Obsah (5)

§ 11§ 3§ 4§ 9§ 13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-984 Haldusasi M.K kaebus 02.02.2009 väärteoasjas nr 2376,08,0083

§ 11lg 2.

Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale Maksim Koval’ile. Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 471 lg 2 ja 3).

KOHUS LEIAB: 1. Vastavalt

§ 11

lg 1 p-le 2 kaebuse saanud halduskohus kontrollib muu hulgas, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. 2.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 4

lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.

§ 3

lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

1. Kaebusest nähtuvalt on Põhja Politseiprefektuur koostanud kaebuse esitaja suhtes 02.02.2009 väärteoasjas nr 2376,08,008349 otsuse, millega kohustati kaebajat tasuma rahatrahvi 300 krooni karistusseadustiku § 218 lg 1 alusel. Sissenõudja Põhja Politseiprefektuuri avalduse alusel algatas kohtutäitur Elin Vilippus 12.03.2009 täiteasja nr 022/2009/1965 võlgnik M.K suhtes. Võlgnikule toimetati täitmisteade kätte 20.03.
2. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse, milles taotleb 02.02.2009 väärteoasjas nr 2376,08,008349 tehtud otsuse ja täiteasja nr 022/2009/1965 tühiseks tunnistamist ja täiteasja lõpetamist.
3. 02.02.2009 väärteoasjas nr 2376,08,008349 tehtud otsuses oli märgitud, et käesoleva otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.t kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 18.02.
4. Kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei esita otsuse peale kaebust ja rahatrahvi ei ole tähtaegselt täies ulatuses tasutud, pööratakse otsus väärteomenetluse seadustiku (VMS) § 203 lg-s 2 sätestatud korras täitmisele. Eeltoodust nähtub, et väärteoasjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest seadus näeb selleks ette teistsuguse menetluskorra ja vastav kaebus tuleb esitada Harju Maakohtule, nagu väärteootsuses oli ka märgitud.
5. Kuna kaebuse esitaja suhtes algatati kohtutäitur E. Vilippus’e poolt täitemenetlus väärteootsuse teinud Põhja Politseiprefektuuri avalduse alusel, siis kohus selgitab kaebuse esitajale, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 3 järgi nimetatud hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. 12.03.2009 algatatud täitemenetluse peale esitas kaebuse esitaja 13.04.2009 kaebuse kohtutäitur E. Vilippus’ele, mis 24.04.2009 otsusega jäeti rahuldamata. Kohtutäituri otsuse peale võis menetlusosaline esitada kättetoimetamisest arvates 10 päeva jooksul kaebuse Harju Maakohtule.
6. Kohus tõlgendab kohtule esitatud taotluse alusel, et kaebaja eesmärgiks on peale 02.02.2009 väärteoasjas nr 2376,08,008349 tehtud otsuse vaidlustamise ka kohtutäituri tegevuse vaidlustamine (kaebuse esitamine kohtutäituri vastu) täitetoimingute tegemisel (täitemenetluse algatamine) ja selle menetluse lõpetamine. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et kaebused, milles vaidlustatakse kohtutäituri toiminguid täitemenetluses, lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja vastav hagi tuleb esitada Harju Maakohtule, arvestades seaduses sätestatud tähtaegu. Kohus annab järgnevalt ülevaate väljakujunenud kohtupraktikast seoses täitemenetluse toimingute ja kohtutäituri tegevuse vaidlustamisega, mis selgitab asjaolu, et kaebaja poolt soovitud kaebuse esitamine kohtutäituri tegevuse (toimingute) vaidlustamiseks kuulub üldkohtu, mitte halduskohtu pädevusse. Samas selgitab kohus kaebuse esitajale ka täiendavalt, et juhul kui kaebaja eesmärgiks kaebuse esitamisel on olnud kahjunõude esitamine kohtutäituri vastu (n kaebaja kontodelt arestitud summade ulatuses kahjunõude esitamine kohtutäituri vastu), siis ka sellise kaebuse lahendamine ei kuuluks halduskohtu pädevusse. Kohtutäituri seaduse § 6 lg 3 sätestab, et kohtutäitur vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus.
7. Riigikohtu erikogu on 15.03.2002 lahendis asjas nr 3-3-4-3-02 asunud järgmisele seisukohale: „ Kohtutäitur on kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 järgi avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik. Tema tegevus on reguleeritud avaliku õiguse normidega ning ta tegutseb avalikõiguslikes suhetes, kasutades talle riigi poolt antud võimuvolitusi. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale on olemuselt avalik-õiguslik vaidlus, sõltumata sellest, kas tegemist on täitemenetlusega tsiviil-, haldus-, haldusõiguserikkumise või kriminaalasjas“.
8. TMS alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni § 217 lg 1 järgi kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõige 2 kohaselt: käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa.
9. Eelnimetatud kehtivat regulatsiooni kohtutäituri otsuse ja tegevuse vaidlustamisel on käsitlenud ja võtnud seisukoha Riigikohus oma lahendites juba
10. aastal, mida tänaseni ei ole muudetud. Riigikohtu erikogu on 15.03.2002 määruses asjas nr 3-3-4-3-02 seisukohal, et „täitemenetluse seadustik kehtestab täituri tegevuse vaidlustamiseks spetsiifilise menetluse, mis erineb halduskohtumenetluse seadustikuga kehtestatud teiste avalik-õiguslike vaidluste lahendamise korrast. Kui täituri tegevuse vaidlustamine otsuste täitmisel haldus-, haldusõiguserikkumise ja kriminaalasjades toimuks Halduskohtumenetluse seadustiku järgi, siis oleks menetlus teistsugune.

