3-08-2372/41

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 11.05.2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-2372 Haldusasi A.Z kaebus AS-i Ühisteenused ja Tallinna Transpordiameti peale viivistasu otsuse nr 0021002386 tühistamiseks. RESOLUTSIOON Jätta A.Z kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kaebuse esitaja pöördus kohtusse viivistasu otsuse tühistamiseks. Kaebuses märgitakse, et 19.09.2008. a kella 17:00 paiku parkis A.Z oma sõiduki Mercedes-Benz numbrimärgiga xxx xx, Maneeži t 5 juures. Samal kuupäeval kell 17:24 koostas AS-i Ühisteenused parkimisjärelevalve ametnik M.E kaebajale sõiduki parkimise eest parkimistasu maksmata jätmise tõttu viivistasu otsuse nr 0021002386. Koostatud viivistasu otsuse kohaselt oli kaebaja sõiduk pargitud 19.09.2008. a. kella 17:24 ajal Maneezi tn 5 kõrval tasulisele parkimisalale parkimistasu maksmata. Parkimistasu maksmata jätmise eest oli kaebajale määratud viivistasu summas 480 krooni. Kaebuse kohaselt A.Z viivistasu otsuse koostamise hetkel sõiduki vahetus läheduses ei olnud ja ta saabus sõiduki juurde kell 17:30 paiku. Sõiduki esiklaasil määratud viivistasu otsust ta ei näinud; viivistasu otsusest sai ta teadlikuks 26.09.2008. a, mil sai viivistasu otsuse kolmanda eksemplari posti teel. Ta pöördus 17.10.2008. a vaidega Tallinna Transpordiametisse ning Tallinna Transpordiamet jättis vaide 23.10.2008. a teatisega nr 5-4/08/8236 rahuldamata. Teatise nr 5-4/08/8236 sai ta kätte 28.10.2008. a. 25.11.2008. a pöördus A.Z AS Ühisteenused poolt 19.09.2008. a koostatud viivistasu otsuse nr 0021002386 tühistamise nõudes Tallinna Halduskohtusse. 15.12.2008. a võttis kohus kaebuse menetlusse ja 16.02.2009. a määras haldusasja lahendamisele suulises menetluses. KAEBAJA SEISUKOHAD 1 2. A.Z ei nõustu viivistasu otsuses nr 0021002386 ja Tallinna Transpordiameti teatises nr 5-4/08/8236 toodud seisukohtadega ning leiab, et viivistasu otsus nr 0021002386 on õigusvastane järgmistel põhjustel:

1. a)Parkimistasu ei saa võtta ega viivistasu ei saa määrata kohas, kus liikluskorraldusvahend keelab peatumise või parkimise. Sõiduk oli pargitud liiklusmärgi „peatumine keelatud“ ja selle lisatahvlite, s.o „välja arvatud territooriumi valdaja loal“, „sõiduki sundteisaldus“ ja „mõjusuund“ mõjupiirkonnas. Isegi kui ta parkis oma sõiduki viivistasu otsuses märgitu kohaselt Maneeži tn 5 kõrvale, mis jääb Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003. a määruse nr 9 punktiga 5.2.2 määratletud kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulise parkimise tsooni (südalinn), mis on piiritletud järgmiselt: Vabaduse väljak–Roosikrantsi–Pärnu mnt–Sakala–Kentmanni–Liivalaia–Pronksi–Narva maantee–Pärnu mnt, ei saa sellest teha järeldust, et parkimistasu või viivistasu tohib kooskõlas LS-i ja linnavolikogu nimetatud määrusega võtta ka parkimise eest selleks keelatud kohas. Otsuses nr 3-3-1-66-06 leidis Riigikohus, et viivistasu kuulub tasumisele juhul, kui isik ei täida parkimistasu maksmise kohustust. Kehtiv õiguskord ei näe ette võimalust määrata viivistasu isikule, kellel ei lasu parkimistasu maksmise kohustust. Liiklusseaduse § 50² lõike 1 kohaselt määratakse viivistasu juhul, kui parkimistasu on maksmata, tasutud parkimisaega on ületatud, tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt sõidukile paigaldatud. Loetletud alused on viivistasu määramiseks ammendavad. Osundatud sätet ei saa tõlgendada viisil, et isikule saab viivistasu