KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Ülle Jänes ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 20.mail 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-21778 Tsiviilasi S. T. hagi A. T. vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 24. novembri 2008.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. T. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S. T. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX XXX-XX XXXXXXX XXXXX) Kostja A. T. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XX-XX XXXXXXX XXXXX) Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 12 870 krooni RESOLUTSIOON: 1. Tühistada Harju Maakohtu 24. novembri 2008.a otsus A. T.lt väljamõistetud elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus ja lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: Välja mõista A. T.lt S. T. kasuks igakuine elatis 2500 (kaks tuhat viisssada) krooni D. T. (isikukood XXXXXXXXXXX) ülalpidamiseks alates 30.05.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni XX.XX.XXXX.
- a)või kuni elatise suuruse muutmiseni. 2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 4. Jätta esimese astme menetluskulud kostja kanda, apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kummagi poole enda kanda. 2 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud S. T. esitas 30.05.2008 hagi A. T. vastu, nõudes elatist D. T. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest koos tulumaksuga 5445 krooni kuus. Hageja lõplikuks nõudeks jäi elatis 3500 krooni kuus alates hagi esitamisest, millele lisandub tulumaks. Hagiavalduse kohaselt ei täida kostja alates 2008.a aprillist lapse ülalpidamiskohustust. Hageja töötab raamatupidajana ja tema kuupalga suuruseks on 3000 krooni. Kostja töötab autojuhina, kelle palk oli 2007.a 169 906 krooni, seega ca 14 000 krooni kuus. Lapse ülalpidamiseks vajalikud kulud on: eluasemekulud 500 krooni; toidukulud 750 krooni; transpordikulud 350 krooni; tervishoiukulud 500 krooni; koolikohustuse täitmise kulud 1500 krooni; kulutused riietele ning jalanõudele 1000 krooni; muud vältimatud kulutused (ortopeedilised jalanõud) 200 krooni. Seega on lapse ülalpidamiseks vajalikud kulud kokku 4800 krooni kuus. Laps on sageli haige ja lapse haiglasse või traumapunkti toimetamiseks on osutunud vajalikuks kasutada taksoteenust. Laps põeb tihti ägedat seroosset keskkõrvapõletikku, mistõttu kulub palju raha antibiootikumide jm ravimite ostmiseks. Ainuüksi lasteaiale kulub ühes kuus 1000 krooni. Peale selle on hageja organiseerinud lapsele eesti keele koduõppe, kusjuures üks õppetund maksab 50 krooni. Peale selle tegeleb laps tantsimise ja joonistamisega. Samuti tuleb soetada lapse arengule mõeldes õpikuid, raamatuid ja vihikuid. Asjaolu, et kostja on töötu, ei vabasta teda lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest, kuna tegemist on töövõimelise ja tugeva tervisega mehega. Hagejal on põhjendatud kahtlus, et kostja võttis end nimelt töötuna arvele. Võrdväärne olukord oli aastal 2002, mil kostja samuti võttis end töötuna arvele eesmärgiga vähendada elatise maksmist. Hageja leidis, et kostja käitub pahatahtlikult poolte ühise lapse suhtes. Kostja püüab kohut viia teadlikult eksiteele väitega, et ta maksab elatist ka oma eelmisest kooselust sündinud lapse ülalpidamiseks 1500 krooni kuus. Kostja vastuväited Kostja tunnistas kirjalikus vastuses hagi osaliselt, nõustudes maksma elatusraha 2100 krooni kuus. Kostja vaidles vastu transpordikuludele. Lapse ühistranspordi kuukaart maksab 100 krooni. Kostja pidas normaalseks tervishoiukuluks 200 krooni kuus. Kostjale jäi arusaamatuks, millised on lapsele koolikohustuse täitmiseks tehtavad kulutused 1500 krooni kuus. Kostja koondati 2008.a juunis. Kostja on registreeritud töötuna ning ta saab töötu abiraha ca 4500 krooni kuus. Peale selle tuleb kostjal tasuda iga kuu elatist 1500 krooni oma endisele abikaasale tütre J. T. ülalpidamiseks. 