KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-1931 Haldusasi V.U kaebus Tallinna Lasnam

§ 46

lg 3 tegi Lasnamäe LOV rahvastikuregistri osakond eluruumi omaniku taotluse V.U-le teatavaks posti teel, saates viimasele 22.03.2007 tähitud kirja nr 16/169, ning avaldas vastava teadaande Ametlikes Teadaannetes.

1. Pärast teate edastamist ja Ametlikes Teadaannetes avaldamist ei võtnud V.U seaduses ettenähtud ühekuulise tähtaja jooksul ühendust Lasnamäe LOV rahvastikuregistri osakonnaga ega esitanud tõendeid selle kohta, et tal on õigus kasutada xxxxxx xx xx korterit oma elukohana, ega ka tõendeid vara jagamise kohta abielulahutuse käigus.
2. 23.04.2007 tehti rahvastikuregistrisse kanne V.U aadressiandmete muutmiseks. V.U elukoha aadressiks on alates 23.04.2007 Tallinn, Lasnamäe linnaosa.
3. Augustis 2008 esitas V.U Lasnamäe LOV rahvastikuregistri osakonnale taotluse (elukohateate) oma elukoha registreerimiseks xxxxxx xx xx aadressile. 02.09.2008 kirjaga nr 8-3/3 teatas Lasnamäe LOV rahvastikuregistri osakond V.U esindajale A.Politanov`ile, et keeldub xxxxxx xx xx eluruumi kandmisest rahvastikuregistrisse V.U elukohana, kuna ei ole dokumentaalselt tõestatud, et isik omab õigust kasutada nimetatud eluruumi oma elukohana. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
4. Kaebaja on seisukohal, et Lasnamäe LOV rahvastikuregistri osakonna 23.04.2007 toiming on õigusvastane ning rikub kaebaja õigust kasutada xxxxxx xx xx korterit oma elukohana. Kaebaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt:
5. Xxxxxx xx xx korter on kaebaja ja tema lahutatud abikaasa I.U ühisomandis. Korter on omandatud abielu ajal. Kaebaja on meremees ning viibib sageli pikka aega merel. Kasutades asjaolu, et Xxxxxx xx xx korteri omanikuna on kinnistusraamatusse kantud kaebaja lahutatud abikaasa I.U, ja kaebaja pikaajalist merelviibimist, on I.U Lasnamäe LOV ametnikke petnud, väites, et kaebaja Xxxxxx xx xx korteris ei ela. Kaebaja väitel on ta merelt tulles korteris regulaarselt elanud.
6. 22.03.2007 esitas I.U Lasnamäe LOV rahvastikuregistri osakonnale alusetu avalduse kaebaja elukoha aadressiandmete muutmiseks seoses sellega, et kaebaja kõnealust eluruumi ei kasuta ja et kaebajal ei ole õigust temale kuuluvat korterit oma elukohana kasutada. LOV ametnikud nimetatud avaldust ei kontrollinud ega selgitanud välja, et korter on abielu kestel omandatud varana abikaasade ühisvara perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 tähenduses ja kaebaja on Xxxxxx xx xx korteri ühisomanik, sõltumata asjaolust, et kinnistusraamatus nimetatud fakt ei kajastu. I.U avaldus rahuldati ebaseaduslikult.
7. Kaebaja leiab, et tal on õigus olla registreeritud aadressil Xxxxxx xx xx asuvas korteris tulenevalt RRS § 40 lg-st 4, mille kohaselt elukohateates esitatakse ühe elukoha aadress. Kui isik kasutab elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks omal valikul ühe tema poolt kasutatava elukoha aadressi. Kaebaja möönab, et tema omandis on ka teine korter, kuid kaebajal ei ole võimalik seal elada, kuna seal elavad tema sõbrad. Kaebaja ise elab käesoleval ajal üürikorteris. 12.

§ 46

lg 4 kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus ei rahulda eluruumi omaniku taotlust, kui isik taotluse kättetoimetamisest või Ametlikes Teadaannetes avaldamisest arvates ühe kuu jooksul tõendab dokumentaalselt oma õigust kasutada eluruumi oma elukohana. Kaebaja ei ole saanud vastustajalt RRS § 46 lg 4 kohast taotlust. Ametlikes Teadaannetes avaldatust sai kaebaja teada alles 31.07.

