§-i 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
lg 2 kohustab haldusakti põhjendustes märkima otsuse faktilise ja õigusliku aluse. Kaevatav otsus neid ei sisalda.
Kaevatav otsus neid ei sisalda.
Kaevatava otsusega piirati kaebaja õigust tõsta kinnistu väärtust, luua sinna elamuasemeid, parandada metsa kvaliteeti, luua tööks, puhkuseks, sportimiseks, terviseparanduseks inimväärsed tingimused. Metsade Säästva Majandamise Kava 2007-2016 ja Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse 17.08.
sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Kaebaja poolt vaidlustatud haldusaktis on need nõuded täitmata. Kaebaja loeb seda haldusakti oluliseks puuduseks. Sama haldusakti oluliseks puuduseks on ka selles kaalutluste puudumine, rääkimata kaalutluste motivatsiooni puudumisest. 3 Kaebaja palub menetluskulud HKMS § 92 lõike 1 kohaselt välja mõista vastustajalt. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus. Kuivõrd halduse kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud, ei hinda kohus ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada asja sisulist 6 otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, kas ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning kas ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Kaebuse esitaja leiab, et märgitud haldusakt ei vasta neile nõuetele ja hilisemalt on asutud otsima põhjendusi, mida kaebuse esitajale asja lahendamisel ei esitatud. Veel märgib kaebuse esitaja, et menetlust, milles ta oleks saanud taotlust täpsustada, sisuliselt läbi ei viidud. Kaebuse esitaja toetub õiguslikele alustele-
19. Kohus leiab, et kaebuse esitaja seisukohad haldusakti motiveerimata jätmise ja uurimispõhimõtte rikkumise kohta on õigustatud. Aruvalla küla Xxxxxxxx detailplaneeringu algatamise kohta koostas Rae Vallavalitsus 14.09.06.a. vastuskirja 6-2/1196, milles teatatakse A.K-le, et tema poolt esitatud avaldus DP algatamiseks on registreeritud 10.04.06.a. ja vallavalitsus vaadanud läbi ettepaneku Xxxxxxxx kinnistu DP algatamiseks leidis, et taotlust ei saa rahuldada. Antud kinnistu ei ole Rae valla üldplaneeringu järgi ette nähtud hoonestamiseks. Üldplaneeringu järgi on ala metsamajandusmaa ning ette nähtud sihtotstarbe säilitamine. Kohtuasja materjalide juurde on esitatud veel teinegi kiri, mis on vastuseks A.K pöördumisele, mille ta esitas peale 14.09.06.a. kirjas saamist. Kaebuse esitaja palus teatada, millisest üldplaneeringust juhinduti, kui tehti eelmärgitud keeldumine. 17.10.06.a. saadeti päringule vastus kirjaga nr 6-2/1196 ja selles märgitakse, et kaebaja kiri on registreeritud 17.10.06.a. Veel märgitakse, et esitasite päringu, millisest üldplaneeringust juhinduti seoses Aruvalla küla Xxxxxxxx kinnistule DP algatamisest äraütlemisel. Vastusega teatatakse, et juhinduti Rae Vallavolikogu poolt 11.07.06.a. otsusega nr 130 vastu võetud Rae valla üldplaneeringust. Tallinna Ringkonnakohus 13.02.08.a. otsusega nr 3-06-2039 lahendas A.K apellatsioonkaebust Tallinna Halduskohtu otsusele 07.06.07.a. ja kohus leidis, et kiri 14.09.06.a. 6-2/1196 on DP menetluse taotluse suhtes tehtud otsus, st haldusakt, millega jäeti rahuldamata kaebuse esitaja DP algatamise taotlus. Menetluse kestel on halduskohus saanud vastustajalt ulatuslikud selgitused, mis vaidlustatud haldusaktis ei kajastu. Vastustaja on märkinud, et otsuses ei esitatud põhjalikku motiveeringut, kuivõrd kaebuse esitaja osales aktiivselt üldplaneeringu menetluses ning temale on antud eraldi e-kirjaga vajalikud selgitused. Tlk 108 on kaebaja vastuväide üldplaneeringule ja sama lehe pöördel on 01.09.06.a. elektroonilise kirja tekst, mis käsitleb valla vastust Rae valla üldplaneeringu koostamise protsessis tekkinud küsimustes. Muid e-kirju ei ole kaebuse esitajale saadetud, seega saab järeldada, et vastustaja peab silmas märgitud e-kirja. