KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 13.04.09 Tallinn Haldusasja number 3-09-219 Haldusasi P.T kaebus Tallinna Transpordiamet

§ 50

.1 lg 4 tuleneval alusel on sõiduki esiklaasi nähtavale kohale jäetud selge teade parkimisaja algusest, siis algab parkimistasu maksmise nõue 15 minuti möödumisel parkimise algusest. Ta seadis parkimiskella ajale 11: 58, VTO kirjutati välja kell 12:09 ehk 11 minutit peale parkimise alustamist. Kaebaja nõustub, et parkimiskella tunniseier ei asunud kohas, kus oleks antud kellaaega näitaval mehhaanilisel kellal, kuid arvab, et tundi näitava seieri asukoht on oluline ennekõike tunni määramisel, antud juhul oli see seier selgelt numbrilaual 11 ja 12 vahelises sektoris; minutiseier oli selgelt osutamas 58 minutit. Seega ei saa jääda kahtlusi, et parkimiskella näit oli 11:

1. Õiguse põhimõtte kohaselt tuleb aga mitmetimõistetavaid asjaolusid lugeda menetlusaluse isiku huvides, antud juhul seda niimoodi ei tõlgendatud. Sellest põhimõttest oleks erapooletu kohtuväline menetlja pidanud lähtuma, kuid ei teinud seda. VTO-l ei ole märgitud kalibreeritud kella numbrit ega muud fotot, mis annaks alust arvata, et VTO-l märgitud kellaaeg saaks olla rahalise arvestuse aluseks. Palub tühistada vaideotsus ja VTO otsus ning taotleb hüvitada kohtukulud 450 EEK, millest 250 EEK on tema poolt tasutud riigilõiv ning 200 EEK on vaideprotsessile kulunud otsesed kulud transpordile ja parkimisele.
2. Kohus palus kaebajal selgitada täpsemini kaebuse asjaolusid ning sai 12.02.09.a. vastuse (tlk 16), milles kaebaja jääb kaebuse nõuete juurde. P.T selgitas, et ta kasutas sõidukit ehitusobjektile materjali viimiseks ja ta parkis sõiduki kell 11:58 Lennuki tänavale ning naases auto juurde kell 12:
3. Parkimiskella näol ei ole tegemist kellaga, kui mõõtevahendiga, vaid indikaatoriga. Ta ei ole leidnud ühtegi juhendit parkimiskella kasutamise kohta, puudub ametlik parkimiskella formaat ja kuju, määratud ei ole, millise lugemistäpsusega peab olema parkimiskell. Parkimiskella ja mehhaanilise numbriplaadiga kella, kui aja mõõtevahendi, vahele on meelevaldne leida seost nende sisulise ehituserinevuse tõttu. Inimesel ei ole võimalik käega parkimiskellal mõlemat seierit seades saavutada sama täpsust, kui mehhaanilise kellaga. Nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kompromissi sõlmimist kaaluks kaebaja tingimustel, kui 1) viivistasu tagastatakse 2)hüvitatakse kohtukulud 3)Tallinna Transpordiamet peab avalikult vabandama vähemalt kolme suure päevalehe kaudu ja ameti juhataja ja T.L vabandavad isiklikult Selgitab, et kaebuse p-is 4 ta pidas silmas, et mõõtetulemused peavad olema jälgitavad. Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 alusel peab mõõtmistulemus olema tõendatud riikliku järelvalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus või piiratakse eraõigust. Sama seaduse § 5 lg 1 alusel on mõõtetulemuse jälgitavuse nõue täidetud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides 2 asjakohast mõõtemetoodikat. Mõõteseaduse § 7 lg 1 p 4 kohaselt peavad olema mõõtevahendid läbinud metroloogilise kontrolli. Antud juhul ei ole kaebaja valduses dokumenti, mis viitaks mõõtemetoodikale, mille alusel määrati kellaaega, samuti pole andmeid, et kell läbis metroloogilise kontrolli; et T.L on pädev mõõtja, kes suudab saavutada mõõtmist sooritades õige tulemuse ning on pädev mõõtemetoodikas. Otsuses ei ole märgitud mõõtevahendi seerianumbrit, et see oleks tuvastatav. Palub kohtul teha otsus, kas T.L ja tema tegevus vastab nendele nõuetele ja kas ta sai fikseerida kellaaja õigesti. 05.03.09.a. teatas kaebuse esitaja, et ta parkis sõiduki kell 11:58 seotult tööülesannete täitmisega; leiab, et tema ise on teadlikum oma soovist parkimise aja suhtes, kui seda on vastustaja. Hetkel jääb ülesse vajadus tõlgendada, kas tunniseieri paiknemine sektoris 11 ja 12 vahel tähendab, et kellaeg on 11 ja 12 vahel. Palub arvestada, et sündmuskohal mahtus parkima 8 autot, hetkel jääb vastustaja vastusest mulje, et kontrolörid kontrollisid kõiki 8 autot juba varasemalt, kui 11:
4. Kui tema auto kontrollimiseni jõuti kell 12:09, kulus 8 auto kontrollimiseks 11 minutit. Kuna Tallinna Transpordiamet soovib asja arutamist kohtuistungil, siis soovib osaleda istungil ja esitada küsimusi tunnistajale T.L-le. 10.03.09.a. põhjendas P.T kirjalikult, miks ta vaidlustab vaideotsuse. Ta märgib, et talitas seadusekohaselt, et mitte koormata koheselt kohut. Tallinna Transpordiamet jättis vaide rahuldamata, kuid nähtub, et tema esitatud asjaolud ja tõendid jäeti arvesse võtmata. Kordab oma seisukohti, et ta ei usalda T.L fikseeritud kellaaja tulemuse õigsust, kuna aja mõõtmiseks tuleb kasutada taadeldud kella. Kinnitab, et ta viibis objektil seotult töötamisega, kuid tal ei ole esitada muid tõendeid, kui arve-saateleht, mis aga ei kajasta parkimise aega selgitavat teavet. On arvamusel, et kui AS Ühisteenused töötaja väidab, et ta asus parkima juba enne enda poolt parkimiskellale märgitud kellaaega, siis lasub selle tõendamiskohustus AS-il Ühisteenused. 26.03.09.a. saatis kaebaja kirjaliku seisukoha, milles märgib, et AS Ühisteenused kohtukulu nõue tuleb jätta rahuldamata ja ta lähtub siinkohal EV Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-24-
5. Kaebuses ei ol ta kõnelenud mitte parkimiskella kalibreerimisest, vaid parkimiskontrolöri poolt aja määramiseks kasutatava kella kalibreerimisest. Loetavad mõõtetulemused peaksid olema jälgitavad etalonkellani. Parkimiskontrolöri kella näidust sõltub fikseeritud parkimise algusaja puhul, kas sõidukil on õigus tasuta parkida või lasub juhil kohustus tasuda parkimistasu. Kuna parkimist korraldab Tallinna Transpordiamet, on tema kohustus tagada, et järelvalve toimiks seaduspäraselt. Selle tõttu on kaebus esitatud vastustaja Tallinna Transpordiameti vastu. Parkimiskell ei ole mitte tavapärane kell, vaid indikaator. Tavapärase kella põhiomadust, et see ”käib”, parkimiskellal ei ole. Tavapärasel kellal kaebaja paigaldatud kella näit annaks märku, et kell on rikis. Tunniseier oli ilmselgelt 11 ja 12 vahel ja sellises asendis ei saa olla seier Ühisteenuste loetud kellaajal 10:
6. Kontrolör oleks pidanud tõlgendama näitu tema kasuks, kuna ajanäit oli mitmetimõistetav. Kaebuse esitaja soovis tutvuda AS Ühisteenused vastuse lisadega. 30.03.09.a. esitas P.T taotluse, et tema kasuks mõistetakse välja menetluskulud, milleks loeb parkimisele kulunud 30 EEK, kui ta algatas vaidemenetluse ja tasutud viivistasu 480 kr. Maksete tasumist tõendavad dokumendid esitas P.T kohtuistungil (tlk 79). 3 Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja seisukohale, et tunnistaja ütlused ei lükka ümber tema järeldusi ja kaebuse seisukohti. Parkimiskella seierid on nihutatavad eraldi, kuid tema suurte sõrmedega on raske nihutada peenikesi seiereid väiksel papp-kettal. Seiereid saab liigutada näppude abil eraldi, kuid ta pidas saavutatud näitu piisavalt täpseks, et mõista, missuguse aja ta märkis. Parkimiskella puhul on tegemist indikaatoriga, sealt tuleb vaadata, mis sõnum sinna jäeti. Juhendit sedasorti kella lugemiseks ei ole olemas. P.Paal ütles, et kell on tunnetuse küsimus. Kaebuse esitaja tunnetaski kella näitu soovina fikseerida parkimisaja algus kell 11:
7. Sõidukit juhib ta igapäevaselt, autojuhieksamid sooritas 1995 või 1996.a. ja autokoolis parkimiskella kasutamise suhtes midagi ei räägitud. Auto juures oli ta tagasi ca 12:11 või 12: 12, samas tunnistab, et täpset aega ta ei fikseerinud. Kui jõudis auto juurde, siis helistas ametitelefonilt viivistasu otsusel olevale numbrile, kuid see ei vastanud. Sealt ehk saaks fikseerida aja, mil ta oli tagasi sõiduki juures, kuid tal ei ole selle kohta andmeid. Edasi liikus ta linnavalitsusse ja sealt suunati Ühisteenuste teenindussaali.