1. Kaebaja on seisukohal, et enne teate Ametlikes Teadaannetes avaldamist oleks Lasnamäe LOV pidanud veenduma, et kõik teised kättetoimetamise vahendid ei ole tulemusi andnud. Näiteks aadressil Xxxxxx xx xx elavad kaebaja täiskasvanud lapsed, kelle kaudu oleks vastustaja pidanud selgitama, kas kaebaja elab sellel aadressil, kus ta käesoleval ajal viibib ning millal saabub. Vastustaja seda ei ole teinud. Kaebaja viitab oma seisukoha põhjendamisel Riigikohtu kohtupraktikale, mille 2 kohaselt ajalehekuulutuse abil võib kutset kätte anda ainult siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemusi andnud. Kohaliku omavalitsuse organ ei ole antud juhul täitnud ka HMS §-s 6 sätestatud kohustust selgitada välja asjas tähtsust omavad asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks vajalikke tõendeid omal algatusel.
2. Augustis 2008 esitas kaebaja Lasnamäe LOV –le elukohateate tema elukoha kandmiseks rahvastikuregistrisse aadressil Xxxxxx xx xx koos tõendiga, et nimetatud korter on kaebaja ja tema endise abikaasa I.U ühisomandis. Lasnamäe LOV rahvastikuregistri osakond keeldus Xxxxxx xx xx eluruumi kandmisest rahvastikuregistrisse kaebaja elukohana. Vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu on kaebaja kaotanud võimaluse elada Xxxxxx xx xx korteris ja ta on pidanud otsima endale uue elukoha. Vastustaja on rikkunud kaebaja õigust kodu ja eraelu puutumatusele ning on tekitanud kaebajale materiaalset ja moraalset kahju. Kaebaja nimetab oma põhjendatud huvina vaidlustatud toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks temale tekitatud kahju hüvitamist.
3. Kaebaja leiab samuti, et Lasnamäe LOV, keeldudes rahvastikuregistri kande muutmisest, on rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Elukoha aadressil on õiguslik tähendus Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, rahvahääletusel ja rahvaküsitlusel, kohaliku omavalitsuse eelarvesse maksude tasumisel ja avalike ülesannete täitmisel, kui nende täitmine on seotud elukohajärgsusega. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Tallinna Lasnamäe LOV 23.04.2007 toiming (rahvastikuregistrisse kantud kaebaja elukoha Xxxxxx xx xx aadressi muutmine) ning kohustada Lasnamäe LOV kandma rahvastikuregistrisse kaebaja elukohana Xxxxxx xx xx eluruum ja hüvitama kaebajale tekitatud materiaalne kahju 5000 krooni ja moraalne kahju 5000 krooni. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et see ei kuulu rahuldamisele järgmistel põhjustel:
4. HKMS § 15 lg 3 kohaselt on kaebuse esitaja kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid tõendeid esitada ei saa, ja teatada, kus need asuvad. Kaebaja ei ole tõendanud ega põhjendanud, mil viisil toimus vara jagamine lahutuse käigus või kas üldse toimus ning milliseid kokkuleppeid on endised abikaasad omavahel sõlminud. Asjaolu, et korter oleks ühisomand, kinnistamisotsus ei tõenda. Lähtudes kinnistusraamatu kandest on korteri omanikuks I.U, kelle 22.03.2007 esitatud avalduse alusel on muudetud kaebaja aadressi andmed. RRS § 46 lg 2 alusel on I.U kinnitanud oma allkirjaga, et isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana ning isik ei kasuta seda elukohana. I.U 18.09.2008 vastusest Lasnamäe LOV-le nähtub, et kaebaja ei ela antud pinnal alates 27.12.
5. Kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud elamist antud eluruumis. Vastavalt TsÜS § 14 lg-le 1 isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab, sama seaduse § 14 lg 3 kohaselt loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta.
6. Haldusorgan on kaebaja aadressi andmete muutmise taotlemisel kolmanda isiku poolt teinud kõik endast oleneva, selgitades muutmise aluseid. HMS § 6 ei ole antud menetluses kohaldatav, kuna haldusorgan ei saa välja selgitada isikute omavahelisi kokkuleppeid. I.U on kinnitanud ning tõendanud eluruumi omaniku staatust kinnistusraamatu alusel. Kui kinnistusraamatu kanne oleks tõendanud, et kaebaja on korteri ühisomanik, ei oleks kaebajat saanud sealt välja kirjutada. 3
7. Kaebajale dokumendi kättetoimetamisel on vastustaja lähtunud seadusest. Kaebaja viide Riigikohtu praktikale ei ole antud juhul asjakohane, kuna tegemist ei ole kohtumenetlusega. RRS näeb ette isiku teavitamist tähitud kirjaga ja teate avaldamisega Avalikes Teadannetes. Kaebaja sai 24.06.2008 teada I.U-lt, et tema elukoha aadressi andmed on muudetud ning ta käis isiklikult Lasnamäe LOV-s 26.06.2008, mida tõendab kaebaja poolt lisatud dokument nr
8. Tulenevalt RRS § 46 lg 4 p-st 1 ei rahuldata taotlust, kui isik taotluse kättetoimetamisest arvates ühe kuu jooksul tõestab dokumentaalselt oma õigust kasutada ruumi oma elukohana. Kaebaja sai faktiliselt teada aadressi andmete muutmisest dokumentaalselt 26.06.
9. Seega oleks pidanud ta tõendama oma õigust kasutada eluruumi hiljemalt 27.07.2008, kaebaja aga esitas taotluse alles 31.08.
11. Vastustaja leiab, et kaebaja elukoha aadressi rahvastikuregistri kande muutmata jätmine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna linna või linnaosa täpsusega registrikanne annab isikule samad õigused osaleda kohaliku elu küsimuste otsustamisel. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
12. Kaebaja ei ela Xxxxxx xx xx korteris peale 2004.a. toimunud lahutust. Kaebaja lahkus korterist ja viis sealt ära kõik oma asjad. Mõnikord kaebaja käis korteris oma võtmetega. Peale lahutust oli kolmandal isikul kaebajaga suuline kokkulepe, et ta ei ela selles korteris enam. Abielu lahutamisel ühisvara jagamist ei toimunud. Kaebaja ei ole ka taotlenud, et ta tuleks kanda kinnistusraamatusse vara omanikuna. Korteris elavad kaebaja täiskasvanud lapsed, kuid nende suhted isaga on halvad. Kaebajal on olemas ka teine eluruum, mille omanik ta on. Taotluse esitamisel kaebaja elukoha aadressiandmete muutmiseks lähtus kolmas isik sellest, et kaebaja ei ole enam ammu kasutanud Xxxxxx xx xx korterit oma elukohana. Kõik maksed korteri eest on tasunud kolmas isik. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ning hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt:
13. Isiku elukoha andmete kandmine rahvastikuregistrisse toimub

