Obsah (6)

§ 3§ 1§ 4§ 16§ 9§ 10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2009.a Tallinn Haldusasja number 3-08-854 Haldusasi Keila Tarbijate Ühistu (ärir

§ 3lg-le 3.

Harku Vallavolikogu algatas 26.02.2008 otsusega nr 33 Tabasalu keskuse detailplaneeringu koostamise. Klooga mnt 7 asuv Kallaste kauplus jääb Tabasalu keskuse detailplaneeringu alale. Korralduses on viitega

§-le 4, § 16 lg-le 4, § 9 punktidele 1 ja 2 märgitud, et detailplaneeringu koostamise kohustuse korral koostatakse ehitusprojekt kehtestatud detailplaneeringu alusel ja EhS § 19 lg 1 p 1 kohaselt täiendavaid projekteerimistingimusi ei väljastata. Kui kinnistu omanik soovib kinnistul asuvat kaupluse hoonet laiendada, siis oleks see võimalik ainult läbi detailplaneeringu, mis on avalik demokraatlik protsess. Lisaks on korralduses märgitud, et praegu tegutsev kauplus ei mahu kaubatranspordi ja parkimise korraldusega oma kinnistu maa-alale ära. Puuduvad jalakäijatele ohutust tagavad kõnniteed, samuti on ruumipuuduse tõttu lahendamata parklast ohutud sisse-väljasõidud ja vasakpöörde võimalus aeglustusrajaga III kategooriasse kuuluvale Tallinn-Klooga maanteele. Uuele taotlusele lisatud täiendaval asendiskeemil ei ole esitatud liikluskorralduse seisukohast ohutuim lahendus. Sellises olukorras kauplusehoone müügipinna laiendamine ja kaubanomenklatuuri suurendamine toob kaasa täiendava transpordi vajaduse, mis ei mahu juba tänase koormuse juures oma kinnistule. See hakkab veelgi rohkem takistama liiklust ja ummistama kõrval olevat Metsa tänavat ning seega tekitab täiendavaid probleeme kohalikele elanikele. Lisaks lahendatakse Tabasalu keskosa detailplaneeringuga insener-tehniliste võrkude paiknemine kogu planeeringualal. Küsimus mõjutab kõiki planeeritava ala kinnistuid ja seda ei ole tehniliselt võimalik lahendada kruntide kaupa eraldi. Kohalik omavalitsus ei tohi lubada eelistades arendada äriühingu ärilisi huve kogukonna elukeskkonna arvelt. Vallavalitsus on seisukohal, et Kallaste kaupluse laiendust on võimalik 2 kavandada Tabasalu keskuse detailplaneeringuga kompaktse lahendusena. Planeerimismenetlusega on tagatud kõigile võimalus esitada oma huve ja seisukohti ning planeeringut vaidlustada, sest erinevalt projekteerimistingimuste menetlusest toimub planeerimismenetlus avalikkust kaasates.

1. Harku Vallavalitsus kinnitas 17.06.2008 korraldusega nr 914„Tabasalu alevikus Tabasalu keskuse detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine“ detailplaneeringu lähteülesande (tl 97).
2. Keila Tarbijate Ühistu esitas 30.04.2008 halduskohtule kaebuse taotledes teha Harku Vallavalitsusele ettekirjutus Keila Tarbijate Ühistu 03.03.2008 projekteerimistingimuste taotluse Tabasalus Klooga mnt 7 asuva Kallaste kaupluse laiendamisprojekti koostamiseks uueks otsustamiseks.
3. Kohus võttis kaebuse 20.06.2008 määrusega menetlusse (tl 31-32). KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
4. Keila Tarbijate Ühistu esitab kaebuse seoses Harku Vallavalitsuse 25.03.2008 korraldusega nr 433 „Projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine Tabasalu alevikus Klooga mnt 7 asuva Kallaste kaupluse laiendamiseks“ eesmärgiga kohustada vastustajat väljastama kaebuse esitajale projekteerimistingimused.
5. Kaebuse esitaja on seisukohal, et korraldusel puudub õiguslik alus ning see on rajatud ebaõigele informatsioonile ja kontrollimata andmetele. Korraldus ei ole põhjendatud ega motiveeritud ning rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ja kehtivaid õigusakte, mistõttu on õigusvastane.
6. Kaebuse esitaja on Harku vallas Tabasalu alevikus Klooga mnt 7 asuva kinnistu (registriosa nr 3649802, katastriüksuse tunnus 19801:002:2640, sihtotstarve ärimaa) omanik. Kinnistul asub kaebuse esitajale kuuluv Kallaste toidukauplus. Kaebuse esitaja esitas 03.03.2008 vastustajale projekteerimistingimuste taotluse. Hoone rekonstrueerimisel kavandatav laienduse maht ei ületa 33 protsenti praegusest hoone mahust. Vastustaja keeldus 25.03.2008 korraldusega nr 433 projekteerimistingimuste väljastamisest.
7. Projekteerimistingimuste mitteväljastamine takistab oluliselt kaebaja ettevõtlusvabadust (PS § 31 ja § 9 lg 2) ning tekitab kaebajale otsest varalist kahju saamata jäänud tulu näol. Kaebaja poolt klientidele osutatavad teenused ning nende maht on seetõttu oluliselt piiratud ning avaldub ka klientide rahulolematuses. Kaebaja soovib osutada oma klientidele parimat võimalikku teenust, milliseks tegevuseks on vajalik vastustaja poolt projekteerimistingimuste väljastamine, et koostada ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba.
8. Keila Tarbijate Ühistu leiab, et projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumiseks puudub õiguslik alus ning mõjuv põhjendus ning vastustaja on kohustatud need väljastama. Detailplaneeringu koostamine ei ole vajalik olemasolevate hoonete maapealsest kubatuurist kuni 33 protsendi suuruse laiendamiseks ja selle ehitusprojekti koostamiseks (