määrata ka siis, kui parkimine on keelatud. Keelatud kohas parkimise eest on LS §-ga 7437 ette nähtud rahatrahv, sõltumata sellest, kas parkimistasu on makstud või maksmata. Maneeži 5 ja Maneeži 7 majade fassaadidel on peatumist keelavad liiklusmärgid. Vastavalt liikluseeskirja § 152 lõikele 1 ei tohi parkida kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba, ega kohas, kus ei tohi peatuda. Tasulise parkimise ala, mille piires parkimise korral tuleb maksta parkimistasu, saab hõlmata vaid neid kohti, kus parkimine on lubatud. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus ka otsuses nr 3-3-1-8-05. Riigikohtu otsuse kohaselt tähendab tasulise parkimise ala kehtestamine selle ala kehtestamist, mille piires on üldjuhul lubatud parkida üksnes raha eest. Kohalik omavalitsus ei saa lubada parkimist ja nõuda selle eest raha seal, kus parkimine on liikluseeskirja või liikluskorraldusvahendiga üldse keelatud. Keegi ei saa parkimistasu maksmisega osta õigust parkida selleks keelatud kohas. Seetõttu ei saa parkimistasu maksmata jätmise korral määrata ka viivistasu.
2. b)Mootorsõiduk ei olnud pargitud alal, mille piires võib nõuda parkimistasu ja määrata parkimistasu maksmata jätmise eest viivistasu. Tallinna linna territooriumil on parkimistasu kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003. a määrusega nr 9 Määruse p 1.1 kohaselt on parkimistasu Tallinna linna avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eesmärgil kehtestatud kohalik maks. Määruse punkti 2.1 kohaselt on parkimistasu objektiks linna avalikule tasulisele parkimisalale pargitud mootorsõidukid ja (järel)haagised. Määruse punkti 5.4 kohaselt tähistatakse mootorsõidukite avalikud tasulised parkimisalad liikluskorraldusvahenditega. Sissesõidul Maneeži 7 ja Maneeži 5 majade hoovi igasugused parkimiskorraldusvahendid puuduvad. Samas on mõlema maja fassaadidel peatumist keelavad liiklusmärgid koos lisatahvliga "Omaniku loal". Majade Maneeži 7 ja 5 kõrval ning taga asub eramaa õueala, mille piires ei kehti määruse punkti 1.1 kehtestatud kohalik maks, st tegemist ei ole avaliku tasulise parkimisalaga. Tasulist parkimisala on linnal õigus kehtestada ainult linnale kuuluval territooriumil. Territooriumile, mis linnale ei kuulu, ei saa 2 linn mingil juhul lähtudes LS § 501 lõikest 1 tasulist parkimisala kehtestada. Seega, kui sõiduk on pargitud territooriumile, mis ei ole linna omandis, isegi kui see territoorium jääb linna poolt kehtestatud tasulise parkimisala tsooni, ei saa linn nõuda parkimistasu ega määrata viivistasu parkimistasu maksmata jätmise eest. 3. Vastustaja taotlusele õigusabikulude väljamõistmise osas märgib kaebaja, et viivistasu otsuste tegemisel täidab AS Ühisteenused haldusülesannet, mis on üks tema põhitegevusi. Haldusasjades peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-24-07. VASTUSTAJA SEISUKOHAD 4. Kaebus ei ole põhjendatud. Viivistasu koostati õiguspäraselt LS § 50² lg 1 punktis 1 sätestatud alusel seetõttu, et kaebaja parkides Tallinna linna avalikul tasulisel parkimisalal ei olnud tasunud ettenähtud korras parkimistasu. Kaebaja väide, justkui ta oleks parkinud sõiduki keelava märgi „parkimine keelatud“ mõjupiirkonnas, on asjakohatu. Kohta, kuhu kaebaja sõiduk viivistasu otsuse koostamise ajal pargitud oli, ei ulatu parkimist keelava märgi mõjupiirkond. Mootorsõiduk oli pargitud Tallinna linna avalikul tasulisel parkimisalal. Vastustaja peab asjakohatuks ka väidet, et õuealal on parkimine ilma parkimistasu maksmata lubatud, kuivõrd väide ei põhine ühelgi õigusnormil. Seega leiab vastustaja, et viivistasu koostamine käesoleva vaidluse tinginud asjaoludel on põhjendatud LS § 50² lg 1 punkti 1 alusel ning kaebus tuleb rahuldamata jätta. 