1. peatükis ning regionaalministri 7.01.2005 määrusega nr 5 kehtestatud Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise teadete vormide ja nende täitmise juhendis sätestatud korrale. Kaebaja elukohaks oli alates 25.02.1987 Tallinnas, Xxxxxx xx xx asuv korter. Nimetatud aadress oli kuni 23.04.2007 kaebaja elukohana kantud rahvastikuregistrisse. Xxxxxx xx xx korteri omanikuks on 22.06.2001 tehtud kinnistusraamatu kande kohaselt kaebaja endine abikaasa I.U. Kaebaja abielu I.U-ga lahutati 27.12.
2. Kaebaja väitel on Xxxxxx xx xx asuv korter abielu ajal soetatud ühisvara ning on kaebaja ja tema endise abikaasa ühisomandis, vaatamata sellele, et kinnistusraamatu andmetel on korteri omanikuks I.U. Vastavalt PKS § 18 lg 1 abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel. Kolmanda isiku I.U seletuse kohaselt oli tal kaebajaga suuline kokkulepe, et viimane Xxxxxx xx xx korterit oma elukohana enam ei kasuta. Abikaasade ühisomandis oleva kinnisasja jagamise notariaalselt tõestatud lepingut vastavalt PKS § 18 lg 4 ei sõlmitud. 4
3. Kolmanda isiku I.U kinnituse kohaselt lahkus kaebaja peale 2004.a. toimunud abielulahutust Xxxxxx xx xx korterist, viis sealt ära oma asjad ega ole pärast seda korteris enam elanud. Samuti ei ole kaebaja tasunud korteri eest kommunaalmakseid. Kuigi kaebaja on I.U sõnul pärast lahkumist mõnikord küll korteris käinud, on kaebaja väited regulaarse nimetatud korteris elamise kohta merereiside vaheaegadel tõendamata ja paljasõnalised. Kaebaja ei eita, et tal on olemas teine eluruum, mis on tema omandis.
4. RRS § 46 lg 1 p-des 1-3 sätestatu kohaselt on ruumi omanikul õigus taotleda kohaliku omavalitsusüksuse pädevalt asutuselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist, kui: 1) isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv eluruum ja 2) isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana ja 3) isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana. Lähtudes nimetatud sättest, esitas Xxxxxx xx xx korteri omanik I.U 22.03.2007 Lasnamäe LOV rahvastikuregistri osakonnale taotluse kaebaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmiseks.

