KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-418 Haldusasi A.K kaebus AS-i Ühisteenused 10.11.2008. a viivi

§ 10

lõike 6 kohaselt esitatakse koos kaebusega kohtule tõend riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitas lisaks,

§ 7

lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi ja piiratud vabadusi. Kaebuse esitaja märkis üksnes, et talle pole otsust väljastatud. Kohus märkis,

§ 10

lg 2 punkti 4 kohaselt tuleb kaebuses märkida, milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub või milliseid vabadusi piirab. Samuti tuleb kaebuses märkida, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane (HKMS § 10 lg 2 p 3). Kohus selgitas,

§ 15

lõike 3 kohaselt on kaebaja kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Kaebusel oli teisigi puudusi, mistõttu kohus märkis,

§ 10

lõike 1 kohaselt tuleb kaebuse päisesse märkida menetlusosaliste 1 nimed, nende aadressid ja sidevahendite andmed. Kaebuse esitaja oli märkinud vastustajaks Transpordiameti, ja kohus selgitas, et viivistasu otsuse vaidlustamisel on vastustajaks AS Ühisteenused. Kohus selgitas, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja täitmisteade on täituri toimingud, mis käesolevas asjas läbivaatamisele ei kuulu, kuna täituri tegevus allub pädevuselt maakohtule ja täitur on vastavalt ära märkinud, kuidas saab tema otsuse vaidlustada; eeltoodu valguses jäi kohtule arusaamatuks kaebuse teine palvepunkt, mida kohus palus täpsustada. Kohus selgitas, et ilmselgelt on kaebus ka mittetähtaegne, kuivõrd viivistasu otsus on juba pööratud täitmisele ja täitur on pidanud posti edastama 29.01.09.a. ning teistkordselt 03.02.09.a. Kui kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, tuleb esitada tähtaja ennistamise taotlus ning märkida mõjuvad põhjused, mis teda takistasid õigeaegselt pöörduda kohtusse