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et esitatud vormis ja sõnastuses tehtud lahendit ei saa pidada motiveeritud haldusaktiks, mis kinnitaks, et esitatud taotlus on igakülgselt kaalutud ja selle tegemise motiivid kontrollitavad. Hilisemalt on vastustaja esitanud kohtule hulgaliselt motiive, mis võiksid selgitada tagantjärgi vastustaja tehtud otsustuse sisu, kuid samas tuleb kohtul nõustuda, et haldusaktis neid seisukohti ei esitata ja kohus ei saa kontrollida, kas haldusakti andmisel lähtuti neist kaalutlustest. Kaebuse esitaja jäi seisukohale, et tegelikku menetlust läbi ei viidud, mistõttu ei ole ta saanud esitada ka oma kaalutlusi ja selgitada taotluse eesmärke või neid vajadusel muuta. Lähtudes vastustaja esitatud seisukohtadest ja vaidlustatud otsusest ning kaebaja poolt välja toodud asjaoludest, et vastustaja on rikkunud
toodud uurimispõhimõtet ning lähtudes haldusaktile esitatavatest nõuetest
Kohtule antud seletustest nähtub, et kaebuse esitaja ei välistanud maa kruntideks jagamise sooviga hilisemat ehituslikku arendustegevust silmas pidades. Seda seisukohta toetab skeemi lisamine, milles märgitakse ära suurel hulgal kruntide olemasolu. Samas ei ole taotluses esile toodud, et kaebaja tahe on 7 suunatud üksnes märgitud projekti arendamisele ja samas nähtub, et kohtule ei esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et tahteavaldus oleks lõplikult kindlaks tehtud. Asjaajamine haldusmenetluses tähendab, et menetluse algatamiseks esitatakse taotlus, kirjalikul taotlusel on omad vorminõuded (
Kuivõrd antud juhul oli esitatud kirjalik taotlus, siis puuduste korral taotluses tulnuks
lg 2 kohaselt määrata aeg kaheldavuste kõrvaldamiseks; selliselt ei oleks kaebuse esitajal olnud hilisemalt võimalust esitada oma taotluse sisu osas erinevaid versioone tegelikust tahtest. Kaebaja on kohtukaebuses väitnud, et ärakuulamisel ja vastustaja motiivide teadasaamisel ta saanuks taotlust muuta. Iseenesest ei ole võimatu algatada DP-d eesmärgil rajada vajadusel talukoht, märgitud küsimuses ei tekkinud ka vaidlust. Vastustaja kohtule esitatud vastusest nähtub, et senikehtiv üldplaneering on aegunud, see kehtestati 1992.a. ning kandis nime „Rae valla tsoneerimisprojekt“. Tegemist on kehtestamise ajale iseloomuliku dokumendiga, mis määratles ära arenguperspektiiviga maa-alade kasutusotstarbed, mis on tänaseks valla kiire arengu tõttu selgelt aegunud, kuid tegemist on õiguslikku jõudu omava dokumendiga. Vastusest kohtule nähtub, et kaebaja omandis olev Xxxxxxxx kinnistu ei jää arendustegevuse piirkonda ja planeeringu seletuskirja kohaselt on tegemist haja-asustuse alaga, millele lubatakse DP-ga ette näha talumajapidamise rajamist koos abihoonetega. Valla uus kehtestatud üldplaneering on maavanema järelevalvemenetluses. Kohus nõustub, et vallavalitsusele tuleb planeerimisotsuste tegemisel lähtuda ka kehtivast üldplaneeringust, samas nähtub, et erandite tegemine on juba toimunud. Samas on selge, et vaidlusalune haldusakt ei täpsusta, missugusest planeeringust juhinduti, seega on hilisemalt ainetu väita, et juhinduti nii vanast kui ka uuest planeeringust, kuivõrd vastusega on täpsustatud, et juhinduti uuest planeeringust, seega mitte kehtivast. Siinkohal tekib vastuolu kohtule esitatud hilisemate selgitustega. Kohus nõustub ka väitega, et vajadusel tuleb uurida lisaks menetluses olevat üldplaneeringut, sest vastasel korral ehitatakse planeeritavad rohe- ja haljasalad ning kavandatud teede ja tehnovõrkude trassid täis ning kehtestatavat üldplaneeringut ei ole võimalik realiseerida. Samas nähtub aga, et ei kehtiv ega maavanema menetluses olev üldplaneering ega ka Rae valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ei välista täielikult ehitustegevuse lubatavust, kuid materjalides rõhutatakse erandi tegemisel kaalukuse arvestamise nõuet. Vastavalt on vastustaja kohtule vastamisel märkinud, et kaebaja taotlus ei sisaldanud sellist põhjendust, mis oleks andnud