alusel ta isegi ei parkinud vaid peatus kauba mahalaadimiseks, kuid et autost lahkumisel sellist korda sisse ei ole seatud, et saaks mahalaadimise tegevust tähistada, siis tuli kasutada parkimiskella. Tavaliselt pikaajaliste laadimiste puhul kasutatakse Stockmanni parklat ja seal parklas tuleb tasuda parkimistasu. Viivistasu otsuse vaidlustas, kuna selles väidetakse alusetult, et ta ei tasunud parkimistasu, nad jäid eriarvamusele. Püstitas küsimuse, kas vahend, millega kontrolör fikseerib viivistasu otsuse tegemise aja, on taadeldud. P.T selgitab oma mõtet järgmiselt: kontrolör kasutab mingit kella ja fikseerib selle kella alusel aja, mille märgib viivistasu otsusele. Mõõtevahendiks kontrolörile peab olema kell, see peaks olema taadeldud. Parkimiskell on vaid indikaator. Ta jõudis sündmuskohalt liikudes hotell Olümpia poole kätte saada kontrolörid, selgitas neile olukorda ja oma seisukohti, kuid sai ebameeldiva vastuse- kas vanaema juures kodus kella ei olnud, et kella ei tunne. Kaebaja märgib, et ta saab aru, et parkimiskella seierite asetus ei olnud ideaalne, kuid selline vastus siiski ei meeldinud. Kui kohus tühistab VTO otsuse, siis pretensioone vaide lahendajale enam ei ole. Peale tunnistaja ütluste ärakuulamist jääb seisukohale, et tema poolt parkimiskella näidu fikseering ei olnud küll ideaalne, kuid kontrolör oleks saanud tõlgendada näitu tema kasuks ja jätta viivistasu otsus vormistamata. Kuivõrd puudub kontrollitud süsteem kellaaja määramiseks, mõõtja peaks olema läbinud vastavad kursused, siis ei saa AS Ühisteenused määrata kella-aega, seega ei saa nad ka määrata, kas parkimine kestis kauem või vähem kui 15 minutit. Tunnistaja ütlustega ei ole leidnud kinnitust väide, et ta parkis sõiduki antud kohta enne kella 11:58. VASTUSTAJA TALLINNA TRANSPORDIAMETI SEISUKOHT 4. Vastustaja Tallinna Transpordiamet vastas kohtule 27.02.09.a. ja leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kaebusele lisatud fotodelt nähtub, et parkimise algusajaks on näidatud parkmiskellal 10:58. Kui kaebuse esitaja soovis näidata parkimise algusajaks 11: 58, siis oleks väike seier asunud numbri 12 läheduses ning suur seier 58 minuti peal. Teisalt oli ameti andmetel sõiduk pargitud antud kohas enne kella 11:58. Taotleb seotult asjaolude selgitamise vajadusega üle kuulata parkimiskontrolör T.L.

§ 50. 1 lg 4 ja Tallinna Linnavolikogu 30.01.03.a.

määruse nr 9 lisa p 4.1 toetudes on tehtud viivistasuotsus õiguspärane. Kontrollimise hetkeks oli parkimistasu kohustus parkimiskella andmetest lähtudes juba 55 minutit 4 Esindaja T.Rüütelmaa jäi kohtuistungil seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Seejuures nähtus kaebaja küsitlusest, et viivistasu otsus ei riku iseseisvalt kaebuse esitaja õigusi. Vaidlus taandus lõpuks küsimusele, kuidas lugeda parkimiskellaga tähistatud kellaaega. Kaebuse esitaja möönis, et ta ei märkinud kella-aega täpselt, seega leidis kinnitust, et ta ei tähistanud parkimise aja algust vastavuses reeglitega. Fotodelt on näha, et parkimiskella lugemisel saab kella-aja näidu kohta kinnitada, et kell saab

1. Kuna parkimistasu maksmise menetluse põhimõtted ühtivad maksumenetluse põhimõtetega, siis lasub kaebuse esitajal tõendamiskoormus. Sündmuskohal tuli kaebuse esitajal märkida parkimiskellaga parkmise algusaeg ja kui ta oleks seda teinud nõuetekohaselt, oleks tal olnud õigus parkida tasuta 15 minutit. P.T kinnitas, et sellist aega, nagu tema märkis parkmiskellal, ei saagi näidata tavakellal. Samas nähtus, et ta suudab liigutada parkimiskella seiereid ja näidata sellega soovitud aega, ta on seda teinud aastaid. Seega ei ole ta täitnud antud sündmuse korral hoolsuskohustust ja parkimiskontrolör määras parkimiskellale tähistatud ajanäidu õigesti ja määras viivistasu. Esindaja selgitab, et sisuliselt taandub vaidlusküsimus parkimiskellal näidu lugemisele ja ei oma iseseisvat tähendust, kas kontrölör fikseeris viivistasu otsuse tegemisel kellaaja kasutades selleks nn taadeldud kella või mitte. Kellaaega muuhulgas ei saa kontrolör ise mõõta ega muuta, päringu aeg fikseeritakse nii, et kontrölör seda ei saa moonutada. EMT server võtab aja GPS vahendusel ning kontrolör üksnes saab tulemused, mida ta võrdleb parkimise asjaoludega ja parkimiskella näiduga, selliseks tegevuseks ei pea omama ka erilist metoodikat ega väljaõpet. T.L demonstreeris, kuidas on võimalik kontrolleri abiga teostada kontrolli. Esindaja avas internetis kättesaadava Metrosert AS kodulehel avaldatud süsteemi tutvustava teabe ja demonstreeris kaebuse esitajale, miks taatlusküsimust ei kella-ajas ei saanud tekkida. Metrosert annab täpse kellaaja, süsteemi õigsus on tagatud riiklikult. Kasutusel olevaid kontrollereid ei pea eraldi sertifitseerima. Kuna küsimus tõusetus sellest, kas kontrolör ise fikseerib vaatamisega kellalt kellaa-aja, siis nähtub, et nii see ei ole ja muuta ta süsteemist saadud näitu ei saa; seda ka mitte siis, kui sidesüsteemid koheselt vastust ei anna ja tekib viivitus vastuse saamisel. Kaebaja vastusest nähtus, et eraldi viivistasu otsusele esitatud kaebuse alusel tehtud vaideotsus iseseisvalt kaebaja õigusi ei riku. Menetluskuludena ei kuulu tasumisele kaebaja esitatud nõue ja see tuleb jätta rahuldamata. Samas oli võimalik viivistasu otsust vaidlustada elektrooniliselt ning mitte tekitada parkimisega lisakulutusi. Vastustajal kohtkulude nõuet kaebuse esitaja vastu ei ole. VASTUSTAJA AS ÜHISTEENUSED ESINDAJA SEISUKOHT
2. P.Paal leiab, et kaebus on alusetu. Küsimus tõusetus sellest, kuidas lugeda parkimiskellale tähistatud aega. Parkimise algusajaks saab parkimiskella näidu alusel lugeda kell 10:58 ning selle tõttu kell 12:09 sai kontrolör koostada viivistasu otsuse parkimisaja ületamise tõttu. Viivistasu otsus on kooskõlas

