oli nii, et see tahtis vabadust ning ei allunud vanematele. Lastekaitseinspektor rääkis lapse pehmeks, et see lastekodusse läheks. See, et kriminaalasi algatati, ei sega lapse kasvatamist. Tööd on ta alati teinud, ka rahast pole puudust olnud. L. Z. ise tahtis, et poeg ja minia tema juures elaksid.
20. Puudutatud isik L. Z. seletas, et D. oli kahetoaline korter, mille vanaema talle jättis, kuid see müüdi maha. Mis rahast sai, ei tea. Kui poeg tuli koju läbipekstud, tõid vanaema ja vanaisa lapselapse ära. A. oli täiesti purjus. Puudutatud isik sai siis aru, et lapse kasvatajaid neist ei ole. Pidevalt juuakse ja lapsest asja ei ole. A. on väga agressiivne. Alkoholisõltuvusega nad ise hakkama ei saa. Soovi elada normaalset elu neil ei ole.
21. Puudutatud isikud A. ja D. Z. seletasid, et lasid end kolmandat korda kodeerida ja märtsikuust alates enam ei joo. A. Z. leiab, et on normaalne ema ning vanema õiguste äravõtmisega nõus ei ole, nõus on aga lapsele eestkoste määramisega.
22. Tunnistaja J.Z. (D.Z. õde) selgitas, et olukord venna peres on väljunud kontrolli alt, A. lõi D. noaga lapse nähes. Pärast seda juhtumist enam last nendega jätta ei saa. Laps on nelja-aastane ning temast peab normaalse psüühikaga laps kasvama. Käies külas ema juures, on ka tunnistaja juuresolekul vaja olnud politsei kutsuda. Konfliktid tekivad siis kui A.on joobes. D. on loomu poolest leebem kui A., kui teda joobes ei puuduta, läheb magama, kui kistakse skandaali, siis käitub ka agressiivselt. Praegu elavad nad ema juures, sest kui elasid mujal, siis oli mure kogu aeg kus laps on ja mis temast saab.
23. Avaldaja ei ole nõus A. ja D. Z. järgi andma, et anda neile veelkord võimalus. Avaldaja leiab, et positiivset midagi ei ole, mille tõttu võiks neile võimalus anda.
24. Puudutatud isik L. Z. palub määrata ennast lapse eeskostjaks ja leiab, et vanema õigused tuleb A.ja D. Z. ära võtta, nad peavad end siiski ise lapsevanematena tõestama. III KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
25. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste ja tunnistaja seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
26. Kohus tuvastas, et - A. M. ja D. Z. poeg A. Z. sündis xxxa. (tl 5); - Viru Maakohtu 22.03.2006 otsusega tsiviilasjas 2-05-15580 võttis kohus A. M. alaealise lapse A. K.(isikukood xxx) ilma vanema õiguste äravõtmiseta (tl 6-8); - D. Z. ja A. M. abielu sõlmiti 09.10.2007.a (tl 9). 3
27. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendab kohus vanema õiguste määramist lapse suhtes, muu hulgas vanemalt õiguste äravõtmist hagita menetluses. Perekonnaseaduse (PkS) § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.
28. Menetlusosaliste ja tunnistaja seletustest ning tsiviilasja materjalidest nähtub, et xxx sündinud A. Z. vanemad A.ja D. Z.tarbivad alkoholi, skandaalitsevad, kusagil ei tööta, pidevat elukohta ei ole, lapse eest ei hoolitse (t1 12-15, 16, 56-59). Lapse eest hoolitseb tema vanema, kes viib lapse lasteaeda ja toob sealt ära. Laps on hooldatud puhtalt riides (tl 17-18). Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud kuna menetlusosaliste selgitustest ja tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole A. ja D. Z. oma eluviiside tõttu suutelised lapse heaolu ja normaalset arengut kindlustama. Vanemate alkoholitarbimine, skandaalid ning agressiivsus võivad ohtu seada lapse psüühilise seisundi ja tervise tervikuna. Kohus leiab, et A. ja D. Z. on jätnud mõjuva põhjuseta täitmata oma kohustused lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel.
29. Vastavalt PkS § 55 lg 1 kaotab isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, lapse suhtes kõik õigused.
30. Kohus selgitab, et vanema õiguste ülalpidamiskohustusest (PkS § 55 lg 3). äravõtmine ei vabasta vanemat lapse
31. Avaldaja palub A. Z. eestkostjaks määrata tema vanaema L. Z.. Vastavalt PkS § 92 lg 1 seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Kooskõlas PkS § 95 lg 2 võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. L. Z. on oma nõusoleku A. Z. eestkostjaks määramiseks andnud. Laps on L. Z. ülalpidamisel ja hoolitsusel.
32. Avaldaja on seisukohal, et L. Z. sobib lapsele eestkostjaks, kuna hoolitseb lapse eest.
33. Kohus rahuldab avalduse juhindudes PkS § 92, § 95, § 54 lg 1 p 1, TsMS § 550 lg 1 p 1 ja 2 rahuldab kohus avalduse. Kooskõlas PkS § 54 lg 5 saadab kohus 10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest vanema õiguste äravõtmise kohtumääruse ärakirja perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub. Kohtunik 4