§ 3

lg 2 p 2) ning seda lahendatakse läbi projekteerimistingimuste ning nende alusel koostatud ehitusprojekti. Kaebaja poolt esitatud projekteerimistingimuste taotluses on otseselt öeldud, et olemasolevate hoonete maapealsest kubatuurist kuni 33 protsendi suuruse laiendamine on plaanis, mitte aga üle nimetatud protsendi. Seega detailplaneeringut ei ole kaebajal vaja teha. Vastustaja on tunnistanud võimalust kaupluse mahu suurendamiseks, kuid samas leiab, et seda saab teha üksnes Tabasalu detailplaneeringu osana. Nimetatud nõue on õigusvastane kuna ei tugine seadusel. Vastustaja ei saa kohustada kaebajat osalema või läbi viima 3 planeerimismenetlust, kui selleks puudub õiguslik alus. Kaebajale on teadmata, miks kehtestatakse talle piiranguid, kui seadus ei kohusta detailplaneeringut koostama.

1. Vastustaja peab järgima Põhiseaduse §-ga 14 tagatud õigust heale haldusele ja seega muuhulgas kaebaja ning teiste isikute suhtes avatult. Kuna kohaliku omavalituse üksusel lasub Põhiseaduse §-st 14 tulenevalt põhiõiguste ja vabaduste kaitse kohustus ning omand (sh selle käsutamine ja arendamine) kujutab endast ka põhiseadusega kaitstud hüve (avaliku õigusega kaitstud hüve), siis peab kohalik omavalitsus arvestama kaebaja huve ning mitte keelduma põhjendamatult ilma õigusliku aluseta projekteerimistingimuste väljastamisest. Kohalik omavalitsus peab lähtuma uurimisprintsiibist (HMS § 6) ja näitama üles hoolikust kaebaja huvide kaitsel. Vastustaja on kõiki neid põhimõtteid rikkunud.
2. Põhiseaduse § 32 lg 1 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. PS § 32 lg 2 kohaselt on igaühel enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Seda kitsendab selline regulatsioon ja toimingud, mis ei võimalda omandiõigust teostada. Kitsendused saab sätestada üksnes seadus. Korraldus, mis on tehtud ilma õigusliku aluseta ja põhjendamatute järeldustega, rikub otseselt kaebaja omandiõigust. Seega on ilmne, et vastustaja poolne keeldumine projekteerimistingimuste väljastamisest on otsene sekkumine kaebaja ettevõtlusesse.
3. Projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel konkretiseeritakse planeeringus sisaldunud üldiselt reguleeritud ehituslikud küsimused kindla ehitise püstitamise tingimuseks. Seega on projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel haldusorganil ulatuslik diskretsiooniruum ning vajalik on nende projekteerimistingimuste motiveerimine, millega ehitusõigust planeeringu või muu õigusaktiga võrreldes kitsendatakse. Samuti on vaja põhjendada ja motiveerida projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumist isiku kaebeõiguse tagamiseks. Vastustaja ei ole keeldumist õiguslikult ega ka sisuliselt motiveerinud. Samuti ei ole põhjendatud, miks on keeldutud projekteerimistingimuste väljastamisest täies ulatuses aga mitte näiteks väiksemas mahus. Diskretsiooniotsus ei ole kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega. Diskretsiooniotsus ei tugine seaduslikule alusele ning on väljutud diskretsiooni piiridest, samuti on tehtud sisuline diskretsiooniviga, sest projekteerimistingimuste mitteväljastamiseks puudub õiguslik alus ning põhjendused. Iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest. Kaupluse laiendamine ei takista ühelgi juhul Tabasalu aleviku arengut, vaid pigem aitab sellele kaasa hea ettevõtluskeskkonna ja konkurentsi loomise kaudu.
4. Kaebuse esitaja kirjalikus arvamuses vastustaja vastusele kaebuse esitaja ei nõustu Harku Vallavalitsuse vastuses toodud seisukohtadega ning peab vajalikuks lisada täiendavalt järgmist: 17.
5. Kaebuse esitaja ei nõustu vastustaja