§ 50.1 lg 1 p 1 nõuetega.

Asjakohatu on kaebaja arvamus, et parkimiskella näit on mõõtmist vajav suurus, seetõttu on ka asjakohatud viited Mõõteseadusele. Kuna kaebaja kasutuses olnud sõiduk oli pargitud Tallinna linna avalikul tasulisel parkimisalal, selle eest ei olnud tasutud ettenähtud korras parkimistasu, siis tuli ametnikul koostada viivistasu otsus. Parkimiskella minutiosuti näitas kella 12 peale (58 minutit) ja tunniosuti oli täpselt kella 11 peal. Parkimiskella näitu luges kontrolör lähtudes nagu tavapärase kella seierite tavapärasest asetusest. Tavapäraselt osutab märgitud näit, et kellajaks 5 sooviti näidata 10:

1. Kuigi kaebaja väidab nüüd, et ta ei alustanud parkimist kell 10:58, ei anna väide alust muuta viivistasu otsust. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et parkimiskella osas tuleb lähtuda tavapärase kella osutite tavapärasest paigutusest ja kaebuse esitaja seda nõuet ei järginud. Temal lasus kohustus anda teada parkmisaja algusest selgelt ja arusaadavalt. Kohtuistungil kuuldu põhjal jäi vastustaja seniesitatud seisukohtade juurde ja palus jätta kaebus rahuldamata ning mõista välja AS Ühisteenused menetluskuluna õigusabitasule kulunud summa 1170 krooni. Esitas tõendamiseks arve 11.03.09.a. nr 290024, milles AB Kalk ja Ko OÜ esitab tasumiseks nõude Ühisteenused AS-le summas 1 770, 00 krooni koos käibemaksuga, teenuseks on märgitud P.T kaebuse esindus haldusasjas nr 2-09-219; konto väljavõtte, millest nähtub rahalise ülekande tegemine AS Ühisteenused poolt AB-le Kalk ja KO OÜ (tlk 76-77). Parkimistasu ei ole iseenesest menetluskulu ja kaebuse esitaja ei soovinud ka täiendada kaebust viivistasu tagasimakse nõudega; taotlus menetluskulude hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata, seda enam, et kaebaja õigusi ei riku viivistasu otsus ega vaideotsus. Kuivõrd vaidlusküsimuseks on parkimiskella näit, siis ei oma tähtsust küsimused, kuidas kontrolöri kella näitu kontrollida vms. Kuna kaebaja märkis parkimiskellale väidetud parkimise ajast varasema aja, vaid niimoodi saab fikseeritud näitu lugeda, siis luges kontrolör õigesti, et parkimist alustati 10:58, kellanätu saab lugeda vaid nii, et kell saab 11, mitte aga
2. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste selgitused, tunnistaja T.L ütlused, uurinud toimikusse esitatud materjale, leiab, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et kõnealuses kohas Lennuki 22 Tallinnas oli tegemist avaliku tasulise parkimisalaga ja P.T oli jätnud sõidukisse parkimiskella ning määranud ära parkimise algusaja. Kaebuse esitaja on nõustunud sellega, et parkimiskella kasutamisel oli ta asetanud kellal tunniseieri mitte nii, nagu see näitab aega tavalise kella kasutamisel. Kohtumaterjalile lisatud fotod tlk 21-22 kinnitavad, et kaebuse esitaja kasutada olnud sõiduk viibis viivistasuotsuses märgitud ajal sündmuskohal ning kontrolör fikseeris ära parkimiskella kasutamise ja sellele jäädvustatud parkimise algust tähistava aja. Vastustaja esitatud dokumentaalsetes tõendites - sõidukist ja selle esiklaasile asetatud parkimiskellast tehtud fotodel kajastuvast tulenevalt on parkimiskella näiduks märgitud 10:
4. Tunnistaja T.L ütlustel luges ta parkmiskellalt parkimise aja alguseks 10:58 ja tal ei tekkinud kahtlusi, et sõidukijuht oleks soovinud näidata mingit muud kella-aega. Toimikusse lisatud fotod tegi ta sündmuskohal. Tavapäraselt tähistatakse parkimisaja algus parkimiskellaga, kaebuse esitaja sõidukis oli nähtaval kohal parkimiskell, millel oli üheslt selgelt märgitud, et kell saab üksteist. T.L kinnitas, et ta ei määra viivistasu otsusele andmete kandmisel kontrollimise kellaaega ise mingi talle kuuluva kella vaatamisega ning viivistasu koostamisel märgitud aega ta ise moonutada ei saa. Kontrolör kontrollib parkimistasu maksmist ja saab õige kellaaja tema kasutuses olevast mobiilimakse kontrollerilt. T.L näitas seda aparaati, mis näeb välja nagu tavaline mobiiltelefon ja selgitas tööpõhimõtteid. 6 Seega on tunnistaja ütluste ja lisatud parkimiskella näiduga tuvastatud, et viivistasu otsus vastab selles kirjeldatud asjaoludele. Juhul, kui juhi poolt sõidukisse jäetud kellal näidatud ajast on möödunud enam kui 15 minutit kontrolöri käes oleva kontrolleril nähtavast ajast või parkimiskell puudub, teeb kontrolör päringu EMT serverisse, kus kontrollitakse, kas on alustatud mobiilset parkimist. EMT serveris fikseeritakse kontrolli aeg peale seda, kui kontrolleri vahendusel saadi kontrolörilt päring. Päringu vastus saadetakse kontrolörile. Päringu andmeid kontrölör ise hiljem muuta ei saa, viivitused GMS võrgus ei mõjuta kontrollimise hetke aega, vastuse tulemus võib jõuda kontrolörini väikese viivitusega. Lõpuks trükitakse saadud andmed viivistasu otsusele ja see otsus prinditakse välja, vastav printer on kontrolöril kaasas. Saadud prinditrüki asetas T.L sõiduki aknale ning kaebuse esitaja sai ta sealt kätte. T.L kinnitas, et mõne aja