Obsah (6)

§ 24§ 47§ 21§ 92§ 84§ 93

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 20.04.2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-2588 Haldusasi A.M kaebus Keskkonnaministeeriumi kantsleri 29.

§ 24lg 1 p 2 alusel.

1. Mõista välja A.M-ilt AS Talter kasuks kolmanda isiku kantud õigusabikulu summas 5.500.- EEK (viis tuhat viissada krooni )
2. Saata käesolev määrus menetlusosalistele. Menetluse lõpetamise määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnkohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 47.1) 1.

22.12.

1. a saabus Tallinna Halduskohtusse A.M kaebus Keskkonnaministeeriumi kantsleri 29.06.
2. a käskkirja nr 408 ja väljastatud uurimisloa tühistamiseks. Peale kaebuse käiguta jätmisi formuleeris A.M nõude ümber tuvastusnõudeks. Kohus määras asja menetlusse 11.02.09 ja määras vastustajaks Keskkonnaministeeriumi ja kaasas kolmanda isikuna AS Talter.
3. A.M esitas peale menetlusosaliste vastuse saamist 02.04.09.a. taotluse kaebusest loobumiseks juhindudes

§ 21lg 1, § 24 lg 1 p 2.

A.M leidis algses vastuses, et Keskkonnaministeeriumi 1 ametnik ei peaks esitama menetluskulude nõuet. AS Talter osas leidis kaebuse esitaja, et ka temal ei peaks olema aluseid nõuda välja loobumisel kaebuse esitajalt menetluskulusid.

§ 92

lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Keskkonnaministeeriumile menetluskulude hüvitamiseks alus puudub, kuivõrd vastuse koostas õigusosakonna ametnik. Menetluskulud tuleks jätta AS Talter kanda. Ka

§ 84

lg 8 kohaselt ei ole kolmandal isikul kaebusest loobumisel alust menetluskulude väljamõistmist nõuda, kuna seadus sätestab kaebusest loobumisel menetluskulude nõudmise õiguse kitsendavalt üksnes vastustajale. Lisaks leiab kaebaja, et menetluskulud tuleb jätta kulud teinud poole kanda, sest kulu väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Isegi tuvastusnõude rahuldamisel ei oleks tekkinud ohtu AS Talter õigustele või vabadustele, kuna ta oli uurimistöö juba teinud. Et ta soovis protsessi lülituda ja oma seisukohad esitada, on tema õigus, kuid kulude tegemine ei ole õigustatud, sest kaebusest oli ilmne tema õiguste riive puudumine. Kaebuse rahuldamine oleks evinud üldpreventiivset mõju. AS Talter põhistused menetluses osalemiseks ei ole kaalukad. 3. Kohus väljastas menetlusosalistele A.M kaebusest loobumise avalduse ning palus põhistatud seisukohta ning esitada kulunõuded, kui need on esitada, koos tõenditega. AS Talter esindaja vandeadvokaat M.Arvisto esitas 08.04.09.a. taotluse kohtukulude väljamõistmiseks ja nõustus kaebaja loobumisavalduse vastuvõtmisega. Ta märgib, et

§ 92

lg 6 kohaselt kannab kohtukulud kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest ning tulenevalt sama seadustiku § 92 lg 7 hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kaebaja vastuväited ei ole asjakohased ja AS Talter kohtukulu tuleb hüvitada. Selles haldusasjas tuli osutada õigusteenust 9 tunni ulatuses ilma käibemaksuta tuli AS-il tasuda 12 150 krooni, see summa sisaldub arves nr 092/2009, arvele on lisatud õigusteenuse ajakulu 9 h. Pangakonto väljavõte kinnitab arve tasumist. Seega taotleb AS Talter õigusabikulu hüvitamist summas 12 150 krooni ja see tuleb välja mõista kaebuse esitajalt.