§ 3

lg 2 p 2 tõlgendusega.

§ 3

lg 2 p 2 ei sea ajalisi piiranguid projekteerimistingimuste väljastamise taotluse esitamiseks, vaid seab piiranguks üksnes selle, et maapealset kubatuuri ei tohi laiendus ületada 33 protsenti. Nimetatud protsendi ületamise korral tuleb koostada detailplaneering. Seadusandja on otseselt sätestanud, et arvesse tuleb võtta olemaolevaid hooneid, mitte aga hoonete esialgset mahtu, mis oli hoone esmasel ehitusloa väljastamisel ja ehitamisel aastakümneid tagasi. Tegemist on lihtsustatud korras ehitamise ja kinnistul asuvate hoonete arendamise ning parendamise võimalusega ning Harku Vallavalitsus peab seda võimaldama. 17.

1. Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja väited, et kauplus ei mahu ära kaubatranspordi ja parkimise korraldusega oma kinnistu maa-alale, on tõendamata. Kaebuse esitajale on arusaamatud vastustaja etteheited, et kinnistul puuduvad jalakäijate kõnniteed, lahendamata on parklast sisse- ja väljasõidud jne, olukorras kus projekteerimistingimuste taotluse eesmärgiks oli nimetatud probleemid lahendada. Plaanitu elluviimist takistab aga asjaolu, et Harku 4 Vallavalitsus ei väljasta põhjendamatult ja ilma õigusliku aluseta projekteerimistingimusi, nõudes detailplaneeringu läbiviimist. VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Vastustaja Harku Vallavalitsus leiab, et vaidlustatud korraldused on õiguspärased ning palub jätta kaebuse rahuldamata.
3. Vastustaja leiab, et iga mõistlik inimene võib Harku Vallavalitsuse korraldustega tutvumisel lihtsalt mõista nimetatud korralduste motiive, need on sõnastatud piisava selgusega ja arusaadavalt. Vastustaja arvates on ilmne, et korraldused vastavad HMS § 57 lg 1 nõuetele ning korraldused on kirjalikult piisavalt põhjendatud. Korraldustes nähtuvad selgelt haldusakti andmise alus ning kaalutlused, millest Harku Vallavalitsus on haldusaktide andmisel lähtunud.
4. Harku Vallavalitsuse 18.12.2007 korralduses nr 1997 viidatakse 2003 aastal toimunud eelmisele ümber- ja juurdeehitusele, mille tulemusena muutus hoone ehitusalune pind ja maht. Projekti asendiplaanist ja põhiplaanist nähtub, et kaebuse esitaja kasutas juba siis seadusega lubatud maapealsest kubatuurist 33 protsendi laiendamise mahupiirangu ära. Esitada 4 aasta pärast uus taotlus projekteerimistingimuste väljastamiseks kaupluse laiendamiseks järjekordse 33 protsendi mahupiiranguga ei ole võimalik ilma detailplaneeringut koostamata. Planeerimisseaduse § 3 lg 3 kohaselt on olemasolevate hoonete maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks kohustuslik detailplaneeringu koostamine.
5. Harku Vallavolikogu algatas 26.02.2008 otsusega nr 33 Tabasalu keskuse detailplaneeringu koostamise ja Harku Vallavalitsus kinnitas 17.06.2008 korraldusega nr 914 detailplaneeringu lähteülesande. Tabasalu keskuse detailplaneeringu ala on piiratud Klooga mnt, Metsa tänava, Sarapuu tänava ja Teenuste tänavaga. Planeeritava ala suurus ja keskne asukoht on niivõrd olulised, seega saab määravaks piirkonna väljaarendamisel, et oleks tagatud võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks (

§ 1lõige 2 ja 3).

Klooga mnt 7 asuv Kallaste kauplus jääb Tabasalu keskuse detailplaneeringu alale, mis tähendab, et selle detailplaneeringuga lahendatakse ka Kallaste kaupluse ehitusõiguse andmine ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise küsimused. 22.

