KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-56040 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 26.

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1. 28.08.2008 esitas Era Liisingu Inkassoteenused AS kohtule hagi Artur Aldusevitšuse vastu 27 748,86 krooni saamiseks. Nõue tulenes SMS Laen OÜ ja Artur Aldusevitšuse vahel 27.12.2006 sõlmitud lepingust, millest tulenevad kohustused jättis kostja täitmata.
2. Kostja on menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kätte saanud, kuid kohtule vastanud ei ole. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
3. 02.10.2008 tagaseljaotsusega rahuldas maakohus hagi osaliselt ja mõistis Artur Aldusevitšuselt välja Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks 14 935 krooni, mille moodustas põhivõlg 3000 krooni, leppetrahv 1500 krooni, intress 700 krooni, viivis 8235 krooni ja kulutused võla väljanõudmiseks 1500 krooni. Samuti mõistis kohus kostjalt välja riigilõivu 1000 krooni. Tulenevalt

§ 468

lg 1 p-st 2 tunnistas kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

1. Tuginedes VÕS § 76 lg-le 1, § 101 lg 1 p-dele 1, 6, § 396 lg-le 1 ning lepingu punktidele 12, 13 ja 14 leidis kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludel osaliselt õiguslikult põhjendatud. Hagejal on õigus nõuda intressi kuni kohustuse sissenõutavaks muutumiseni. Seega on hageja nõue põhjendatud sissenõutavaks muutunud tasumata intressi osas summas 700,20 krooni (3 000 krooni x 30 p x 0.7780%). Lepingu p 4.2.3 kohaselt tulnuks tasuda kostjal intressi 700 krooni.
2. Kohus jättis osaliselt rahuldamata hageja menetluskulude taotluse. Hageja palus välja mõista tasutud riigilõiv summas 1750 krooni ja lepingulise esindaja kulud 5900 krooni. Viimane kulu ei ole

§ 175

lg 1 kohaselt vaadeldav lepingulise esindaja kuluna, kuna Aleksei Nikoljanko on hageja töötaja. Samuti sisaldub hagivalduse koostamise kulu 1000 krooni hageja poolt esitatud kulude hüvitamise nõudes. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

1. Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse intressi vähendamise ja kohtukulu väljamõistmise osas ning teha uus otsus, millega mõista välja Artur Aldusevitšuselt intress summas 13 513,86 krooni ja riigilõivu 1750 krooni.
2. Maakohus on alusetult leidnud, et intressi arvestamine kaotab õigusliku aluse pärast laenu tagastamise tähtaja saabumist. Seadus ei keela poolte sellist kokkulepet, mille kohaselt laenulepingu lõppemise korral säilib intressi tasumise kohustus laenulepingu lõppemise hetkeks tagasimaksmata laenusumma osalt kuni laenu tagasimaksmise kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Pooltel ka selline kokkulepe oli. Seega on õiguslikult ja poolte kokkuleppest tulenevalt hageja intressinõue summas 13 513,86 krooni põhjendatud. 2

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja esitas apellatsioonkaebuse intressi osaliselt väljamõistmata jätmise ja kohtukulu väljamõistmise osas. 10. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

1. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et seadus ei keela sellist kokkulepet, mille kohaselt laenulepingu lõppemise korral säilib võlgnikul tasumata laenusummalt intressi maksmise kohustus kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni.
2. Kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Sellisele seisukohale on korduvalt asunud ka Riigikohus (lahendid nr 3-2-1-137-06 ja 3-2-1-89-08).
3. Kohus mõistis õigesti kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 1000 krooni proportsionaalselt hagi rahuldatud osale. Kuna kohus ei rahuldanud hagi täies ulatuses puudub alus ka hageja poolt tasutud riigilõivu 1750 krooni täielikuks väljamõistmiseks.
4. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Margo Klaar Gaida Kivinurm Ulvi Loonurm 3