aluse erandi tegemiseks. Samas nähtub aga, et taotlust on igal ajal menetluse algetapis võimalik lasta täpsustada, mida antud juhul ei ole tehtud. Tingimused elamumaade arendamiseks maatulundusmaal, metsamaal ja määratlemata funktsiooniga maal ei ole iseenesest põhjuseks, mis välistaks DP koostamise ja algatamise, vastavalt on ka neil juhtudel tingimuste kooskõlastamine igakordse taotluse alusel omavalitsuse kaalutlusotsustus. Taotluse lahendamine tähendab antud juhul kaalutluste esitamist. Välistatud ei ole ka rohevõrgustiku kompensatsioonalade säilitamise eesmärgil DP koostamisest keeldumine. Iseenesest ei ole takistatud ja absoluutselt keelatud ehitamine ka poldrialal ja vallavalitsus võib üksikjuhtudel lubada ehitustegevust, kuid nähtuvalt KSH programmi materjalidest võib omavalitsus nõuda sellise tegevus korral hüdrogeoloogilisi uuringuid, mis kahtlemata muudavad ehitamise sedavõrd kalliks, et see ei pruugi osutuda perspektiivikaks. Kuivõrd kaebaja taotluse lahendamine on seotud komplitseeritud küsimuste läbitöötamisega, siis eeldab vastuse koostamine kaalutlusi ja nende selget esitamist haldusaktis. Kaalutletud otsuse tunnuseks on eelnev õiguspärane, tõhus ja õiglane menetlus ja haldusakt peab kajastama neid asjaolusid, millele tuginedes tehti otsus. Haldusakt on antud juhul selliste oluliste formaalsete puudustega, mis ei võimalda selle sisulist õigsust kontrollida. Kohus ei nõustu ka vastustaja seisukohaga, et eelnevalt märgitud e-kiri annab kaebuse esitajale vastused ja selgituse, miks tema DP algatamise taotlus jäi rahuldamata. E-kiri on esitatud vastuseks hoopiski üldplaneeringu aruteluga seotud küsimuses, vastavalt märgib seda ka kirja tekst. DP taotluse lahendis ei viidata ühelegi muule selgitusele, millest võiks tegelikke keeldumise motiive ja õiguslikke aluseid tuletada ja vastavalt leida, et kaebuse esitajale pidid olema tema taotlusega 8 seotud asjaolud teada ja selged. Samas jääb kohus seisukohale, et vastustaja rikkus oluliselt haldusmenetluse põhimõtet menetlusosalise ärakuulamisele.
lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan võimaldama menetlusosalisel esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Üldplaneeringu arutelu kohta tehtud päring (näiteks A.Klt 20.09.06.a.) ja sellele antud vastus e-kirjaga (01.09.06.a) ei käsitle kaebaja taotlust ja on tehtud eraldiseisvas menetluses, mida kaebuse esitaja ei ole käesolevalt vaidlustanud. Seega jääb kohus seisukohale, et haldusakti adressaati ei ole ettenähtud korras menetluses ära kuulatud, vastupidiselt oleks vastustajal esitada asjakohased tõendid.
Kaevatav haldusakt sisaldab kohtu arvates vaid resolutsiooni, sellest ei selgu faktilised ega õiguslikud põhjendused, millise esitamise kohustus tuleneb
§ -st 56. Kohus juba märkis, et
lg 1 teise lause kohaselt on põhjenduste esitamine alternatiivselt võimalik menetlusosalisele muus kättesaadavas dokumendis, kuid seda juhul, kui haldusaktis tehakse vastav viide. Isegi juhul, kui sellist alternatiivi tunnustada, peab olema viitelisest dokumendist esile toodud, missuguses osas või ulatuses viitelisest dokumendist tehti järeldused. Antud juhul ei ole vaidlustatud haldusaktis niisugust viidet ja isegi juhul, kui teise menetluse dokumenti saaks siduda käesoleva haldusaktiga, ei oleks arusaadav, missugused põhistused puudutavad kaebaja esitatud konkreetset taotlust. Kohtu arvates ei vasta kaebajale antud lahend elementaarsetele põhistamise nõuetele, selles puuduvad lõppjäreldust põhistavad kaalutlused ning viited, mille alusel saaks väiteid kontrollida. Kirjalikest dokumentidest seda ei nähtu, kuigi vastustaja esindaja esitas põhjendusi kirjalikus menetluses kohtule, mis aga arvestades riive intensiivsust kaebaja õigustele ei asenda
§-s 56 sätestatud kirjalikku põhjendamiskohustust. Kohus jääb seisukohale, et haldusakti andmisel on
sätestatud põhjendamiskohustust rikutud olulisel määral.
kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele. Kaevatav haldusakt ei ole eeltoodud formaalsete puuduste tõttu selle andmise hetkel olnud õiguspärane.
kohaselt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuna tegemist on oluliste puudustega, siis ei ole kohtul võimalik järeldada, et need puudused ei saanud mõjutada asjas otsuse tegemist ja seega ei kohaldu haldusaktile
§-st 58 tulenev kehtivuskaitse. Kohus märgib, et kohalikul omavalitsusel ei ole PlanS § 10 lõigetest 1, 5 ja 7 tulenevalt kohustust isiku taotluse alusel igal juhul DP koostamine algatada. Planeerimismenetlus ei alga veel isiku poolt algatamisettepaneku tegemisega, vaid DP algatab kohalik omavalitsus kaalutlusotsusega. Kohus nõustub, et üldplaneeringuga on ala kasutamise üldine eesmärk kindlaks määratud, kuid erandi tegemise puudumist tuleb põhjendada. Juhul, kui otsus on kaalutletud ja DP algatamine välistatud, tuleb kaebuse esitajal vältimatult leppida, et kinnistute omandamine ei garanteeri, et seda saab kasutada muul otstarbel kui üldplaneeringus ettenähtud juhtfunktsioonil. Kohus viitab oma selgituste põhistamiseks lisaks Riigikohtu HK lahendile 18.02.02.a. nr 3-3-1-8-02, milles rõhutatakse planeerimisotsustuste omapära- nende ulatusliku diskretsioonilisuse –tõttu on isiku õigeaegsel kaasamisel ja ärakuulamisel planeerimismenetluses suurem roll võrreldes tavapärase haldusmenetlusega ja planeerimismenetluses on soovitud informeerimis- ja kaasamiskohustuse realiseerimisel pakkuda teiste isikutega võrreldes tugevamat kaitset kinnisasja omanikele. Antud juhul on kaebuse esitajal suur maavaldus, mida ta saab kasutada senisel otstarbel, kuid kaaluda tuleb, kas maa juhtfunktsiooni muutmine osaliselt on võimalik. Riigikohtu HK on lahendis 3-3-1-39-07 17.10.07.a. rõhutanud, et DP menetlemisel ja kehtestamisel diskretsiooniõiguse kasutamine eeldab seda, et kaalumisele võetakse kõik menetluses esitatud asjassepuutuvad väited ja seisukohad. Kui menetlusosaliste seisukohad jäetakse arvestamata, tuleb seda põhjendada. Antud juhul leidis käesolevas asjas kohus, et vastustajal on tegelikult arvukalt muid kaalutlusi, mis haldusaktis on esitamata, samas nähtus, et kaebajaga vajalikku menetlust ei arendatud ja vastupidist haldusakt ei kajasta, seega ei ole alust järeldada, et kaebaja seisukohad võeti arvesse; haldusakt vastavaid põhistusi ei märgi. Kohus ei 9 nõustu ka seisukohaga, et planeerimismenetluses ei oleks võimalik olulise takistuse ilmnemisel menetlust peatada. Kohus nõustub vastustajaga selles, et üksikute DP-de kaudu on ohtu seatud üldplaneeringutega sätestatud või sätestatav kord, samas ei ole kohtupraktikas välistatud, et planeerimismenetlust ei saaks peatada juhul, kui see sõltub näiteks antud juhul uuest üldplaneeringust, mis on läbivaatamisel maavanema juures. Riigikohtu HK on märkinud 16.12.08.a. lahendis nr 3-3-1-5608, et kuigi haldusmenetluse üldregulatsioon ega planeerimismenetluse sätted ei käsitle menetluse peatamise võimalusi, on menetluse peatamine kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega olukorras, kus menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise. Planeerimismenetluse jätkamine ja lõppastmes planeeringu kehtestamine olukorras, kus planeeringu eesmärkide saavutamise võimalikkus ei ole selge, võib oluliselt kahjustada nii avalikke huve kui ka kaasa tuua planeeringuga hõlmatud isikute õiguste ja huvide ülemäärase riive. Käesolevas asjas märgib kohus, et mingil määral on vastustaja arvestanud või arvestamas maavanema järelvalves olevat