§ 4

kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevus.

§ 16

lõike 4 järgi on detailplaneeringute koostamisel kohustus teha koostööd planeeritava ala kinnisasjade omanikega.

§ 9

punktide 1 ja 2 kohaselt koostatakse detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks ning määratakse krundi ehitusõigus. Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral koostatakse ehitusprojekt kehtestatud detailplaneeringu alusel EhS § 19 lg 1 punkti 1 kohaselt täiendavaid projekteerimistingimusi ei väljastata. Kohalik omavalitsus ei ole kohustatud oma territooriumil ehitustegevuse koordineerimisel lähtuma ainult kinnisasja omaniku soovist kinnisasja oma äranägemisel kasutada, vaid eelkõige kehtestatud detailplaneeringust ja piirkonna säästvast ja tasakaalustatud arengust, lähtuma üldistest huvidest ja koordineerides ning integreerides erinevate elualade arengut.

1. Detailplaneeringuga kavandatakse funktsionaalne, pikaajaline ruumiline areng, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi vajadusi. Kui kinnistu omanik soovib nimetatud kinnistul 5 asuvat kaupluse hoonet laiendada, siis oleks see võimalik ainult läbi detailplaneeringu. Praegu tegutsev kauplus ei mahu kaubatranspordi ja parkimise korraldusega oma kinnistu maa-alale ära. Puuduvad jalakäijate ohutust tagavad kõnniteed, samuti on ruumipuuduse tõttu lahendamata parklast ohutud sisse- ja väljasõidud ning vasakpöörde võimalus aeglustusrajaga III kategooriasse kuuluvale Tallinn-Klooga maanteele. Uuele taotlusele lisatud täiendaval asendiskeemil ei ole esitatud liikluskorralduse seisukohast ohutuim lahendus. Sellises olukorras kauplusehoone müügipinna laiendamine ja kaubanomenklatuuri suurendamine toob kaasa täiendava transpordi vajaduse, mis ei mahu juba tänase koormuse juures oma kinnistule. See hakkab veelgi rohkem takistama liiklust ja ummistama kõrval olevat Metsa tänavat ning seega tekitab täiendavaid probleeme kohalikele elanikele.
2. Kohalik omavalitsus ei tohi lubada eelistades arendada äriühingu ärilisi huve kohaliku kogukonna elukeskkonna arvelt. Lisaks lahendatakse Tabasalu keskosa detailplaneeringuga insener-tehniliste võrkude paiknemine kogu planeeringualal. Küsimus mõjutab kõiki planeeritava ala kinnistuid ja seda ei ole tehniliselt võimalik lahendada kruntide kaupa eraldi.
3. Eeltoodust nähtuvalt on ilmne, et Harku Vallavalitsuse 18.12.2007 korraldus nr 1997 ja 25.03.2008 korraldus 433 sisaldavad vajalikke põhjendusi ja kaalutlusi ning on seega kontrollitavad. Haldusaktid on põhjendatud ning kooskõlas seadusega. Kaebaja poolt esitatud kaebus on alusetu. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Harku Vallavalitsuse 18.12.2007 korraldusega nr 1997 „Projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine“ keelduti EhS § 19 lg 3 alusel Keila Tarbijate Kooperatiivile väljastamast projekteerimistingimusi Klooga mnt 7 Kallaste kaupluse laiendamise projekti koostamiseks (tl 28 – 29). Korralduses on märgitud, et Keila Tarbijate Kooperatiiv esitas projekteerimistingimuste taotluse Tabasalu alevikus Klooga mnt 7 asuva Kallaste kaupluse laiendamise ehitusprojekti koostamiseks. Harku valla üldplaneeringu kohaselt asub kauplus Tabasalu aleviku olemasoleval selgelt piiritletud kompaktse asustusega territooriumi osal, kus

§ 3

lg 3 kohaselt on olemasolevate hoonete maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks kohustuslik detailplaneeringu koostamine. Taotluses soovitakse laiendada kaupluse kaubandussaali olemasoleva korteripinna ja hoone laiendamise arvelt. Taotlusele lisatud asendiplaani kohaselt oleks hoone ehitusalune pind pärast laiendamist 697,4 m2 ja hoone maht 2740,6 m