01.10.2008.a eelistungil nõustus kostja maksma elatist 2500 krooni kuus. 04.11.2008.a eelistungil nõustus kostja maksma elatist 2200 krooni kuus. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 3630 krooni alates 30.05.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni elatise suuruse 3 muutmiseni. Kohus luges kostja omaksvõtuga kohtuistungil tuvastatuks ja tõendatuks asjaolu, et ta ei ole alates hagi esitamisest elatusraha tasunud. Analüüsides kostja sissetulekuid ja väljaminekuid, leidis kohus, et kostja on saanud endale lubada märkimisväärseid kulutusi. Kostja on võtnud näiteks väikelaenu põhjendusega, et ka temal on vaja millestki elada. Taoline väide, samuti tõsiasi, et kostjal on piisavalt raha, mida ta ei ole kahjuks soovinud kulutada oma tütre jaoks, veenis kohut järeldama, et kostja on suuteline ülalpidamiskohustust täitma. Tema sissetulek on ka pärast töötuks jäämist siiski oluliselt suurem kui hagejal, kes koos peretoetusega saab kuus kätte ca 3000 krooni. Arvestada tuleb mõlema vanema võrdset kohustust lapse eest hoolitsemisel, samuti lapse vajadusi, kuid mõistetavalt ka vanemate võimalusi. Kohus nõustus, et lapse ülalpidamiseks kulub 4800 krooni kuus. Selle on hageja piisavalt ära põhjendanud. Tegemist on lapsega, kes käib lasteaias, kus peale lasteaiamaksu tuleb tasuda toiduraha, lisaks tehakse olulisel määral kulutusi lapse tervise huvides, samuti kulutused huvialadele ja arendustegevuseks. Kohus nõustus, et lapse kodusele toidule kulub keskmiselt 750 krooni kuus, kuigi see on ebamõistlikult väike. Lisanduvad ka lapse eluasemekulud. Kohtu arvates on mõistlik lugeda kostjalt väljamõistetava elatusraha suuruseks 3000 krooni kuus, millele lisatakse tulumaks. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei saaks töötada või et ta ei leiaks sobivat töökohta. Kohus leidis, et oma seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise nimel peab kostja intensiivsemalt töötama selleks, et kohustuste täitmisega toime tulla. Laps ei pea seetõttu kannatama. Kostja eluviis, tema rahakulutused ja üheaegselt kuue auto kasutusõiguse omamine tõendab ilmekalt, et kostja majanduslik olukord on oluliselt parem kui hagejal. Kostja ei tõendanud, kas ja kuidas toimub raha üleandmine oma esimesest abielust sündinud tütre ülalpidamiseks. Kostja ei põhjendanud arvukaid sularaha väljavõtmisi ja oma rahakulutusi. Oma viimasest töökohast sai kostja iga kuu ka 1000 krooni autokompensatsiooni, millest kostja ise kohtus üldse ei rääkinud. Seetõttu kohus leidis, et lapse ülalpidamises tuleks ca 2/3 osa kanda kostjal ja 1/3 osa hagejal. See on kooskõlas PKS § 61 lg 2 mõttega. Elatise suuruse kindlaksmääramist mõjutavadki eeskätt konkreetse lapse huvid ja vajadused ning alles teisena vanemate võimalused. Iga lapse huvide ja vajaduste rahuldamiseks on seadusandja näinud ette PKS § 61 lg-s 4 kehtestatud elatise minimaalse suuruse. Käesoleval juhul nõustus kohus lapse vajadustega 4800 krooni kuus, mis ületab vaid 450 krooniga minimaalseima ülalpidamiseks arvestatud summa. Tegemist on lapse erivajadustega seoses tema tervisliku olukorraga. Arvestades lapse vanust, senist lapsele võimaldatud elukorraldust, lapse huvisid (tantsukursused, eesti keele koduõpe) ning tavalisest suuremaid vajadusi tervishoiuteenuse eest tasumise näol, võib asuda seisukohale, et lapse