§ 46

lg 2 on I.U kinnitanud taotlusel oma allkirjaga RRS § 46 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud asjaolude esinemist.

1. Samal kuupäeval tegi Lasnamäe LOV rahvastikuregistri osakond taotluse RRS § 46 lg-s 3 sätestatud korras kaebajale posti teel teatavaks rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressil Xxxxxx xx xx ja avalikult ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Taotluse teatavakstegemisel on vastustaja järginud seaduses sätestatud korda dokumendi kättetoimetamiseks. Kui kaebaja ei saanud tema rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile Xxxxxx xx xx saadetud kirja kätte, siis kinnitab see väidet, et kaebaja tegelikult nimetatud aadressil ei elanud. Taotlus loeti kaebajale teatavakstehtuks selle avaldamisega ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastustajal puudus seadusest tulenev kohustus kasutada taotluse edastamiseks kaebajale muid kättetoimetamisviise peale RRS § 46 lg-s 3 märgitu. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väited HMS §-s 6 sätestatud uurimisprintsiibi mittejärgimise ja asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamata jätmise kohta haldusorgani poolt seoses sellega, et viimane ei pöördunud kaebaja asukoha väljaselgitamiseks ja esitatud taotluse kättetoimetamiseks kaebaja täiskasvanud laste poole, kes elavad aadressil Xxxxxx xx xx. Kaebaja viited Riigikohtu seisukohtadele seoses kohtukutsete kättetoimetamisega ei ole antud juhul asjakohased, kuna tegemist ei ole kohtumenetlusega.
2. RRS § 46 lg 4 p 1 kohaselt kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus ei rahulda ruumi omaniku taotlust, kui isik taotluse kättetoimetamisest või Ametlikes Teadaannetes avaldamisest arvates ühe kuu jooksul tõestab dokumentaalselt oma õigust kasutada eluruumi oma elukohana. Vastustaja kontrollis andmeid Xxxxxx xx xx eluruumi omaniku kohta kinnistusregistris ning andmetest nähtus, et ruumi omanikuks on I.U. Kaebaja ei esitanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul vastustajale ühtki tõendit, millest nähtuks tema õigus kasutada Xxxxxx xx xx korterit oma elukohana ja see, et ta kasutab omanikule kuuluvat ruumi elukohana. Seega puudus vastustajal seaduslik alus eluruumi omaniku taotluse rahuldamata jätmiseks ning registrikande tegemisest keeldumiseks kaebaja elukoha aadressi muutmiseks rahvastikuregistris.
3. Augustis 2008 esitas kaebaja Lasnamäe LOV rahvastikuregistri osakonnale elukohateate tema elukoha registreerimiseks aadressile Xxxxxx xx xx.

§ 40

lg 6 ning regionaalministri 7.01.2005 määrusega nr 5 kehtestatud Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise teadete vormide ja nende täitmise juhendi § 3 lg 2 juhul, kui elukohateate esitaja ei ole ruumi omanik ja kui elukohateatele ei ole lisatud elamuseaduses või võlaõigusseaduses sätestatud ruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopiat, tuleb elukohateatele kanda ruumi omaniku nõusolek elukoha andmete kandmiseks 5 rahvastikuregistrisse. Omanik võib oma nõusoleku anda ka eraldi dokumendil, mis lisatakse elukohateatele. Kaebaja poolt esitatud elukohateatele ei olnud lisatud nimetatud eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopiat ega eluruumi omaniku I.U nõusolekut kaebaja elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Elukohateates esitatud kaebaja enda väide, et ta on Xxxxxx xx xx eluruumi ühisomanik, ei ole dokumentaalselt tõendatud. Seega ei vastanud kaebaja poolt esitatud elukohateade seaduses sätestatud nõuetele ning vastustaja keeldus põhjendatult taotluse rahuldamisest ja Xxxxxx xx xx korteri kandmisest rahvastikuregistrisse kaebaja elukohana. Kaebuses toodud viited RRS § 45 lg 1 ja 2 rikkumisest kaebaja elukoha registreerimisest keeldumisel on arusaamatud, kuna nimetatud sätted ei ole antud juhul asjassepuutuvad.