1. Eelmise ümber- ja juurdeehituse tulemusena 2003.aastal on hoone ehitusalune pind käesoleval ajal 563,2 m2 ja maht 1215,5 m
2. Kuna hoonel puudub maa-alune osa, siis tema maapealne kubatuur on 1215,5m
3. Otsuse tegemisel, kas taotletav laiendamine jääks seadusega lubatud 33 protsendi piiridesse tuleb lähtuda hoone algsest maapealsest kubatuurist. Kuna projekteerimistingimuste taotluses soovitakse hoonet laiendada üle kahe korra juba laiendatud hoonega võrreldes, siis ei ole seadusega lubatud hoone laiendamine taotletud ulatuses ilma detailplaneeringut koostamata. Harku Vallavalitsuse 25.03.2008 korraldusega nr 433 „Projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine Tabasalu alevikus Klooga mnt 7 asuva Kallaste kaupluse laiendamiseks“ keelduti EhS § 19 lg 3 alusel Keila Tarbijate Ühistule projekteerimistingimusi väljastamast Kallaste kaupluse laiendamise projekti koostamiseks (tl 10 – 11). Korralduses on märgitud, et Harku Vallavalitsus on Keila Tarbijate Kooperatiivi 06.03.2008 projekteerimistingimuste taotlusega sisuliselt samasuguse taotluse kohta võtnud vastu 18.12.2007 korralduse nr 1997, kus keeldus projekteerimistingimuste väljastamisest Kallaste kaupluse hoone korduvaks laiendamiseks 33 protsendi ulatuses maapealsest hoone mahust ja vallavalitsus jääb 18.12.2007 korralduses nr 1997 esitatud seisukoha juurde. 6 Kohtule esitatud kaebuses leiab kaebuse esitaja, et detailplaneeringu koostamine ei ole vajalik olemasolevate hoonete maapealsest kubatuurist kuni 33 protsendi suuruses laiendamiseks ja selle ehitusprojekti koostamiseks (

§ 3

lg 2 p 2) ning seda lahendatakse läbi projekteerimistingimuste ning nende alusel koostatud ehitusprojekti. Seega on kaebuse esitaja Harku Vallavalitsuse 25.03.2008 korralduses nr 433 märgitud projekteerimistingimuste väljastamise keeldumise põhjendusest, et

§ 3

lg 2 p 2 ei võimalda ilma detailplaneeringut koostamata Kallaste kaupluse hoone korduvat laiendamist 33 protsendi ulatuses, aru saanud ja Harku Vallavalitsuse 25.03.2008 korralduse nr 433 osaline põhjendamine viitega Harku Vallavalitsuse 18.12.2007 korraldusele nr 1997 ei ole olnud kaebuse esitajale takistuseks 25.03.2008 korraldusest nr 433 aru saamisele ja halduskohtule kaebuse esitamisele. 27.

§ 3sätestab planeerimise põhimõtted.

Nimetatud paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selles, et Harku valla üldplaneeringu kohaselt asub Kallaste kauplus Tabasalu aleviku olemasoleval selgelt piiritletud kompaktse asustusega territooriumi osal, kus

§ 3

lg 2 punkti 2 kohaselt on olemasolevate hoonete maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks kohustuslik detailplaneeringu koostamine. Nimetatu nähtub ka kaebuse esitaja ja vastustaja esitatud tõenditest (tl 17, 104-108).

1. Keila Tarbijate Ühistu esitas Harku Vallavalitsusele 03.03.2008 projekteerimistingimuste taotluse Harku vallas, Tabasalu alevikus, Klooga mnt 7 asuva kaupluse rekonstrueerimiseks. Taotluse kohaselt soovib Keila Tarbijate Ühistu hoone rekonstrueerimisega laiendada kaupluse kaubanduspinda ja kaupade vastuvõtmise pinda. EhS § 2 lg 6 punktide 2 ja 3 kohaselt on ehitise laiendamine ja ehitise rekonstrueerimine ehitamine. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt ehitise laiendamine toimub juurde-, peale- või allaehitamise teel ja lõike 8 kohaselt on ehitise rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. EhS § 22 lg 3 kohaselt annab ehitusluba ehitise laiendamiseks ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks. EhS § 23 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt tuleb ehitusloa saamiseks esitada ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt. Ehitusprojekti lähteandmed sätestab EhS §
2. EhS § 19 lg 1 kohaselt on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering ning olemasolu korral kohaliku omavalitsuse kehtestatud ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused (p 1) ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused (p 2).
3. Nagu kohus on kohtuotsuse punktis 27 juba märkinud, ei ole käesolevas haldusasjas vaidlust selles, et Harku valla üldplaneeringu kohaselt asub Kallaste kauplus Tabasalu aleviku olemasoleval selgelt piiritletud kompaktse asustusega territooriumi osal, kus EhS § 19 lg-st 1 tulenevalt on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks kehtestatud detailplaneering ning olemasolu korral kohaliku omavalitsuse kehtestatud ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused. Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus ka selle üle, et kaebuse esitajale kuuluva Harku vallas Tabasalu alevikus Klooga mnt 7 asuva kinnistu kohta ei ole detailplaneeringut kehtestatud. Kohtule esitatud kaebusest ja kaebuse esitaja esindaja kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et kaebuse esitaja ei ole pidanud vajalikuks detailplaneeringut algatada (tl 133).
4. Kaebuse esitaja leiab, et