pärast pidas P.T ta kinni ja selgitas, miks ta ei ole nõus viivistasu otsuses märgituga, kuid kontrolöril ei ole õigust muuta õiguspärast otsust. Kohus nõustub vastustajate seisukohaga, et vaidlusküsimus viivistasu otsuse õigsuse ja vaideotsuse õigsuse üle taandub tegelikult küsimusele, kuidas lugeda P.T poolt parkimiskellaga tähistatud parkimise aja algus-aega ning selle küsimuse lahendus ei sõltu sellest, kas kontrolör kasutas viivistasu otsuses kontrollimise aja näitamiseks talle kuuluvat käekella või sai kella-aja eelmärgitud süsteemilt. Siiski märgib kohus vastuseks kaebaja küsimustele, et parkimiskontrolör kontrollib parkimistasu maksmist ja ta saab õige kellaaja mobiilimakse kontrollerilt, päring edastatakse EMT serverisse. EMT serveris toimub kontroll kindlal ajahetkel peale päringu edastamist serverisse. Seda aega kontrolör muuta ise ei saa, päringu vastus saadetakse kontrolörile päringu alusel. Kui server fikseerib kindla päringu aja, siis see aeg enam ei muutu, sõltumata kui kaua võttis aega andmete edastamine. Server fikseerib ja edastab aja tunni/minuti/ sekundi täpsusega. Viivitus GSM võrgus vastamisel ei muuda juba fikseeritud päringu aega. Kui andmed ka koheselt ei jõua tagasi kontrolörini, siis serveris fikseeritud aeg sellest ei muutu. Päringu vastused saadakse kella-ajas järelikult EMT serverist, selle aja täpsustus toimub GPS protokolliga. GPS protkoll (IT lahendus) on rahvusvahelise sidesatteliitide kaudu maailma täpse aja täpsustamise tarkvara ja aktsepteeritud rahvusvaheliselt. Vastustaja esindaja T.Rüütelmaa demonstreeris kaebuse esitajale Eesti Metrosert AS kodulehel kajastuvaid andmeid. Vastavalt võib kaebuse esitaja ise täiendavalt tutvuda, kuidas täpne aeg saadakse aatomkellalt ning kasutatakse sidesatelliitide süsteemi. Täpse kellaaja saamisel kasutatakse Eestis ühtest süsteemi, selle alusel arvestatakse maksete tegemise aega, transpordi väljumise jms. Selles mõttes ei teosta kontrolör iseseisvat toimingut Mõõteseaduse tähenduses, st ta ei määra ise kella-aega, ei teosta mõõtmist. Samuti oosutus ekslikuks kaebaja kartus, et kontrolör teeb kanded ja määrab ajad kasutades selleks mingit käekella, millelt nähtub kellaeg. Mõõtmise lähteandmed ja saadud tulemus ei ole moonutatavad kontrolöri poolt. EMT server võtab aja GPS vahendusel ning kontrolör üksnes saab tulemused, mida ta võrdleb parikimise asjaoludega ja parkimiskella näiduga, selleks tegevuseks ei pea kontrolör kasutama iseseisvat erilist metoodikat ega omama väljaõpet. T.L demonstreeris, kuidas on võimalik kontrolleri abiga teostada kontrolli ning see ei erine kohtu arvates oluliselt mobiiltelefoni kasutamise reeglitest. P.T saab ise igapäevaselt vajaliku kellaaja teada samasuguselt süsteemilt edastatud ajana. Kohus selgitab täiendavalt, et P.T selgitustest kohtuistungil nähtus, et ta tegelikult ei fikseerinud ise täpset aega, millal ta saabus sõiduki juurde. Kellaaja täpse fikseerimise 7 küsimus võiks tõusetuda juhul, kui tekiks vaidlus, kas kaebaja oli saabunud tagasi õigel ajal lähtudes parkimise aja algusest kell 11:
5. Kaebuse esitaja poolt tähistatud parkimise aja alguseks tuleb aga antud juhul lugeda, et parkimist alustati kell 10:
6. ja seda ka siis, kui kaebuse esitaja eksis ise seierite asetamisel soovitud ajale. Parkimiskella näidu alusel kontrolör luges õigesti, et kell saab 11 ja mitte
7. Kohtule jääb seejuures arusaamatuks, miks P.T ei jälginud täpselt parkimise lõpuaega, kuivõrd ei ole loogiline, et isik, kes on enda teadmisel parkinud sõiduki 15 minutiks, seotud sellise ajalimiidiga, ei jälgi täpselt kellaaega, mil ta peaks saabuma sõiduki juurde, et mitte ületada lubatud parkimisaega. Pigem kinnitab selline käitumine, et kaebuse esitaja ei olnud huvitatud parkimise lubatud aja järgimises ja ta jättis sõiduki parkimise reeglid ilma põhjuseta vajaliku tähelepanuta. Kuigi tunnistaja T.L ütlustel tema ei ole teadlik, millal kaebuse esitaja parkis tegelikult oma sõiduki sündmuskohale, meenutab kohus kaebuse esitajale, et tegelikult ei olegi kaebusele lisatud ühtegi tõendit, et P.T alustas parkimist ajal, mida ta hilisemalt väidab. Samas tuleb nõustuda, et vastustaja kirjalikus vastulauses märgitud selgitus, et on andmeid, et P.T parkis antud kohas enne kella ühtteist, ei ole tunnistaja T.L ütlustega leidnud kinnitust ning muid tõendeid vastustajal esitada ei olnud.
8. Liiklusseaduse §
9. 1 lg 3 tulenevalt kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal korraldab parkimist valla- või linnavalitsus. Parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning käesoleva seaduse §-s 502 sätestatud viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eraõiguslik juriidiline isik osaleb menetluses oma töötaja kaudu, kellele laienevad käesolevas seaduses ametiisiku kohta käivad sätted. Viivistasu otsuse koostas AS Ühisteenused pädev ametiisik T.L. Vaidlust selles küsimuses ülesse ei jäänud. Viivistasu otsuse koostamisel

