3-08-2521/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-2521 Haldusasi O.B kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta O.B kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 8.04.2009, esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA KAEBAJA SEISUKOHT
2. Kinnipeetav O.B esitas 12.12.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub mõista Tallinna Vanglalt välja 50 000 krooni temale vangla õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
3. Vangla õigusvastane tegevus seisnes kaebuse kohaselt pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamises kaebaja elukaaslasega kaebaja poolt soovitud ajal. Kaebaja soovis pikaajalist kokkusaamist Tallinna Vanglas 15.-
4. augustil 2008 ning esitas vanglale vastava taotluse, motiveerides seda asjaoluga, et kaebajal on
5. augustil sünnipäev ja ta polnud käinud pikaajalisel kokkusaamisel enam kui aasta. Vangla võimaldas kaebajale kokkusaamise
6. augustil, mida kaebaja aga ei soovinud, kuna kaebaja elukaaslasel ei olnud väidetavalt võimalik sel ajal kokkusaamisele tulla.
7. Pärast seda taotles kaebaja pikaajalist kokkusaamist 17.-
8. oktoobril
9. Kaebajale võimaldati kokkusaamine
10. oktoobril, mis aga ei toimunud, kuna kaebaja elukaaslane kokkusaamisele ei ilmunud.
11. Kaebaja leiab, et vangla õigusvastase tegevusega, mis seisnes pikaajaliste kokkusaamiste mittevõimaldamises 2008.a. augustis ja oktoobris kaebajale sobivatel kuupäevadel, on põhjustatud kahju kaebaja perekonnaelule, kuna kaebaja on seetõttu läinud tülli oma elukaaslasega, samuti kaebaja psüühilisele ja füüsilisele tervisele. Kaebaja arvates seisneb kahju psüühilisele tervisele selles, et ta on sunnitud närvitsema oma perekonnaelu purunemise pärast. Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
12. Kaebaja on vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohtueelse menetluse korras pöördunud kahju hüvitamise taotlusega Tallinna Vangla poole. Tallinna Vangla jättis taotluse rahuldamata, kuna leidis, et kaebaja ei ole selgitanud, milles seisnes temale tekkinud kahju, samuti puudub põhjuslik seos kaebajale väidetavalt tekkinud kahju ja Tallinna Vangla tegevuse vahel. TALLINNA VANGLA SEISUKOHT
13. Vastustaja kaebusega ei nõustu ning vaidleb sellele vastu. Kaebaja märgib oma kaebuses, et tema pikaajaliste kokkusaamiste vahe on olnud väga pikk ning kaebaja viimane pikaajaline kokkusaamine toimus 27.07.
14. Kaebaja viibis sel ajal Ämari Vanglas. Tallinna Vanglasse saabus O.B edasist karistust kandma Murru Vanglast 14.05.
15. Alates 27.07.2007 on kaebaja Tallinna Vanglas viibinud ainult etapi korras ajutiselt 1.10.-8.10.2007; 26.11-29.11.2007 ja 28.02.-03.03.
16. Kaebajale on Tallinna Vanglas viibimise ajal jooksul võimaldatud juba kaks pikaajalist kokkusaamist, mis aga vanglast mitteolenevatel põhjustel ei ole realiseerunud.
17. Kaebaja esitas pikaajalise kokkusaamise taotluse Tallinna Vanglale 17.06.2008 ja märkis soovitavaks kokkusaamise ajaks 15.-
18. augusti
19. Tallinna Vangla rahuldas taotluse ja võimaldas kokkusaamise 13.08.
20. Kaebaja ei soovinud antud võimalust kasutada ja kokkusaamist ei toimunud.
21. Septembris 2008 kaebajale pikaajalist kokkusaamist ei võimaldatud. Oktoobris 2008 esitas kaebaja pikaajalise kokkusaamise taotluse ja soovis kokkusaamist 17.10.-19.10.
22. Kaebajale võimaldati kokkusaamine 17.10.
23. Kokkusaamine jäi ära, kuna kaebaja elukaaslane ei tulnud kokkusaamisele.
24. Vastustaja on seisukohal, et Tallinna Vangla on täitnud kõik VangS-s ja vangla sisekorra eeskirjades ettenähtud nõuded kaebajale pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamise osas. O.B kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks puuduvad õiguslikud alused, kuna pole tõendatud temale mittevaralise kahju tekkimine, samuti see, et väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ning et tekkinud kahju ja haldusorgani õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Vastustaja palub jätta O.B kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
25. Kohus, uurinud kohtule esitatud menetlusosaliste seisukohti ja kirjalikke tõendeid, leiab, et O.B kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt:
26. Vastavalt VangS § 25 lg 1 võimaldatakse kinnipeetavale pikaajalisi kokkusaamisi abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, võõras- või kasuvanema, võõras- või kasulapse, venna või õega. Pikaajalisi kokkusaamisi faktilise abikaasaga lubatakse tingimusel, et neil on ühised lapsed või vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse 2 kandmise algust. Sama paragrahvi lg 2 sätestatu kohaselt pikaajaline kokkusaamine on üks ööpäev kestev kooselamine vangla selleks ettenähtud ruumides ilma pideva järelevalveta. Põhjendatud juhtudel võib vangla direktor kinnipeetava pikaajalise kokkusaamise taotluse lahendamisel pikendada pikaajalist kokkusaamist kuni kolme ööpäevani, kui see on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega ning kinnipeetava käitumine on karistuse kandmise ajal olnud hea.