§ 3

lg 2 p 2 võimaldab detailplaneeringu koostamise kohustusega alal laiendada olemasolevate hoonete maapealset mahtu kuni 33 protsenti 7 detailplaneeringut koostamata ja hoonete maapealsest kubatuurist kuni 33 protsendi suurune laiendamine on lubatud detailplaneeringut koostamata korduvalt. Kaebuse esitaja arvates tuleb igakordsel olemasoleva hoone laiendamisel arvesse võtta olemaoleva hoone viimast mahtu, mitte aga hoonete esialgset mahtu. Tegemist on lihtsustatud korras ehitamise ja kinnistul asuvate hoonete arendamise ning parendamise võimalusega ning Harku Vallavalitsus peab seda võimaldama. Kohus kaebuse esitajaga selle seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et

§ 3

lg 2 punktist 2 ei tulene, et detailplaneeringu koostamise kohustusega alal võiks detailplaneeringut koostamata laiendada olemasolevate hoonete maapealset kubatuuri üle 33 protsendi, mida olemasolevate hoonete maapealse kubatuuri korduv laiendamine kuni 33 protsendi ulatuses sisuliselt tähendab. Käesoleval juhul on Keila Tarbijate Ühistu suurendanud Harku Vallavalitsuse 09.09.2003 korraldusega nr 804 väljastatud ehitusloa alusel Harku vallas, Tabasalu alevikus, Klooga mnt 7 asuva Kallaste kaupluse ümberehitamisega kaupluse mahtu 1215,5 m3-ni. Kallaste kaupluse tehnilistest näitajatest (tl 56-70) nähtuvalt puudub hoonel maa-alune osa, seega on Kallaste kaupluse ümberehitamisega juba suurendatud 2003.aasta ehitusloa alusel kaupluse hoone maapealset kubatuuri. Keila Tarbijate Ühistu 03.03.2008 esitatud projekteerimistingimuste taotluse kohaselt soovib kaebuse esitaja suurendada kaupluse renoveerimisega hoone mahtu 1215,5 m3 -lt 1616,6m3-le (tl 13 – 19), seega 33 protsenti 09.09.2003 korraldusega nr 804 väljastatud ehitusloa alusel juba suurendatud Kallaste kaupluse hoone kubatuurist. Seega soovib kaebuse esitaja laiendada Kallaste kaupluse hoone maapealse kubatuuri suurust kokkuvõttes üle 33 protsendi. Vastustaja esindaja kinnitas kohtuistungil, et ka 2003.aastal olid Kallaste kaupluse ümberehituse ehitusprojekti aluseks projekteerimistingimused (tl 132). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vastustaja on 25.03.2008 korraldusega nr 433 õigesti keeldunud kaebuse esitajale projekteerimistingimuste väljastamisest põhjusel, et

§ 3

lg 2 p 2 ei võimalda detailplaneeringu koostamise kohustusega alal detailplaneeringut koostamata Kallaste kaupluse hoone laiendamist 33 protsendi ulatuses korduvalt. 31. Kohus leiab, et kaebuse esitaja

§ 3

lg 2 p 2 tõlgendus ei ole kooskõlas ka planeerimisseaduse teiste sätetega, esmajoones

§ 9

lg 2 punktiga 2 ja lg 4 punktidega 3 ja 4.

§ 9

lg 2 p 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks krundi ehitusõiguse määramine ja p 3 kohaselt krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine.

§ 9

lg 4 punktide 3 ja 4 kohaselt on krundi ehitusõigusega määratletud hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala ja hoonete suurim lubatud kõrgus. Seega määratletakse krundil asuvate hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala ja hoonete suurim lubatud kõrgus detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel detailplaneeringuga. Käesoleval juhul ei ole detailplaneeringu koostamise kohustusega alal asuva kaebuse esitaja kinnistu kohta detailplaneeringut kehtestatud, seega detailplaneeringuga krundi hoonestusala ja krundil asuvate hoonete suurimat lubatud ehitusalust pindala ja hoonete suurimat lubatud kõrgust määratud ning kaebuse esitaja soovib detailplaneeringut koostamata määrata sisuliselt krundi hoonestusala ja krundi ehitusõigust projekteerimistingimustega.