§ 9

lg 1 järgi saab kaebuse haldusakti või toimingu peale halduskohtule üldjuhul esitada kolmekümne päeva jooksul arvates päevast, millal isik kaevatavast haldusaktist või toimingust teada sai või pidi teada saama.

§ 13

järgi vaatab halduskohus asja läbi mitte hiljem kui kahe kuu jooksul nõuetekohase kaebuse vastuvõtmisest halduskohtus. Erinevate menetluskordade kohaldamise võimalus täituri tegevuse vaidlustamisel ei ole põhjendatud ega otstarbekas. Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamise kuulumist üldkohtu pädevusse võib põhjendada ka täituri ning üldkohtu vahekorraga. Kohtutäituri seaduse § 3 lg 2 järgi on kohtutäituri tööpiirkond maa- või linnakohtu tööpiirkond ja justiitsminister võib mitme maa- või linnakohtu tööpiirkonna ühendada üheks kohtutäituri tööpiirkonnaks. Sama seaduse § 35 lg 1 annab maa- või linnakohtu esimehele õiguse nõuda, et justiitsminister algataks täituri suhtes distsiplinaarmenetluse. Kohtutäituri seaduse § 32 p 1 järgi on täituri distsiplinaarsüüteoks ka ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Täitemenetluses toimepandud süütegu võib ilmsiks tulla just täituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel. Kohtutäituri seadus ei seosta nendes küsimustes kohtutäiturit halduskohtuga. Riigikohtu 28.03.2002 määruses asjas nr 3-2-1-36-02 on samuti, toetudes eelviidatud Riigikohtu erikogu määrusele, asutud seisukohale, et kohtutäituri tegevus rahatrahvi sissenõudmisel ei ole vaidlustatav halduskohtus. Seega on kohtutäituri otsuse ja tegevuse vaidlustamiseks teistsugune kord ja seda ei saa teha halduskohtumenetluse korras halduskohtus, vaid maakohtus. 10. Eeltoodust nähtub, et väärteoasjas tehtu otsuse ja kohtutäituri tegevuse (toimingute) vaidlustamine täitedokumendi täitmisel (täitemenetluse algatamisel), samuti kahjunõude esitamine kohtutäituri vastu, ei kuulu halduskohtu pädevusse ja seda ei saa teha halduskohtumenetluse korras, vaatamata asjaolule, et kohtutäitur on avalik-õiguslik isik, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord ja sellise vaidluse lahendamine kuulub üldkohtu pädevusse. 11. Vastavalt

§ 11

lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eeltoodust ilmneb, et tegemist ei ole kaebusega, mis oleks menetletav halduskohtus ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitsmiseks pöörduda Harju Maakohtu poole seaduses ette nähtud korras ja tähtaegadel. Et kaebuse esitaja ei ole tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu, siis riigilõivu tagastamise küsimust antud juhul ei tõusetu. Hurma Kiviloo Kohtunik