5. Kohtuistungil jäid menetlusosalised oma nõuete juurde. KOHTU SEISUKOHAD 6. Kohus uurinud toimikusse esitatud materjale, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 7. Viivistasu otsus nr 0021002386 märgib ära, et 19.09.08.a. kell 17:24 on sõiduauto Mercedes-Benz xxx xxx pargitud Tallinnas Maneeži tn 5 kõrval parkimistasu maksmata. Kaebuse esitaja oli kaebuses märkinud, et ta parkis sõiduki Maneeži t majade nr 5 ja 7 taga asuvas hoovis. Kohus palus kaebuse esitajal täpsustada sõiduki parkimise kohta ja A.Z esitas kohtule vastuse ning tähistas skeemil sõiduki asukoha (tlk 21). Kuna vastustaja esitas kohtule fotod sündmuskohast, millelt nähtus märgitud sõiduki asukoht, siis ei saanud vastata kaebuses märgitud väited sõiduki asukohas tõele, mistõttu kohus määras kohtuistungi, et selgitada välja sündmuse asjaolud menetlusosaliste juuresolekul. Asja kohtulikul arutamisel nõustus A.Z, et fotodel tlk 72-76 on jäädvustatud temale kuuluv sõiduk kohas, kus ta tegelikult parkis. Seega on asja arutamisel leidnud kinnitust, et kaebaja poolt esitatud skeemil oli ta märkinud sõiduki asukoha valesti. Kaebaja parkis sõiduki küll Maneeži tn 5 ja 7 majade taga, kuid seal asuva elektrialajaama kõrvale. Elektrialajaam kannab fotodelt nähtuvalt silti aadressiga „Maneeži 5“. Seega sai kontrolör identifitseerida sõiduki asukoha märgitud aadressist lähtuvalt. Samal ajal on maakatastri dokumentidest näha, et katastriüksus 78401:103:0350 on moodustatud aadressiga Maneeži 7a (tlk 79). See katastriüksus on moodustatud elektrialajaama maakasutuse kohta. Vaatamata märgitud aadressi erinevustele ei ole kahtlust, et elektrialajaam asub Tallinna Kesklinnas sündmuse kohas ja sõiduk oli pargitud selle ehitise juurde. Eelmärgitud katastriüksuse moodustamise õiguslikuks 3 aluseks on Tallinna Lv korraldus nr 7628-k 01.12.99.a. Vastavaid andmeid täpsustab piiriprotokoll tlk 80. Kuigi A.Z nõustaja avaldas kohtule kahtlusi, et viivistasu otsus tuleb tühistada juba selle tõttu, et elektrialajaama aadress on viivistasu otsuses vale, ei nõustu kohus selle seisukohaga. Kohtul ei teki kahtlusi, missuguses kohas toimus sündmus ja kus asus sõiduk. Viivistasu otsuses on tähistatud objekt, mille kõrval sõiduk paiknes, lähtudes objekti küljes asuvast tähistusest, seega on sündmuskoht tuvastatav, lisaks tõendavad sõiduki asukohta fotod. Viivistasu otsus ei ole märgitud põhjusel tühistatav, seda enam, et kaebuse esitaja kinnitas kohtuistungil, et ta viibis selles kohas ja tema sõiduk oli pargitud märgitud objekti juurde. Seega ei leidnud kinnitust kaebuses esitatud väide, et A.Z parkis sõiduki Maneeži t 7 elamu taha tema poolt esitatud skeemil märgitud kohas. Kohtuistungil leidis kinnitust, et elektrialajaam ei jää Maneeži t 7 või 5 eluhoonetega seotuks ja selle juurde on moodustatud iseseisev katastriüksus, seega ei vasta tõele väide, et A.Z parkis sõiduki eelmärgitud eluhoonete eramaale ning talle ei saa selle tõttu määrata viivistasu. Sõiduki peatamise ja parkimise koht fotodelt nähtuvalt on elektrialajaama kõrval selliselt, et sinna ei ulatu eluhoonete maa ega ka alajaamale määratud maa. Alajaamale määratud teenindusmaa piir ehk katastripiir on viidud ühtivusse