huvidele ja vajadustele vastavaks igakuiseks ülalpidamiseks on alates 30.05.2008.a vajalik kanda kulu suuremas ulatuses kui PKS § 61 lg-s 4 sätestatud minimaalmäär. Lapse põhjendatud huve tagavat ja vajadusi katvat ülalpidamist on võimalik tagada 4800 krooni eest, millest lapse isal tuleb kanda 3000 krooni ja emal 1800 krooni kuus. Mõlemal lapsevanemal tuleb teadvustada, et kohtu poolt väljamõistetav elatis on mõeldud eeskätt lapse põhjendatud tavavajaduste rahuldamiseks. Elatis peab tagama lapse eakohase mitmekülgse ja tasakaalustatud arengu võimalused. Kuna väljamõistetav elatusraha arvatakse maha elatusraha maksja brutopalgast ja elatusrahalt tasub tulumaksu selle saaja, on hagi osalise rahuldamise korral tegelikult kättesaadav elatusraha pärast tulumaksu mahaarvestamist 3000 krooni kuus. Kohus leidis, et kostja väited ebapiisava sissetuleku kohta ei ole aluseks mõista temalt elatis välja minimaalmääras. Kostja ei tõendanud oma varatust, püsivat töövõimetust ega muul alusel objektiivset suutmatust hankida ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalikku (praegusest kõrgemat) sissetulekut. Üksnes kostja ajutine tööta olemine ja töötu abiraha saamine ei saa olla asjaoluks, mis kinnitaks tema võimetust omada suuremat sissetulekut ning täita seega 4 lapse ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses, kui seadusega kindlaks määratud miinimum. Kohtul puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kostjal esineks töövõime püsiv kaotus või puue. Kostja on küll hagejale ette heitnud, et ta ei ole tõendanud lapse jaoks tehtavaid tegelikke ja vajalikke kulutusi, kuid samas ei ole kostja andnud ise täielikku ja usutavat ülevaadet oma sissetulekute ja väljaminekute kohta, mis omakorda tekitavad kohtul kahtlusi tema sissetulekute õigsuses ja tegelikkusele vastavuses. Võttes 100 000 krooni väikelaenu väidetavalt lihtsalt elamiseks, võib seda raha kulutada edukalt ka lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks seni kui kostja leiab endale meelepärase ja hästitasustatava töö. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Kostja palus kohtuotsuse tühistada väljamõistetud elatise suuruse osas ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja elatis 2200 krooni kuus. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole lapse igakuised kulutused piisavalt tõendatud. Selle kohta esitas kostja 26.06.2008.a vastuväited. Kostja võib nõustuda eluaseme- ja toidukulude suurusega. Transpordikulud on kuus 100 krooni (kooli kuukaart). Enne kooliminekut saavad lapsed ühistranspordiga tasuta sõita. Tõendatud ei ole tervishoiukulud 500 krooni. Laps on normaalne ja keskmised tervishoiukulud võivad olla ca 250 krooni kuus. Tõendamata on koolikohustuse täitmise kulud 1500 krooni, kuna lasteaiakulu on 374 krooni kuus. Riietele ja jalanõudele võiks kuluda 750 krooni kuus. Kostja esitas kohtule otsuse enda töötuna arvelevõtmise kohta. Kostja peab pangale tagastama laenu 1500 krooni kuus. Kohus arvestas hageja paljasõnalisi väiteid, jättes tähelepanuta kostja vastuväited oma majandusliku seisundi kohta. Kostja on võimeline maksma elatist 2200 krooni kuus. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et kostja peab kandma 2/3 lapse ülalpidamiskuludest. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis 3630 krooni igakuiselt D. T. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni 16.11.2021.