1. Keskkonnaministeerium teatas 15.04.09, et ta ei vaidle kaebusest loobumisele vastu ja ei soovi esitada kohtukulude nõuet.
2. A.M esitas täiendatud seisukoha 09.04.09.a., so peale kolmanda isiku menetluskulude nõude saamist. Kaebuse esitaja leiab, et Keskkonnaministeeriumile menetluskulude hüvitamiseks alus puudub, kuna tema töötaja täitis kohustuse ametiülesande raames. Järelikult peaks menetluskulud jääma ka AS Talter kanda, A.M kordab varem esitatut. Veel märgib ta, et kui kohus ei pea võimalikuks

§ 84

lg 8 ja § 92 lg 7 kohaldada, palub ta jätta taotluse rahuldamata, kuna kulu väljamõistmine ei oleks kaebuse tausta, nõuet ning menetluskäiku arvestades õiglane ega mõistlik. AS-il Talter oli seaduslik õigus astuda protsessi, kuid asja sisu käsitlemisel oleks pidanud olema talle selge, et tema õigusi tehtav otsus ei mõjuta ning osutatud mahus kulutuste tegemine on ebaproportsionaalne ja mitteõigustatud, kuivõrd oli ilmne õiguste riive puudumine. Taotletud summa on ebamõistlikult suur, kuna aruandest nähtub, et esindaja kulutas materjalidega tutvumiseks 9 tundi. Aruandes ei ole lahti kirjutatud erinevatele toimingutele kulunud aega. Materjalidega tutvumiseks ei olnud vaja minna kohtusse, kuna kohus edastas need posti teel. Esindajaks on vandeadvokaat, kelle teadmised, kogemused ja praktika eeldab, et vastuse koostamine ei võta märkimisväärselt aega. Esindaja poolt 12.03.2009 esitatud kolmanda isiku 7-leheküljeline seisukoha struktuur on järgmine: menetlusdokumendi trafaretsed rekvisiidid (lk 1), senise menetluskäigu teadaolevate asjaolude ülekordamine (lk 2), kaebuse seisukohtade refereerimine (lk 2-3), vastuväidete esitamine (lk 4-6), kusjuures lk 6 koosneb pooles ulatuses vandeadvokaadi teadmisi, kogemusi ja praktikat arvestades rutiinsest ning sisulist tööd mittenõudvast menetluskulude jaotust sätestavate õigusnormide refereerimisest ning vastuse trafaretse vormistamise osaks olevate nõudepunktide kirjapanekust; seisukoha lk-l 7 on vaid esindusõiguse kinnituse olemasolu ning allkiri. On seisukohal, et kaebusega tutvumine ning vastuse kahe ja poole lehekülje sisulise teksti 2 koostamine ei saa vandeadvokaadi pädevust ning kogemusi arvestades hõlmata aruandes viidatud tundide arvu. Sama esindaja on AS-i Talter esindanud ka haldusasjas nr 3-08-2525 (AS Talter esindaja vandeadvokaat M. Arvisto kaebus Puurmani Vallavolikogu 06.11.2008 otsuse nr 40 tühistamiseks), mis käsitleb olemuselt käesoleva haldusasjaga lähedaselt seonduvat temaatikat, so geoloogilise uuringu loa andmine ja kehtetuks tunnistamine, vallaelanike subjektiivsete õiguste rikkumise võimalus, motivatsiooniküsimus jms. Haldusasja nr 3-08-2525 algatamise aluseks olnud kaebus esitati M. Arvisto poolt Tartu Halduskohtule 12.12.2008. Kaebuse rahuldamisel 20.03.2009 taotles M.Arvisto õigusabikulude väljamõistmist 13,5 tunni eest summas 18 225 krooni. Kaebaja leiab, et käesolevas haldusasjas taotletavate õigusabikulude ebamõistlikkust näitab ka asjaolu, et sama esindaja on analoogse temaatikaga varasemalt tegelenud ning selle eest juba õigusabikulusid samas suurusjärgus kasseerinud. 15.04.09.a. saatis kaebuse esitaja töötasu õiendi perioodist 01.03.09- 31.03.09.a., millest nähtub brutopalk 11 357, 85 kr; tulumaksusumma 1851, 00 kr; töötuskindlustuse summana 68,00 kr, kogumispensioni suurus 227,00, netopalgaks kujuneb 9 211, 85 EEK. 6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A.M taotlus kaebusest loobumise kohta tuleb vastu võtta.