§ 502

lg 1 kohaselt teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse kui: 1) parkimistasu on maksmata; 2) tasutud parkimisaega on ületatud; 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud; 4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt käesoleva seaduse § 501 lõikes 41 sätestatule.

§ 50

.1 lg 4 sätestab, et mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Samas sätestab seadus, kuidas peab parkimise õigust tõendav dokument olema paigaldatud, vastavalt sama paragrahvi lg 41 peab parkimise õigust tõendav dokument olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Mobiilsideoperaatori kaudu parkimistasu maksmisel peab sõiduki esiklaasile olema paigaldatud vastava mobiilsideoperaatori logoga märgis. Käesoleva seaduse lisa 2 kohase liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskaardi paigaldamine toimub vastavalt käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 sätestatule. Kuivõrd kaebaja oli tähistanud parkimisaja alguse parkimiskellaga, siis tuli kontrollijal lähtuda sellest näidust, mille kaebaja tegelikult oli esitlenud ning 8 viivistasu otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas isik ekslikult märkis parkimise aja nii, et see ei vasta tegelikele andmetele. 8. Viivistasu otsuse tegemise tingis P.Ti enda käitumine. Isikul lasub tõendamiskoormus parkimise alustamise hetkeseisuga, mis on kooskõlas

mõttega.