sõiduki parkimise kohas alajaama seinaga. Märgitu tõttu on ebaõige väita, et kaebuse esitaja ei kasutanud sõiduki parkimiseks Tallinna linna avalikku maa-ala. Kaebuse esitaja sai veenduda toimiku materjali põhjal, et läbisõit Maneeži tänavalt V. Reimanni tänavale on võimaldatud läbi reformimata maa ehk läbi avaliku tee, mis kuulub linnale ega ole kahe märgitud elamu või mõne muu eraomaniku valduses. Seega ei ole leidnud kinnitust kaebaja väide, et sõiduk ei olnud pargitud alale, mille piires võib nõuda parkimistasu ja määrata selle tasumata jätmisel viivistasu. 8. A.Z kinnitas, et ta ei paigaldanud sõidukile parkimiskella ega fikseerinud parkimise aja algust. Ta selgitas, et ta kiirustas kokkusaamisele ja tal oli vaja parkida antud piirkonnas, kuid kõik kohad olid sõidukitest hõivatud. Seega nähtub, et A.Z kinnitab ka ise, et parkimiskella ta ei kasutanud ja parkimise aja algust ei tähistanud, vastavalt nähtub parkimiskella puudumine ka sündmuskohal tehtud fotodelt. 9. Kaebaja väidab, et viivistasu ei saa määrata siis, kui on rikutud keelava liiklusmärgi nõudeid. A.Z leiab, et Maneeži t 5 ja Maneeži t 7 eluhoonete fassaadidel on peatumist keelavad liiklusmärgid. Vastavalt LE § 152 lg 1 ei tohi parkida kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba, ega kohas, kus ei tohi peatuda. Sellest, et tasulise parkimise ala Tallinnas on piiritletud tänavatega, ei saa teha järeldust, et parkimistasu või viivistasu tohib kooskõlas LE-ga ja linnavolikogu määrusega nr 9 võtta ka parkimise eest selleks keelatud kohas. Samale seisukohale jäi kaebuse esitaja ka kohtuistungil. Kohus märgib siinkohal, et asja materjalid ei kinnitanud, et kaebuse esitaja parkis sõiduki kohas, kus parkimine on keelatud. Vastavat väidet kummutavaid tõendeid ei esitatud ka kohtuistungil. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et antud juhul on asjaolud samased, millele viitab Riigikohtu lahend 16.03.05.a. nr 3-3-1-8-05. Käesoleval juhul on tegemist tasulise parkimise alaga, selle piires on lubatud parkida ja peatamist keelavat liikulusmärki seal ei asu. Tlk 88 ja 54 on kohtule esitatud skeemid, millel on tähistatud ära liikluskorraldust puudutavalt liiklusmärgid, mille on paigaldanud tee valdaja ja vastavalt peaks Maneeži t 5 seinal olema liiklusmärk 523 ning enne suundumist Reimanni tänavale, mis on ühesuunalise liiklusega, liiklusmärk 523 ja Reimanni tänaval liiklusmärk 361. 10. Kaebuse esitaja lähtus kaebuse esitamisel ekslikest eeldustest. 4 Eelnevalt on kohus tuvastanud sõiduki asukoha ja leiab, et märgitud kohas oli parkimine lubatud. Parkimisel ilma tasu maksmata kohas, kus kehtib Tallinna Linnavolikogu 30.01.03.a. määruse nr 9 tingimustele vastav kord, määratakse viivistasu. Parkimistasu ei ole antud juhul nõutud parkimise eest kohas, kus oleks parkimine keelatud. Peatumist keelavat liiklusmärki ei ole kaebaja valitud sõidusuunal paigaldatud. Vastupidist kaebaja väidet ei kinnita ka sündmuskohale paigaldatud liikluskorralduslikud vahendid ning kaebaja poolt esitatud fotomaterjal. A.Z oli sisenenud kesklinna valveta tasulise parkimise tsooni ja ta oli kohustatud jälgima liikluskorraldusvahendeid, mis teavitasid teda tsooni sisenemisest. A.Z väitis, et ta ei pea teadma, missugused tänavad ja teed on hõlmatud tasulise parkimise tsooniga. Kohus märgituga ei nõustu. Kui isik ei suuda liikluses vastavat infot liikluskorraldusvahendite alusel jälgida, siis tuleb enne parkimist või vähemalt parkimise alustamisel