§ 21

lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus loobuda kaebusest kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni. Kohus kinnitab kaebusest loobumise määrusega, millega lõpetab menetluse (

§ 21lg 5).

Teised menetlusosalised ei ole kaebaja taotlusele vastu vaielnud, seega tuleb kaebaja taotlus vastu võtta.

§ 24

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kohus võtab vastu kaebuse või protesti esitaja loobumise kaebusest või protestist. Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. 7. AS Talter esindaja M.Arvisto Advokaadibüroost Arvisto ja Partnerid OÜ palub kaebuse esitajalt välja mõista juhindudes

§ 92

lg 6 ja § 92 lg 7 alusel kolmanda isiku huvides tehtud õigusabi kuluna 12 150 krooni. Esindaja märgib, et büroo osutas veebruaris 2009 AS-ile Talter õigusteenuseid kokku 107 tunni ulatuses, sellest 9 tunni ulatuses osutati õigusabi käesolevas haldusasjas ja õigusabi eest on tasutud 12 150 kr ilma käibemaksuta, nõudesummaks jääb 12 150 kr. Tasutud summa sisaldub arves nr 092/2009 (arve kogusumma on 140 850 kr ilma käibemaksuta, arvele on lisatud teenuse ajakulu, arvel on välja toodud osutatud teenus 9 h.). Õigusabile kulus seega 9 h x 1350 kr kokku summas 12 150 kr. Ülejäänud õigusteenuste osas on ajakulu aruandelt kustutatud konfidentsiaalse info tõttu. AS Talter on tasunud arve nr 092/2009 alusel nõutud summa 12 150 kr 8. Vastustaja ei vaidle vastu loobumisavaldusele. Menetluskulude osas nõuet ei esita, seega jäävad tema kulud vastustaja kanda. 9.

§ 92

lg 6 kohaselt kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud; § 92 lg 7 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kolmanda isiku vastaspooleks on A.M, kes peaks seaduse kohaselt kandma õigusabikulud. A.M leiab, et ta ei pea menetluskulusid kandma; kulunõue on alusetu ja kulu väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Kui kohus ei mõista välja A.M-ilt kulusid, siis jäävad need kolmanda isiku kanda.