1. Kui Xxxxxx xx xx korterit kui kinnisasja võib PKS alusel lugeda abikaasade ühisvaraks, mille omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, siis vastavalt PKS § 17 lg 5 sätestatule kantakse teine abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud abikaasa keeldub ühise avalduse esitamisest, võib teine abikaasa kohtu korras nõuda enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist. Kuna käesoleval juhul on Xxxxxx xx xx korteri ainuomanikuna kinnistusraamatusse kantud kaebaja endine abikaasa, puuduvad tõendid selle kohta, et tegemist on ühisvaraga ning et kaebaja on selle vara ühisomanik. Kaebaja saab enda vara ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist nõuda kohtu korras, nagu näeb ette PKS § 17 lg
3. Asutuse või ametiisiku toiming saab rikkuda isiku õigusi üksnes siis, kui toiming lisaks õigusvastasusele toob kaasa ka isiku õiguste lõppemise või kitsendamise. Kohus leiab eelpooltoodu alusel, et Lasnamäe LOV toimingud - kaebaja elukoha aadressi Xxxxxx xx xx muutmine rahvastikuregistris ja keeldumine Xxxxxx xx xx eluruumi kandmisest rahvastikuregistrisse kaebaja elukoha aadressina, on õiguspärased ning nimetatud toimingute sooritamine ei ole kaasa toonud kaebaja õiguste lõppemist ega kitsendamist. Kaebaja elukoha aadressi Xxxxxx xx xx muutmisega rahvastikuregistris ei kaasne kaebaja õiguse lõppemine kasutada nimetatud korterit oma elukohana. RRS §48 lg 1 kohaselt rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress ei anna isikule õigust kasutada aadressijärgset ruumi elukohana, kui puudub ruumi kasutamise õigus seaduses sätestatud alustel. Seega olenemata sellest, kas kaebaja elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Xxxxxx xx xx või mitte, ei sõltu sellest eluruumi kasutamise õigus. Eluruumi kasutamise õigus tuleneb kas elamuseadusest või muudest isikute vahelistest võlaõiguslikest suhetest. Vaidlused eluruumi kasutamise õiguse üle lahendatakse üldkohtus, mitte aga halduskohtus.
4. Elukoha aadressil on õiguslik tähendus RRS § 48 lg-s 2 loetletud juhtudel, kui pole tõendatud, et kaebaja elukoha aadressi Xxxxxx xx xx muutmine rahvastikuregistris oleks kaasa toonud kaebaja õiguste lõppemise või kitsendamise Riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, rahvahääletusel või rahvaküsitlusel, kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel või avaliku ülesande täitmisel, mille täitmine on seotud elukohajärgsusega. Kaebaja ei esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et ta ei saanud elukoha aadressi muutmise tõttu realiseerida mõnda RRS §48 lg 2 antud õigust.
5. Kohus leiab, et kaebajal puudub ka põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamiseks, kuna pole tõendatud, et kaebajale oleks vastustaja toimingutega põhjustatud materiaalset või moraalset kahju. Tõendina varalise kahju tekkimise kohta kaebajale ei ole käsitletav kohtule esitatud „võlatunnistus“ 25.06.2008, milles keegi V.V teatab, et on kaebajalt saanud 5000 krooni ühe toa üürimise eest korterist aadressil Linnamäe tee 87-20 ajavahemikul 25.06.- 6 25.08.
6. Tõendist ei nähtu, mis asjaoludel kaebaja nimetatud eluruumi kaheks kuuks üüris ja milline seos on sellel kaebaja elukoha aadressi muutmisega. Muid tõendeid varalise kahju tekkimise kohta kaebaja esitanud ei ole. RVS §9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tevise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Moraalse kahju mõistel on kaks väärtushinnangulist aspekti: isiklik ja ühiskondlik. Kuna kaebaja ei esitanud kohtule ühtki tõendit, millega oleks tõendatud mõne RVS §9 lg 1 nimetatud aluse rikkumise fakt ja selle seos vastustaja tegevusega, siis tuleb kaebaja taotlus moraalse kahju väljamõistmiseks jätta samuti rahuldamata. Kohus peab vajalikuks siinkohal veel märkida, et moraalse kahju olemasolu eeldab mingi isikliku õiguse rikkumist. Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmine ei ole isiklik õigus, vaid see kajastab riigi rahvastiku kohta peetavas registris isiku ühest elukohast teise lahkumisega seotud elukoha aadressi muutumist. Kuna antud juhul ei ole tegemist kaebaja isikliku õiguse rikkumisega, siis ei saa ka vaidlustatud toiming põhjustada kaebajale õigustamatuid kannatusi ehk tekitada moraalset kahju.
7. Menetluskulud jäävad kaebaja kanda (HKMS §92 lg 1). Marion Vakker kohtunik 7