planeeringut, vastavalt on ta andnud täiendava selgituse, see viitab võimalusele ja vajadusele ära oodata menetluse tulemus. Samas tuleb aga märkida, et sageli kasutavad isikud sellist viivitust ära pahatahtlikult ja vaidlustavad hilisemalt tekkinud viivituse, seega tuleb vastustajal endal kaaluda, kas menetlustakistus on oluline ja kõrvaldatav. Lahendis 10.10.02.a. nr 3-3-1-42-02 on Riigikohtu HK esile toonud haldusakti põhjendamiskohustuse vajalikkuse, samuti märkinud, kuidas koguda vajalikku teavet ning miks see on oluline. Siit tulenevalt on kohus eelnevalt käesolevas vaidluses leidnud, miks ta ei pea tehtud otsust õiguspäraseks; haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostamisel arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Käesolevalt ei saanud kohus selles veenduda ja kohus märkis, et planeerimismenetluses on vältimatult oluline tähtsus menetlus-ja vorminõuetel. Kuigi Riigikohtu HK on ka märkinud mitmes otsuses põhistamise vajadust, samas märkinud ka, et DP põhistustesse kuuluvate asjaolude ja motiivide ring sõltub alati konkreetsest juhtumi eripärast ega ole õiguslikult ette määratud, on kohus alati rõhutanud haldusakti põhjendamise kohustust ( 17.05.05 nr 33-1-16-05; 17.10.07.a. nr 3-3-1-39-07; 15.01.09.a. nr 3-3-1-87-08) eesmärgiga tagada haldusakti kontrollitavus. Riigikohus on korduvalt meelde tuletanud ka kohtutele, et halduskohus ise ei saa hakata motiveerima haldusakti ja tuletama vastustaja hilisemast vastusest kohtule neid motiive, mida haldusaktis ei ole piisavalt kajastatud. Kohus on aga käesolevas asjas leidnud, et vaidlusalust otsust ei saa täiendavalt sisustada lisatud dokumentide motiividega ega hilisemalt esitatud selgitustega, kuna kohus ei saa ise asendada haldusorgani tegevust ja formuleerida otsust ning sellega ei kõrvalduks juba tehtud viga. Seejuures nähtub, et kaebaja ei ole tema taotluse suhtes siiski saanud ka kirju või selgitusi ja vastustaja ekslikult peab selliseks kirjaks teise menetluse dokumenti. Sellest dokumendist ei ole võimalik leida viidet, et ta selgitab kaebaja taotluse asjaolusid. Isegi juhul, kui käesolevalt tekib objektiivne võimatus planeeringut algatada ja läbi viia, tuleb selline asjaolu haldusaktis ära tuua. Vastustajal on oluliselt rohkem põhistusi, kui otsuse resolutsioon seda kajastab ja kaebuse esitajal tuleb vältimatult arvestada, et juhul, kui omavalitsus uuel asja läbivaatamisel keeldub planeeringu algatamisest, võib seda põhjustada objektiivne võimatus nõustuda taotlusega ( Vt Riigikohtu HK lahend 16.12.08.a. nr 3-3-1-56-08), kuid see objektiivne võimatus tuleb esile tuua ja põhistada, sh viidata õiguslikele alustele, mis antud juhul vaidlusalusest haldusaktist üldse puuduvad. 20. HKMS § 26 lg 1 p 1, 2, § 19 lg 6 lähtuvalt leiab kohus, et Rae Vallavalitsuse detailplaneeringu algatamisest keeldumise otsus 14.09.2006. a nr 6-2/1196 on õigusvastane, see tuleb tühistada ja kohus teeb Rae Vallavalitsusele ettekirjutuse vaadata taotlus uuesti läbi. 21. Menetluskulud. HKMS § 92 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja on 20.01.09.a. märkinud, et palub välja mõista vastustajalt menetluskulud, kuid kuludokumente ei ole esitanud ja taotlust täpsustanud. HKMS § 83 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. Kaebuse esitaja on tasunud kaebuselt selle esitamisel riigilõivu 80 EEK. Riigilõiv on tasutud Hanzanet kaudu 13.10.06.a. (tlk 3). Kohus mõistab tasutud riigilõivu välja vastustajalt. 10 Karin Kalmiste Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.