27. Pikaajaliste kokkusaamiste kord, sagedus ja kokkusaajatele lubatud asjade loetelu on sätestatud justiitsministri 30.11.2000 käskkirjaga nr 72 kehtestatud Vangla sisekorraeeskirja (VSkE)
28. peatükis. Vastavalt VSkE §-le 45 võimaldab vangla juhtkond kinnipeetavale vähemalt ühe pikaajalise kokkusaamise üks kord poole aasta jooksul. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kaebaja viibis karistuse kandmisel Tallinna Vanglas alates 14.05.
29. Kuni kaebuse esitamiseni 11.12.2008 möödunud seitsme kuu jooksul võimaldati kaebajale kaks pikaajalist kokkusaamist – 13.augustil 2008 ja 17.oktoobril
30. Mõlemad pikaajalised kokkusaamised jäid toimumata vanglast mitteolenevatel põhjustel.
31. VSkE § 44 kohaselt toimuvad pikaajalised kokkusaamised taotluste põhjal igakuiselt koostatava graafiku alusel. Võimaluse korral arvestatakse graafiku koostamisel kinnipeetava poolt soovitud kokkusaamise kuupäevadega, kuid VangS ega VSkE ei näe ette vangla kohustust võimaldada pikaajaline kokkusaamine kinnipeetava taotluses märgitud kuupäevadel. Antud juhul märkis kaebaja esitatud taotlustes pikaajalisteks kokkusaamisteks kolmepäevased ajavahemikud – vastavalt 15.-
32. august ja 17.-19.10.
33. Tulenevalt VangS § 25 lg 2 on pikaajalise kokkusaamise kestuseks üks ööpäev, mida vangla direktor võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni kolme ööpäevani (kuid ei ole kohustatud seda tegema). Seega võimaldati kaebajale pikaajaline kokkusaamine kummalgi juhul ühel päeval (13.08.2008 ja 17.10.2008) seaduslikult. Vangla määrab pikaajalise kokkusaamise kuupäevad vastavalt sellele, kuidas seda võimaldavad vangla territooriumil asuvad kokkusaamisruumid või muud kokkusaamiseks ettenähtud kohad. Kuna vangla ei ole kohustatud määrama pikaajalist kokkusaamist just kinnipeetava poolt soovitud kuupäeval, siis puudus kaebajal õigus nõuda, et vangla võimaldaks talle pikaajalise kokkusaamise just tema poolt soovitud ajavahemikku 15.-17.08.2008 jääval päeval – 17.08.
34. Samuti pole millegagi tõendatud, et juhul, kui kokkusaamine oleks määratud mitte 13.08., vaid 17.08., nagu soovis kaebaja, oleks tema elukaaslane kokkusaamisele ilmunud. Kohus on seisukohal, et Tallinna Vangla tegevus kaebajale pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamisel on olnud seaduslik.
35. Põhjendamatud ja paljasõnalised on kaebaja väited selle kohta, et kuna vangla poolt
36. augustiks 2008 määratud pikaajalise kokkusaamise aeg kaebaja elukaaslasele ei sobinud, läksid nad tülli ja elukaaslane keeldus seetõttu tulemast ka
37. oktoobril toimuma pidanud kokkusaamisele. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit selle kohta, et Tallinna Vangla tegevus pikaajaliste kokkusaamiste aja määramisel oleks mingil viisil mõjutanud kaebaja suhteid tema elukaaslasega või et pikaajaliste kokkusaamiste mittetoimumise põhjuseks on olnud vangla õigusvastane tegevus.
38. Kaebaja soovib temale väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju 50 000 krooni hüvitamist Tallinna Vangla poolt. Kaebaja ei ole suutnud põhjendada, milles seisneb temale tekitatud kahju. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise ning au või hea nime teotamise korral. Kaebaja on viidanud küll võimalike psüühilise ja füüsilise tervisekahjustuste tekkimisele närvitsemise tõttu oma perekonnaelu pärast ja xxxxxxxxxx 3 xxxxxxxxxxxxxx, kuid tegemist on puhtal kujul oletuslike ning otsitud väidetega. Mingite reaalsete tervisekahjustuste esinemist kaebajal ja nende seost pikaajaliste kokkusaamiste mittetoimumisega tuvastatud ei ole. Samuti ei esine antud juhtumi puhul muid RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud mittevaralise kahju tekkimise asjaolusid.
39. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajale ei ole kaebuses kirjeldatud asjaoludel Tallinna Vangla poolt kahju tekitatud. Tallinna Vangla tegevus kaebajale pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamisel on olnud seaduslik ja õiguspärane. Tallinna Vangla on võimaldanud kaebajale pikaajalisi kokkusaamisi VSkE-s ettenähtud sagedusega. Kaebaja pikaajaliste kokkusaamiste ärajäämine ei olnud tingitud vangla tegevusest ning põhjuslik seos vangla tegevuse ja pikaajaliste kokkusaamiste mittetoimumise vahel puudub. Vanglal puudub võimalus mõjutada kinnipeetavate perekonnaliikmeid kokkusaamistele tulema, kui nad seda teha ei soovi. Marion Vakker kohtunik 4