1. EhS § 19 lg 3 kohaselt on projekteerimistingimused ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele kohaliku omavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringust selle olemasolu korral. Riigikohtu halduskolleegiumi
2. mai 2002 kohtuotsuses nr 3-3-1-25-02 on leitud, et projekteerimistingimuste kehtestamine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest. Riigikohtu halduskolleegiumi
3. mai 2006 kohtuotsuses nr 3-3-1-28-06 8 on leitud, et projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks need alused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel. Projekteerimistingimuste näol on järelikult tegemist haldusaktiga. Seega on projekteerimistingimuste näol tegemist haldusaktiga, millega määratakse kindlaks ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel. Samas lahendis on Riigikohus leidnud järgmist: „..Kolleegium leiab, et projekteerimistingimuste sisu - mida projekteerimistingimustega reguleerida võib peaks vähemalt üldisel tasandil olema sätestatud seaduses, eeskätt Ehitusseaduses. Käesoleval ajal seda sätestatud ei ole ning projekteerimistingimuste reguleerimiseseme määratlemine on suures osas kohalike omavalitsuste pädevuses. Kolleegium märgib, et ka sellises olukorras peab kohalik omavalitsus projekteerimistingimustes reguleerima üksnes neid küsimusi, mille reguleerimiseks on tal seadusest, määrusest või kohaliku omavalitsuse määrusest tulenev õiguslik alus.“
4. Harku Vallavalitsuse 25.03.2008 korralduses nr 433 on märgitud, et praegu tegutsev kauplus ei mahu kaubatranspordi ja parkimise korraldusega oma kinnistu maa-alale ära. Puuduvad jalakäijatele ohutust tagavad kõnniteed, samuti on ruumipuuduse tõttu lahendamata parklast ohutud sisse-väljasõidud ja vasakpöörde võimalus aeglustusrajaga III kategooriasse kuuluvale Tallinn-Klooga maanteele. Uuele taotlusele lisatud täiendaval asendiskeemil ei ole esitatud liikluskorralduse seisukohast ohutuim lahendus. Sellises olukorras kauplusehoone müügipinna laiendamine ja kaubanomenklatuuri suurendamine toob kaasa täiendava transpordi vajaduse, mis ei mahu juba tänase koormuse juures oma kinnistule. See hakkab veelgi rohkem takistama liiklust ja ummistama kõrval olevat Metsa tänavat ning seega tekitab täiendavaid probleeme kohalikele elanikele. Keila Tarbijate Ühistu 03.03.2008 projekteerimistingimuste taotluses on märgitud, et hoone rekonstrueerimisel kavas rajada hoone fassaadi poole jalakäijate kõnnitee, et piiritleda autode parkimise ala ja jalakäijate ala. Kavatsus on korrastada hoone esist autode parkimist ja autode parklast väljasõidu korda. Maja ette on kavatsus rajada 17 parkimiskohta ja autode väljasõit korraldada Metsa tänavalt. Soov on hoone rekonstrueerimisega laiendada kaupluse kaubanduspinda ja kaupade vastuvõtmise pinda, et kaubaautod ei peaks sõitma naaberkrundile. Seega on kaebuse esitaja möönnud 03.03.2008 projekteerimistingimuste taotluses kaubaautode sõitmist naaberkrundile. Eeltoodust tulenevalt on kooskõlas kaebuse esitaja projekteerimistingimuste taotluses märgituga ka Harku Vallavalitsuse 25.03.2008 korralduses nr 433 märgitu, et praegu tegutsev kauplus ei mahu kaubatranspordi ja parkimise korraldusega oma kinnistu maa-alale ära ning on ka loogiline, et sellises olukorras kauplusehoone müügipinna laiendamine ja kaubanomenklatuuri suurendamine toob kaasa täiendava transpordi, mis omakorda mõjutab liikluskoormust kaebuse esitaja krundi kõrval oleval Metsa tänaval, kuhu Keila Tarbijate Ühistu 03.03.2008 projekteerimistingimuste taotlusest nähtuvalt soovib kaebuse esitaja suunata autode väljasõidu Klooga mnt 7 Kallaste kaupluse kinnistult (tl 15).
5. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt on projekteerimistingimuste taotluse eesmärgiks lahendada kinnistul jalakäijate kõnniteede, parklast sisse- ja väljasõitude jne probleemid. Plaanitu elluviimist takistab aga asjaolu, et Harku Vallavalitsus ei väljasta põhjendamatult ja ilma õigusliku aluseta projekteerimistingimusi, nõudes detailplaneeringu läbiviimist.