501 lõike 4 kohaselt tuleb parkimistasu maksta enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Isik, kes pargib sõidukit tasulisel parkimisalal, peab täitma oma hoolsus- ja tõendamiskohustust vahetult peale parkimise alustamist, mitte aga lootma tagantjärele tõendamisele. Kaebuse esitaja on mootorsõiduki juht, kellele juhtimisõiguse andmise eelduseks on teatud tingimustele vastamine. Sõiduki juhtimine hõlmab ka kohustust tunda liiklusseadust ja parkimiskorraldust. Liiklusseadus sätestab kehtestatud nõuete rikkumise tagajärjed. Parkimiskorra nõuete täitmata jätmise korral koostatav viivistasuotsus on karistusliku iseloomuga haldussunnivahend . Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õiguserikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras ning vastav kord on mõistlik ja proportsionaalne. Lihtsustatud menetluse olemusele vastab parkija kohustus olla eriliselt hoolikas parkimiskorra järgimisel. Mootorsõiduki juht peab sõiduki tasulise parkimise alale parkimisel olema piisavalt hoolas ja täitma

501 lõikes 4 sätestatud kohustust. Parkimistasu maksmist, maksusoodustust või –vabastust peab isik tõendama. Antud juhul lähtudes P.T enda selgitustest ja vastustaja koostatud viivistasuotsuse asjaoludest määrati kaebajale viivistasu õigustatult ja kooskõlas seadusega.

§-st 502 ei tulene parkimisjärelevalve ametiisikule kaalutlusõigust. Kui ametnik tuvastab ühe lõikes 1 nimetatud asjaoludest, millised on iseseisvateks viivistasu määramise otsuse tegemise alused, on parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul kohustus viivistasu otsus koostada. Seega ei saa ette heita T.L-le, et ta koostas viivistasu otsuse ega muutnud oma seisukohta, kuigi kaebuse esitaja temalt seda palus. Kohus ei nõustu P.T seisukohaga, et parkimiskella näidu sättimisel ei ole võimalik saavutada kellaaja näitamisel vajalikku täpsust. Parkimiskella kasutab igapäevaselt väga suur hulk inimesi ja nad suudavad tähistada parkmisaja vajalikul viisil. Kaebaja on parkinud ka varasemalt ning jääb arusaamatuks, kuidas ta tavaliselt suudab parkimiskella näidu fikseerida nii, et see kajastab tegelikku parkimise aja algust. Kohtuistungil märkis küll kaebuse esitaja, et temal on raske oma suurte sõrmedega sättida seiereid täpsemini, kuid kohus nõustub vastustajate seisukohaga, et parkimiskella näitude seadmisel tuleb olla hoolikas ja vajadusel ka kannatlik, et saavutada vajalik täpsus. Kuidas kaebuse esitaja saavutab selle täpsuse, see on parkija valikute küsimus, näiteks võib valida sobivama kella; põhimõtteliselt saab seierite nihutamiseks või sättimiseks kasutada kasvõi nõela või tikku, mis tuleb sõidukisse kaasa võtta ja seal hoida, kui tõepoolest ei ole võimalik muudmoodi näitu täpselt fikseerida. Kuna seaduse kohaselt pidi P.T parkimiskella soetamisel või selle kasutamisele asumisel veenduma, kas see töötab ja kas sellega on võimalik tähistada parkmisaja algust, ei saa etteheiteid teha vastustajatele, kui nemad talitasid seaduse kohaselt. Samas ei ole usutav, et kaebaja ei osanud näitu asetada nii, et parkimise tähistatud aeg oleks õigesti loetav kõigile, kes näitu kontrollivad või vaatavad. Kellaaegade tundmist ja parkmiskella kasutamist eeldatakse isikult, kes on sooritanud liikluseksamid ning lõpetanud vastava koolituse. Viited seostele kella-aega näitava mehhaanilise kella ja 9 parkimiskella vahel on eeltoodu tõttu ainetud. Kohus nõustub, et parkimiskell on on vahend, millele jäetakse teave parkimisaja algusest. Kuid see teave peab olema üheselt arusaadav, see nõue oli antud juhul täitmata. Veel märgib kohus, et ka lisatud fotomaterjal ei kinnita, et kaebuse esitaja oli asetanud seierid kahtluseta numbrite 11 ja 12 vahele nii, et parkimiskellalt oleks võimalik välja lugeda, et kell saab 12. Seejuures selgitab kohus lisaks, et kuivõrd kontrolöril oli alus lugeda, et kell saab 11 ja mitte 12, siis oli tasuta parkimiseks lubatud aeg ületatud olulisel määral ja kontrolöril ei olnud põhjust jääda sündmuskohale ootele. Kuna kaebuse esitaja ei fikseerinud sündmuskohale saabumise täpset aega, ei ole teada, millal ta tegelikult lõpetas parkimise. Kui tõusetuks küsimus parkimise lõpetamise täpses kella-ajas, võiks kaebuse esitajal ehk tekkida küsimusi, kui täpselt fikseeriti kella-aeg, antud juhul seda probleemi ei tõusetu. Seega ei ole vajalik rohkemalt analüüsida Mõõteseadusega püstitatud küsimusi. 9.