- a)või kuni elatise suuruse muutmiseni. Seega ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega kuulutati otsus viivitamata täidetavaks tagasiulatuvalt alates 30.05.2008.a summas 2500 krooni ega menetluskulude jaotuse osas. Tsiviilkolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Kolleegiumi arvates on maakohus tõendeid hinnates ebaõigesti määranud kostjalt väljamõistetava igakuise elatise suuruse. Kõigepealt ei ole maakohus arvestanud, et PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks mitte ainult lapse vajadustest, vaid ka kummagi vanema varalisest seisundist lähtudes. Kohus on pidanud põhjendatuks lapse huve ja vajadusi tagavaks elatise suuruseks 4800 krooni kuus, millest kostjal tuleb kanda 2/3 osa e. 3000 krooni ja hagejal 1/3 e. 1800 krooni. Tulenevalt PKS § 61 lg-st 2 oli kohus tulenevalt eelmärgitud sättest kohustatud välja selgitama kostja varalise seisundi ja sellest tulenevalt kostja võime anda lapsele ülalpidamist hageja poolt kohtuistungil nõutud elatisraha (3500 krooni, millele lisandub tulumaks) suuruses. Kohus on teinud seda ebapiisavalt, mis on viinud ebaõige otsuse tegemiseni. 5 Kostja on kohtule esitanud enda kohta töötuna arvelevõtmise otsuse (tl 32), mille kohaselt on kostja ainsaks sissetulekuks perioodi eest 18.06.-14.12.2008.a. saadav töötuskindlustusehüvitis. Kohtu seisukoht, mis põhineb kostja sissetulekute ja väljaminekute analüüsil ja mille kohaselt on kostja saanud endale lubada märkimisväärseid kulutusi, ei anna kolleegiumi arvates alust mõista elatis välja kohtu poolt mõistetud suuruses, küll aga summas, mille on kostja menetluse käigus omaks võtnud. Poolte varalise seisundi hindamisel kuulub arvestamisele mitte hüpoteetiline, vaid reaalne ehk tegelik sissetulek. Puuduvad igasugused tõendid, et kostjal oleks otsuse tegemise ajal muid sissetulekuid peale töötuskindlustusehüvitise. Kohtu järeldus, et kostja sissetulek on ka peale töötuks jäämist oluliselt suurem kui hagejal (ca 3000 krooni), ei põhine asjas esitatud tõenditele. Nõustuda tuleb kohtuga selles, et üksnes kostja ajutine tööta olemine ja töötu abiraha saamine ei saa olla asjaoluks, mis kinnitaks kostja võimetust omada suuremat sissetulekut ning täita lapse ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses kui seadusega kehtestatud miinimummäär. Kohtulahend elatise väljamõistmiseks ei piira siiski kummagi vanema õigust teha lapsele kulutusi summas, mis ületavad kohtu poolt vajalikuks peetud elatise määra, kui neil selleks võimalusi on. Kolleegium leiab, et antud asjas saab ringkonnakohus teha uue otsuse ilma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, määrates kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks 2500 krooni kuus. Seejuures arvestab kolleegium, et kostja on sellise elatise suurusega menetluse käigus (tl 62-63, 41-42) nõustunud ja arvestades tema materiaalseid võimalusi, võimeline seda ka lapse ülalpidamiseks maksma. Elatise väljamõistmine kostjalt hageja kasuks igakuiselt 2500 krooni suuruses summas on mõistlik ja ka reaalselt täidetav, arvestades kostjal olevaid kohustusi pangale laenu tagastamisel. Kostja konto väljavõttest (tl 46-48) nähtub, et kostjal on materiaalseid vahendeid, mille arvelt maksta igakuiselt lapse ülalpidamiseks elatist 2500 krooni ja mille tagajärjel tema elukvaliteet ei lange. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta on lapse ülalpidamiskohustust rikkunud. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (PKS § 61 lg 3). Kostja kohtuotsust menetluskulude jaotuse osas vaidlustanud ei ole, mistõttu jäävad need TsMS § 162 lg 1 ja § 163 lg 2 kohaselt kostja kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab kumbki pool hagilises abielusasjas oma menetluskulud ise. Apellatsioonkaebuse osalisel rahuldamisel tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte endi kanda. Ülle Jänes Ande Tänav Urmas Reinola