§ 9

lg 2 punkti 4 kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks muuhulgas ka tänavate maaalade ja liikluskorralduse määramine. Seega tuleb liikluskorraldus määrata detailplaneeringuga. Planeerimisseadusest ega ehitusseadusest ei tulene kohalikule omavalitsusele õigust määrata projekteerimistingimustega liikluskorraldust. Eeltoodust tulenevalt on Harku Vallavalitsuse 25.03.2008 korralduses nr 433 õigesti leitud, et seoses vajadusega korrastada liikluskorraldust on kaupluse hoone laiendamine võimalik ainult läbi detailplaneeringu. 9 35. Harku Vallavalitsuse 25.03.2008 korraldusest nr 433 nähtuvalt lahendatakse Tabasalu keskosa detailplaneeringuga insener-tehniliste võrkude paiknemine kogu planeeringualal. Küsimus mõjutab kõiki planeeritava ala kinnistuid ja seda ei ole tehniliselt võimalik lahendada kruntide kaupa eraldi.

§ 9

lg 2 punkti 7 kohaselt ongi tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine detailplaneeringu eesmärgiks. Seega on eeltoodud põhjendus seaduslik. 36.

lg 2 kohaselt on planeerimisseaduse eesmärk tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.

§ 1

lg 3 sätestab, et ruumiline planeerimine (edaspidi planeerimine) käesoleva seaduse tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.

§ 3lg 1 kohaselt on planeeringute koostamine on avalik.

Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus.

§ 4

lg 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus: tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu, huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus ning kehtestatud planeeringute järgimise. Eeltoodust tulenevalt on Harku Vallavalitsuse 25.03.2008 korralduses nr 433 õigesti leitud, et kohalik omavalitsus ei või eelistades arendada äriühingu ärilisi huve vaid peab tagama kogu valla tasakaalustatud ruumilise arengu.

1. Harku Vallavalitsuse 25.03.2008 korralduses nr 433 on märgitud ja kohtule esitatud Harku Vallavolikogu 26.02.2008 otsusest nr 33 „Tabasalu alevikus Tabasalu keskuse detailplaneeringu algatamine“ (tl 96) ja Harku Vallavalitsuse 17.
2. 2008 korraldusest nr 914 „Tabasalu alevikus Tabasalu keskuse detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine“ (tl 97) nähtub, et on algatatud Tabasalu alevikus Tabasalu keskuse detailplaneeringu koostamine ja kaebuse esitajale kuuluv Klooga mnt 7 asuv Kallaste kauplus jääb Tabasalu keskuse detailplaneeringu alale. Seega on kaebuse esitajal võimalik Kallaste kaupluse laiendust kavandada Tabasalu keskuse detailplaneeringuga, mida on kaebuse esitajale ka Harku Vallavalitsuse 25.03.2008 korralduses nr 433 selgitatud. Kaebuse esitaja esindaja selgitas kohtuistungil, et kaebuse esitaja osaleb Tabasalu keskuse detailplaneeringu menetluses ja on Tabasalu aleviku keskuse detailplaneeringu eskiislahendusele korduvalt vastu vaielnud. Tulenevalt

§ 10lg-st 1 võib kaebuse esitaja ka ise teha algatamise ettepaneku.

planeeringu koostamise Planeerimismenetluse üheks eesmärgiks on planeeringuga seotud erimeelsuste lahendamine ja erinevate isikute huve ning avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamine. Kohaliku omavalitsuse poolt detailplaneeringu menetlemisel ja kehtestamisel diskretsiooniõiguse kasutamine eeldab seda, et kaalumisele võetakse kõik menetluses esitatud asjassepuutuvad väited ja seisukohad. Kui kohalik omavalitsus jätab menetlusosaliste poolt esitatud seisukohad arvestamata, siis tuleb seda põhjendada.

1. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kohus leiab, et Harku Vallavalitsuse 25.03.2008 korraldus nr 433 vastab HMS § 56 nõuetele. 10 Korralduses ei ole märgitud, et kaupluse laiendamine takistab Tabasalu aleviku arengut, nagu kaebuses kohut eksitavalt on märgitud. Vastustaja ei ole korralduse andmisel väljunud diskretsiooni piiridest ega lähtunud lubamatutest kaalutlustest.
2. Seega on Harku Vallavalitsuse 25.03.2008 korraldusega nr 433 õiguspäraselt keeldutud Keila Tarbijate Ühistule projekteerimistingimuste väljastamisest Klooga mnt 7 Kallaste kaupluse laiendusprojekti koostamiseks ning puudub alus Harku Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks Keila Tarbijate Ühistu 03.03.2008 projekteerimistingimuste taotluse Tabasalus Klooga mnt 7 asuva Kallaste kaupluse laiendamisprojekti koostamiseks uueks otsustamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.
3. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Kaebuse esitaja menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. Aili Maasik Kohtunik 11