1. A.M viitab, et advokaadi näidatud töötundide arv on liialt suur, arvestades tehtud töö sisu ja mahtu. Veel leiab kaebaja, et advokaat on küsimuste ringiga tuttav teise haldusasja kaudu. Kohus märgib siinkohal, et mitmes Tallinna Ringkonnakohtu lahendis on olnud vaatluse alla küsimus advokaadi 3 varasema osavõtu kohta samasisulises asjas. Tallinna RK on avaldanud näiteks haldusasjas nr 3-082034 20.01.09 seisukoha, et kohtupraktikas on arvestatud väljamõistetavate menetluskulude põhjendatud suuruse hindamisel ka seda, kas esindaja on mõne teise vaidluse kaudu kursis haldusasja materjalidega. Samas on Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-08-1905 26.02.09.a. märkinud, et „Ainuüksi asjaolu, et advokaat on spetsialiseerunud teatud liiki vaidluste lahendamisele, ei anna alust vähendada kliendile hüvitatavat esindajatasu, kui see arvestades vaidluse sisu ja vaidluse ettevalmistamiseks tavapäraselt kuluvat töömahtu ei ole ülemäärane“. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-08-2034 teinud viite Riigikohtu 01.11.05.a. otsusele haldusasjas nr 3-3-1-49-
2. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-08-2036 19.01.09.a. aga jäänud nähtuvalt eelnevast seisukohale, et väide advokaadi spetsialiseerumisest ei ole väljamõistetavate menetluskulude suuruse põhjendamisel asjakohane (p 12). Kuna kaebaja on viidanud Tartu HK otsusele nr 3-08-2525, siis nähtub, et selles asjas on rahuldatud AS Talter esindaja M.Arvisto kaebus ja Puurmanni Vallavolikogult mõisteti välja menetluskulud summas 18 305 krooni. Õigusabi oli osutatud 13,5 töötundi, menetluskulude hulka kuulus ka tasutud riigilõiv. AS Talter esindaja oli seal vaidlustanud vallavolikogu 06.11.08.a. otsust nr 40, kuid otsusest nähtub, et vaidlus kulges geoloogilise uuringuloa tühistamises, ent kaebaja ei nõustunud otsusega põhjusel, et haldusakti, mis oli selle andmise ajal õiguspärane, ei saanud tagantjärgi tunnistada kehtetuks. Seega ei kattu vaidlusesemed, kuigi kohtuotsuses 20.03.09.a. käsitletakse valla seisukohti seotult kaevandamise ja uuringulubadega. See on aga valla vastus kohtule ning käsitleb valla seisukohti. Vaidlus eelmärgitud asjas algas 15.12.08.a. Käesolevas asjas jäi AS Talter esindaja ülesandeks võtta seisukoht kaebuse motiivides, isiku õiguste subjektiivses rikkumises või väidetavas nn populaarkaebuse esitamise võimaluses ja ilmselgelt pidi esindaja viima end kurssi õigusliku olukorraga ja võimalike saabuvate tagajärgedega 3.isikule. Kaebuse esitaja rõhub kaebuses muuhulgas preventiivsele ja avalikule huvile. Ilmselgelt tuli advokaadil teha ära töö, et prognoosida kaebusest saabuvaid võimalikke õiguslikke tagajärgi, ka see on tehtud töö, mida peegeldab kohtule esitatud vastus. Kui vastuse koostab advokaat, siis eeldatakse vastuselt asjakohasust ja kaebuse väidete analüüsi. Ettevalmistavas etapis tehakse reeglina ära suurem osa tööst, et olla valmis edasiseks menetluseks. Kohus ei saa antud andmetel järeldada, et advokaat on kuidagi spetsialiseerunud märgitud teemale ja et ta on lubade küsimusega sedavõrd kursis, et töötundide hulk kinnitaks nõudesumma alusetust. Kohus hindab kolmanda isiku vastust eelkõige mitte näidatud töötundide arvu alusel, vaid lähtudes vastuse põhjalikkusest, vajadusest tutvuda erinevate õigusaktidega, kohtupraktikaga, mis ei ole seotud üksnes haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse normide tundmisega. Töö tegelikku sisu ei pruugi vastuse trükilehekülgede arv kajastada. Kaebuse esitaja märkis alguses, et kolmanda isiku osalemine ei olnud tarvilik, kuid hiljem on leidnud, et ta tuli kaasata seaduse alusel. Seega vaidlusküsimust siinkohal ei tekkinud. Kohus siiski selgitab, et kolmas isik kaasatakse pooltevahelisse vaidlusesse selleks, et ta saaks kiirelt ja efektiivselt kaitsta tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi. Kui kaebuses vaidlustatakse haldusakti, siis on kolmas isik vahetult seotud selle aktiga, kuna tema õigused tulenevad sellest aktist. Saamaks selgust, kuivõrd 3.isik peaks protsessis osalema, tuleb tal teha ära märkimisväärne töö ja see töö on seotud kaebusega ja selle motiividega. Oma õiguste ja vabaduste kaitsmine toob kolmandale isikule kaasa kohtukulude, s.h. õigusabikulude tekkimise. Kaebuse esitajal oli võimalus hinnata, kas suure hilinemisega esitatud kaebus on edukas tema õiguste kaitsmisel. Kaebuse täpsustamisel nähtub, et pigem jäi kaebaja huviks preventiivne ja nn populaarkaebust toetav huvi, kuivõrd kahjunõudele oli viidatud vaid abstraktselt. Seega oli kaebuse esitajal vajalik määratleda kaebuse esitamisega kaasnevad tagajärjed, sh pidi ta ka arvestama, mis juhtub siis, kui kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulude suurused on EV-is piirkonniti erinevad, kuid mitte prognoosimatud, need ei ole väikesed. Ilmselt ei oleks kaebaja 4 kaebusest ka loobunud, kui temale ei oleks saanud teatavaks viidatud Tartu Halduskohtu otsus ja kaebuse võimalused. 11.