veenduda, missugune parkimiskorraldus valitseb antud kohas. Seda on enne sõidu alustamist otstarbekas uurida ka avalikest infoportaalidest interneti vahendusel, näiteks AS Ühisteenused kodulehel, ka seal on esitatud skeemid, tänavate nimetused ja parkimise tsoonid. Enne parkimist peab isik olema veendunud, et ta ei riku kehtivat korda. Isiku seletus, et ta ei tea parkimiskorralduse nõudeid, ei vabasta teda viivistasu maksmise kohustusest, kui see on vastava otsusega määratud. A.Z selgitustest kohtuistungil saab järeldada, et tal oli vaja parkida ning ta ei paigaldanud parkimiskella sõidukile, tal oli kiire. Selgitus, et sündmuskohal on paigaldatud liiklusmärgid, mis keelavad antud juhul peatuda ja sõiduk oleks tulnud vastavalt kas teisaldada või määrata politsei poolt liiklustrahv, on väär. Politsei ei saa määrata trahvi, kui sõiduki omanik ei ole rikkunud LE neid nõudeid, mille kohaselt ei oleks antud kohas tohtinud peatuda või parkida. Vastaval alal oli õigustatud liiklusmärke paigaldama ja liikulust korraldama mitte elamuühistu või muu territooriumi valdaja. Tallinna Transpordiameti kaudu saadud informatsioon kinnitab, et Maneeži tänava poolt sissesõidul ei ole paigaldatud neid liiklusmärke, mida nimetab kaebaja ja mis keelaksid sõiduki parkimise antud teelõigul. Vastavalt ei kajasta seda kohtule esitatud skeem tlk 54 ja 88. Liiklusmärgid, mis on paigaldatud eluhoone seintele, ei kohustanud sõidukijuhti neist juhinduma suundumisel sõidusuunas, mille valis kaebuse esitaja. Kohus nõustub kaebaja nõustaja seisukohaga, et arusaamatuks jääb, miks Maneeži t 5 eluhoone küljele on kohtule esitatud skeemil näidatud liiklusmärgi nr 523 paigaldamine, mida seal muuhulgas tegelikkuses ei ole. Kuid samas nähtub, et tegelikkuses sündmuskohal olematu märk ei saanud kaebajat eksitada ja see ei saa avaldada mõju liiklusoludele. Kuigi sündmuskohal on eluhoonete küljele paigaldatud liiklusmärke, mis Tallinna Transpordiameti skeemilt ei nähtu, jääb kohus seisukohale, et isegi nende märkide olemasolu sündmuskohal ei muuda olukorda. Liiklusmärgid ei ole paigaldatud sõidusuunas, so sissesõidul Maneeži tänavalt vaataja poole ja selliselt ei saanud ega saa nad ka avaldada mõju suunas, kuhu soovis liikuda kaebuse esitaja. Maneeži t 5 ja 7 elamute hoovis on mitmeid liiklusmärke, see nähtub ka skeemilt tlk 54, kuid need märgid ei avalda mõju sellele alale, kuhu parkis oma sõiduki kaebuse esitaja. Siinkohal ei mõjuta vaidlust asjaolu, kas pädev ametkond teab, missugused liiklusmärgid on tegelikult sündmuskohale paigaldanud elamuühistu või muu isik, võrreldes skeemiga, mis esitati kohtule Tallinna Transpordiameti kaudu. Elamuühistu või muu isiku paigaldatud liiklusmärgid ei muutnud pädeva isiku määratud liikluskorraldust, st korraldust, mille oli ette näinud Tallinna linn ning märgitu tõttu ei saa ka väita, et kaebaja rikkus LE-d sellega, et parkis kohas, kus liiklusmärk seda keelab. Vastupidiselt nähtus, et ta parkis sõiduki kohas, kus see oli lubatav ja peatumist keelav liiklusmärk puudus. Kuigi kaebuse väidetest jäi vastustajale õigustatult arusaam, et A.Z nii või teisiti soovis rikkuda kehtivat korda (selgitus peatumisest kohas, kus tulnuks sõiduk teisaldada või määrata liiklustrahv, parkimine üle 15 minuti), on käesolevas kaebuses oluline tuvastada, et parkimine toimus kohas, kus see oli lubatav ning tuli maksta parkimistasu või tähistada parkimise aja algus kellaga. 