1. Kohus tegi päringu AS-le Ühisteenused ja palus saata viivistasu otsuse, vastava nõude AS Ühisteenused täitis 03.03.09.a. A.K sai väljastusteate kohaselt käiguta jätmise määruse kätte 27.02.09a. ja vastas kohtule 09.03.09, kuid ei kõrvaldanud puudusi, mistõttu kohus jättis uuesti kaebuse käiguta.
2. Uues vastuses kaebaja ei kinnita kohtule, et ta soovib esitada tühistamisnõude, samas ei täpsusta ta nõuet ja kordab esimest nõuet samas sõnastuses. Kaebaja ei teinud nõudes muutust ka vastustaja osas ega märgi, millal ta tutvus täituri juures toimikuga ja tutvus viivistasu otsusega. Kaebuse esitaja ei esitanud tähtaja ennistamise taotlust. Samal ajal lisas ta teisegi nõude- avalik õiguslikus suhtes tekitatud kahjunõude Tallinna Transpordiameti vastu (moraalne ja rahaline kahju). Lisatud oli riigilõivu tasumise dokument seisuga 23.02.09.a.
3. Kohus tegi päringu AS Ühisteenused ja sai vastuse 26.03.09.a., milles märgitakse, et kaebus ei ole tähtaegne ja viivistasu otsus väljastati 10.11.08.a. mootorsõiduki esiklaasile, edasi edastati kullerpostiga 2 korral otsus A.K elu ja töökohta, kuid otsuse edastamine ei õnnestunud, seejärel jäeti postkasti teade, millele A.K samuti ei reageerinud. Kohtu jaoks lisati dokumendid, millest nähtub, et A.K-le on kullerteenusega saadetud viivistasu otsuse 3 eksemplar.
4. Kohus kordas uues käiguta jätmise määruses nõudeid ja palus kinnitust, kas kaebaja soovib esitada tühistamisnõude või hoopiski tuvastusnõude. Kohus selgitas nõuete vahet. Samas märkis kohus, et vastamisel muutusid nõuded ebaselgeks, kuna teine palvepunkt on esitatud moraalse ja materiaalse kahju nõudes. Kohus selgitas RVS alusel, kuidas tuleb neid nõudeid esitada ja põhjendada, tasuda tuleb riigilõiv. A.K sai kätte määruse 03.04.09.a. Kohus oli andnud vastamiseks pikendatud tähtaja. Käesoleva ajani kaebaja määrusele ei ole vastanud ning puudusi kõrvaldanud. Kohus hoiatas kaebuse esitajat, et tähtaegselt määruses toodud puuduste kõrvaldamata jätmisel kaebus tagastatakse läbivaatamatult.
5. A.K on saanud kohtumääruse kätte 03.04.09.a. (tlk 40), seega möödus vastamise tähtaeg 23.04.09 (incl.)
6. Juhindudes HKMS § 11 kontrollib kohus kaebuse saabumisel, kas see vastab HKMS § 10 nõuetele ning kas on tasutud riigilõiv, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse ja kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused. Vastavalt § 11 lg 2, kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle kohta käiguta määruse ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Juhul, kui kaebuse puudused jäävad kõrvaldamata määratud tähtajaks, tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale. Kohus leiab, et käesolevalt tuleb kaebus mõlemas nõudes tagastada, kuna kaebus on esitatud oluliste puudustega ja määratud tähtajaks ei ole puudusi kõrvaldatud, kaebaja on jätnud üldse kohtule määruse alusel vastamata. Esimese nõude osas ei saa kohus võtta seisukohta, kas kaebaja sooviks on haldusaktist vabaneda ja esitada tühistamisnõue või on 2 tema sooviks esitada tuvastusnõue. Kaebusest ei nähtu põhjendatud huvi ega õiguste rikkumise viidet ja selgitusi. Kohus leiab, et väidetav otsuse mitteesitamine ei selgita sündmusega seotud asjaolusid ega selgita nõuet, õiguste rikkumist seotult viivistasu määramisega või põhjendatud huvi olemasolu. Kohus ei saa antud juhul ka suunata kaebuse esitajat, kuivõrd kohtule ei ole saadetud isegi kinnitust või selgitust määrusele, milles kohus püüdis suunata kaebajat konkreetse nõude esitamisele. Kaebaja lisas veel teisegi nõude, so kahjunõude, kuid sellest ei nähtu, miks see on esitatud Transpordiameti vastu ja milles seisneb kahjunõue. Kaebuses on küll märgitud, et tekitati moraalne ja materiaalne kahju, kuid vastavat nõuet tuleb täpsustada ja kohtule selgitada, milles seisneb moraalne ja milles materiaalne kahju, vastavalt saab kohus määrata vastustaja ja uurida kahju olemust. Kaebuse esitajal tuli kahjunõude esitamise korral tasuda juurde riigilõivu, kuid kaebuse esitaja ei ole asunud ka täitma seda kohustust. Seega on kaebus esitatud oluliste puudustega ega vasta HKMS § 10 nõuetele, kohus on abistanud kaebuse esitajat ja andnud seejuures pikendatud tähtaja vastamiseks, samas oli kohus hoiatanud HKMS § 11 lg 3 tagajärgedest. Kohus leiab, et antud tingimustel on täidetud kaebuse tagastamise alused ning kohus tagastab kaebuse koos esitatud materjalidega.
7. Kaebuse esitaja on tasunud riigilõivu 23.02.09.a. Hansapanga Kawe kontori kaudu summas 250, 00 kr Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga
8. Vastavalt Riigilõivuseadusele saab tasutud riigilõivu tagastamist taotleda märgitud seaduses ettenähtud korras. RLVS §
9. Riigilõivu tagastamise taotlemine lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist käesoleva seaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti; lg 2 kohaselt taotlus esitatakse kirjalikult ning peab vastama käesoleva seaduse § 13 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele. Riigilõivu tasumist tõendav maksedokument tuleb esitada vaid juhul, kui riigilõivu võtjal ei ole võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel. HKMS § 84 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale- HKMS § 84 lg
10. Karin Kalmiste kohtunik 3