§ 92

lg 4 kohaselt kaebuse esitaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti.

§ 92

lg 6 ja lg 7 tulenevalt on võimalik menetluskulud välja mõista A.M-ilt.

§ 92

lg 10 märgib, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on hiljutises 16.09.09.a. lahendis nr 3-3-1-7-09 korranud, et „

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 92

lg 7 näeb ette, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.

§ 92

lg 10 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 93

lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud“. Kohus märgib, et „Menetlusosalised vaidlevad üksnes selle üle, kas kaebajalt kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine oli tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik ning kas kohtud oleksid pidanud

§ 92lg 10 alusel jätma kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda“.

Lahendi p-is 13 märgitakse „ Riigikohtu halduskolleegium on varem märkinud, et õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ning tulemus peab olema õiglane ning pidanud seda põhimõtet kohaldatavaks ka kolmanda isiku kasuks väljamõistetavate menetluskulude vähendamisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-12-07, p 22). Riigikohtu halduskolleegium lisab, et ta „nõustub kassaatoriga, et menetluskulude väljamõistmise otsustamisel peab kohus arvestama ka menetlusosalise isikut ja tema maksevõimet, samuti tema käitumist protsessis“. Samas on kolleegiumi arvates õige kolmanda isiku vastuväide kassatsioonkaebusele, et asja materjalidest ei nähtunud kaebaja maksevõime ning seetõttu ei olnud võimalik tõsikindlalt hinnata, kas menetluskulude väljamõistmine oleks kaebaja suhtes olnud äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolevas kaebuses on kohus saanud küll A.M andmed töötasu kohta, mis kinnitab, et ta ei ole töötu ja tema poolt saadav sissetulek on suurem, kui eelviidatud lahendis pensionäri võimalik pension. Samas on ka antud juhul ebapiisavalt andmeid kaebaja tegeliku maksevõime kohta, et anda eelmärgitud hinnang. Kohus leiab, et õigustatud on arvestada, et käesoleval juhul on kaebajaks füüsiline isik ning kolmandaks isikuks äriühing. Asjaolusid arvestades oli kohus käesolevas asjas eelnevalt märkinud, et oma õiguste kaitseks ei olnud põhjendamatu advokaadist esindaja palkamine, kuna kolmas isik sai prognoosida õiguslikud tagajärjed läbi kaebuse motivatsiooniga tutvumise ja kohtule põhjaliku vastuse esitamisega. Vastamise ajaks ei olnud ka teada, millise positsiooni võtab vastustaja ning advokaadil ei olnud ees ka seda materjali, mille esitas vastustaja. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et tehtud töötundide arvu esitamisel ei ole selge, missugune toiming võttis konkreetse aja. Kohtutoimikusse on esitatud vastus kaebusele ja vastuse esitamine kinnitab, et töö on tehtud (tlk 65-71). Et advokaat toob esile kokkuvõtte kaebusest ning asjaoludest ja ta analüüsib neid, on selge, et ta vajas vastamiseks kaebuse seisukohtade süstematiseerimist, vastupidiselt ei ole võimalik saada ülevaadet kaebusest ning puudutatud küsimuste ringist. Samas ei ole õigustatud kaebaja positsioon, mille kohaselt oleks justkui näha, et advokaat konkreetse loa ja selle väljaandmise asjaoludega oli kursis, selleks tuli tal teha ilmselgelt koostööd 3.isikuga ja hankida teavet, et koostada vajalik vastus, sh andmetega, mis on kujunenud pikemal perioodil, so loa andmisest kuni käesoleva ajani. Kohus ei saa teha etteheiteid ka vastuse sisule, kuivõrd vastus ei saanud piirduda antud juhul üksnes loa andmise küsimustega, vaid vastata tuli haldusõiguse ja halduskohtumenetluse teoreetilisi küsimusi 5 hõlmavalt, mis aga ilmselgelt ei ole kolmanda isiku igapäevase tegevusega seotud ja vastavat abi osutas advokaat kohtu arvates asjakohaselt. 12.