§ 50

³ lg 2 sätestab, et kui mootorsõiduki omanik või kasutaja leiab, et viivistasu otsusega on rikutud tema õigusi, võib ta pöörduda vaidega valla- või linnavalitsussse või esitada kaebus halduskohtule. P.T sai pöörduda Tallinna Transpordiametisse ja vaidlustada viivistasu otsuse. Vastavalt on ta esitanud kohtule teatise 05.01.09 (tlk 4), millest nähtub, et tema vaie võeti arutamisele. Vaideotsuses selgitatakse, et avalduses märgitud asjaoludel ei saa avaldust rahuldada, kuna fikseeritud parkimisalgusaja õigsust tuleb kontrollida enne autost lahkumist. Kohtu arvates on see piisav selgitus, arvestades, et isik peab teadma

ja parkimise korraldust. Veel selgitatakse, et juhul, kui juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, siis tekkis parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Seega saab kohus järeldada, et vaidemenetluses tehti järeldused, mis ei ole vastuolus seaduse nõuetega, millel kohus peatus eelnevas otsuse osas. Vaideotsus ei saa rikkuda antud juhul iseseisvalt kaebaja õigusi ja huve ja ka kaebaja selgitustest kohtuistungil nähtus, et talle ei meeldi erimeelsusele jäämine. Samas nähtub, et otsus on ka õiguspärane, seega puudub alus selle tühistamiseks ning see ei riku kaebuse esitaja õigusi.

1. Ülaltoodut kokkuvõttes märgib kohus, et kaebuse esitaja väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks täies ulatuses, kuna P.T õigusi ei rikutud. Kaebuse esitaja muud väited ei muuda kohtu sellist järeldust. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
2. Õiguspärase viivistasu otsusega VTO nr 0028001694 P.T`ile viivistasu maksmise kohustuse panemine ei riku kaebuse esitaja õigusi ja vastavalt HKMS § 92 lg 1 ei saa kaebaja nõuda menetluskulusid vastustajalt, kui kaebus jääb rahuldamata. Seejuures selgitab kohus, et HKMS § 83 sätestab ära, missugused on menetluskulud, mille hüvitamist saab kohtus nõuda. Kaebuse esitaja on tasunud kohtukaebuselt riigilõivu 250 krooni ja vastav tasumist tõendav dokument asub tlk
3. Kuivõrd aga kaebus ei kuulu rahuldamisele, siis kohus märgitul pikemalt ei peatu. Kaebuse rahuldamata jätmisel ei kuulu hüvitamisele P.T kantud menetluskulud (HKMS § 92 lg 1). Vastustajatest Tallinna Transpordiamet menetluskulude nõuet ei esitanud. AS Ühisteenused esindaja P.Paal esitatud nõudes ja kaebaja seisukohas märgib kohus järgmist. 10 Kohtukulude jaotamisel tuleb arvestada Põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud kaebeõigusega. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohtukulude kandmise risk ei tohi olla niivõrd suur, et see sunniks ka tegelikult oma õigustes või vabadustes kahjustatud isikut loobuma kohtusse pöördumisest. Riigikohtu halduskolleegium on väljendanud seisukohta, et haldusorganil ei ole küll halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine keelatud, kuid selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, mistõttu võivad haldusorgani menetluskulud jääda tema kasuks välja mõistmata ka kaebuse rahuldamata jätmise korral (näiteks haldusasja otsused nr 3-3-1-52-07, 3-3-1-24-07). Seega ei tulene viidatud seisukohtadest, et välise õigusabi teenuse kasutamiseks kantud vajalike ja põhjendatud kulude kaebajalt väljamõistmine on välistatud. Riigikohus on kaebajatelt haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise võimalikkust piiranud mitmete tingimustega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et käesolevat haldusasja ei saa pidada sedavõrd keerukaks, et viivistasu otsuse õigsuse üle peetavas vaidluses ei leiduks kvalifitseeritud ametnikku, kes ei tuleks toime kaebusele vastamisega ning ilmtingimata oleks vajalik kasutada välist õigusabi. Seejuures tuleb nõustuda, et vaidlusküsimus ei väljunud vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest. Hilisemalt kaebaja poolt püstitatud Mõõteseadusega seotud probleemi püstitusele vastustaja esindaja ei vastanud kirjalikus vastulauses adekvaatselt, kuna ta ei pööranud ilmselt tähelepanu, millise küsimuse kaebuse esitaja püstitas. Menetluses osalemise vajadust ei ole vastustaja ka ise millegagi põhistanud. Tavaliselt võib olla menetlusabi vajadus seotud suure töökoormusega või vajaliku spetsialisti puudumisega. Suures mahus tööde puhul võib tekkida olukord, mil ilma välise õigusabita ei oleks esindamine olnud võimalik. Antud juhul puuduvad kohtul andmed, et esinduse tingis suur töökoormus või kvalifitseeritud spetsialisti puudumine. Seega ei loe kohus põhjendatuks taotlust mõista välja kantud õigusabikulu P.T `ilt. Kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste kanda. Karin Kalmiste kohtunik 11