5 11. Lisaks selgitab kohus, et viivistasu otsuse tegemise tingis kaebaja enda käitumine. Isikul lasub tõendamiskoormus parkimise alustamise hetkeseisuga, mis on kooskõlas LS mõttega. LS 501 lõike 4 kohaselt tuleb parkimistasu maksta enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Isik, kes pargib sõiduki tasulisele parkimisalale, peab täitma oma hoolsus- ja tõendamiskohustust vahetult peale parkimise alustamist, mitte aga lootma tagantjärele tõendamisele. Kaebuse esitaja on mootorsõiduki juht, kellele juhtimisõiguse andmise eelduseks on teatud tingimustele vastamine, st, et muuhulgas hõlmab sõiduki juhtimine ka liiklusseaduse tundmist. Liiklusseadus sätestab kehtestatud nõuete rikkumise tagajärjed. Parkimiskorra nõuete täitmata jätmise korral koostatav viivistasuotsus on karistusliku iseloomuga haldussunnivahend. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õiguserikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras ning vastav kord on mõistlik ja proportsionaalne. Lihtsustatud menetluse olemusele vastab parkija kohustamine olla eriliselt hoolikas parkimiskorra järgimisel. Mootorsõiduki juht peab sõiduki tasulise parkimise alale parkimisel olema piisavalt hoolas ja täitma LS 501 lõikes 4 sätestatud kohustust. Parkimistasu maksmist, maksusoodustust või –vabastust peab isik tõendama. Antud juhul A.Z enda selgituste ja vastustaja koostatud viivistasuotsuse asjaoludel määrati kaebajale viivistasu õigustatult ja kooskõlas seadusega. LS §-st 502 ei tulene parkimisjärelevalve ametiisikule kaalutlusõigust. Kui ametnik tuvastab ühe lõikes 1 nimetatud asjaoludest, millised on iseseisvateks viivistasu määramise otsuse tegemise alused, on parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul kohustus viivistasu otsus koostada. Teeseaduses § 4 kohaselt on avalikult kasutatavad teed riigimaantee, riigi talitee, kohalik tee ja kohalik talitee. Avalikult kasutavat teed võib kasutada igaüks Teeseaduses ja teistes õigusaktides sätestatud piirangutel. Sama seaduse 5 ptk § 33 lg 1 kohaselt liiklust korraldatakse liiklusseaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt. Teeseaduse § 2 lg 4 kohaselt kohalik omavalitsus korraldab liiklust ja tagab liiklusohutuse oma haldusterritooriumil; § 3 lg 2 kohaselt liikluskorra määrab Vabariigi Valitsus liikluseeskirjaga. Liikluse korraldamise eesmärk on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liikluse korraldamine toimub liiklusmärkide, teemärgiste, fooride, piirete ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt teeseaduse alusel kehtestatud nõuetele. Liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. Liiklusseaduse § 48 (Piirangud mootorsõidukite liiklusele) lg 1 märgib, et mootorsõidukid, välja arvatud eritalituse sõidukid, ei või sõita, peatuda ega parkida väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks. Nendes kohtades võib liigelda ainult maaomaniku loal ja lg-s 2, et mootorsõidukid, välja arvatud eritalituse sõidukid, ei või sõita, peatuda ega parkida kõnniteedel, ohutussaartel, eraldusribadel, õuede ja teega külgnevate alade sissesõitudel. A.Z parkis sõiduki teel, millel puudus peatumist keelav liiklusmärk. Sama seaduse § 50 lg 4 kohaselt korraldab parkimist teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Antud juhul oli liiklus korraldatud viisil, mis lubas liikuda kaebaja poolt valitud sõidusuunas ja ka peatada sõiduk ning parkida. Parkimise korraldamine, sh tasulise parkimise korraldamine on lubatav tulenevalt LS § 50 lg 5.