§ 93lg 5 on võimalik kaitsta kaebuse esitajat põhjendamatute kohtkulude eest.

Käesoleval juhul kolmanda isiku kasuks kaebajalt väljamõistetavaid menetluskulusid tuleb vähendada. Ülemääraste menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine füüsilisest isikust kaebajalt oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, sõltumata kaebaja majanduslikust seisundist.

§ 93

lg 2 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kaebuse esitaja on küll märkinud, et AS Talter õigustele ja huvidele ei olnud ohtu, kuid kohus on eelnevalt märkinud, et menetlusosalised olid nõustunud kolmanda isiku astumisega protsessi ja ta oli seotud vaidlusaluste haldusaktidega. Seega ei ole kohtu arvates õigustatud ka seisukoht, et kolmanda isiku esindaja tehtud töö ei olnud vajalik, seda enam, et kaebuse esitaja on hiljem korduvalt toonitanud näiteks preventiivse ja avaliku huvi olemasolu. Taolise kaebuse eelmenetluses ja menetluse jätkumisel on kolmandal isikul Põhiseaduse §dest 10, 12 ja 32 tulenevatele õiguskindluse, õiguspärase ootuse, usalduse kaitse ning omandi puutumatuse ja kaitse põhimõtetele toetudes võrdselt teiste menetlusosalistega õigus ja vajadus esitada põhistatud seisukohad. Iseküsimuseks jääb, kas kolmas isik oleks saanud oma seisukohti esitada ilma juriidilist abi ehk välist õigusabi kasutamata, vastates vaid osaliselt, so kitsalt loa andmist ja selle realiseerimist kajastava informatsiooni. Kohus jääb seisukohale, et kolmas isik kasutas oma huvide kaitsmisel antud juhul juriidilisi teadmisi omava advokaadi abi, kellega nähtuvalt on tal sõlmitud vastava teenuse osutamise leping. Sellest lepingust ja teenuse tegelikust osutamisest tekkisid õigusabikulud. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et AS Talter omab vajaliku õigusabi kvalifikatsiooniga spetsialisti või üldse spetsialisti, kes võiks anda kohtule vastuseid lisaks uuringutega seotud spetsiifilistele seisukohtadele vastuseid ka õiguslikes probleemides. Õiguslikud probleemid aga käesolevalt kaebuse alusel tekkisid ja vajasid asjakohast vastamist. Seega ei leia kohus, et AS Talter antud juhul on põhjuseta kasutanud juriidiliste teadmistega isiku abi, kuivõrd halduskohtumenetlusele iseloomulike õiguslike probleemidele vastamine, subjektiivsete õigustega või populaarkaebusega seotud küsimused jms, ei ole seotud kolmanda isiku tavapärase tegevusega. Ka märgitud aspektist ei ole põhjust kolmandale isikule ette heita välise õigusabi kasutamist. Seega ei nõustu kohus, et kolmas isik peab täiel määral kandma tekkinud kulud põhjusel, et tegemist on juriidilise isikuga. Samas leiab kohus, et kohtukulude väljamõistmine täies ulatuses kaebuse esitajalt ei oleks samuti õiguspärane, kuivõrd suurte õigusabikulude kandmise ohus ei saaks isikud realiseerida oma kaebeõigust, st oleks seatud ohtu Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse teostamise võimalused. Kohus leiab, et õigusabile kulunud summa vastaks seda liiki asjas kohtupraktika kohaselt juhtumile, mil oleks olnud vajalik lahendada näiteks EÕK taotlus või kui oleks tulnud muuta seisukohti taotluse muutumisest vms juhud. Kohtuistungini käesolev vaidlus ei jõudnud, EÕK taotlusi ei esitatud, kaebuse materjal ei ole ulatuslik ning keerukusastmelt piirdunuks vaidlus keskmise tasemega. Kohus loeb vajalikeks ja põhjendatud kuludeks 5.500.- krooni, mille mõistab välja kaebuse esitajalt AS Talter kasuks. Karin Kalmiste Kohtunik 6