lg 1 kohaselt on otsuse vaidlustamise õigus igal isikul kas omaenda õiguste kaitseks või siis haldusakti võimaliku vastuolu tõttu õigusnormidega. Kaebajal on õigus vaidlustada haldusakt, kuna ta on lisaks Kasti tee 1 ja Kasti tee 3 vahetus läheduses elav isik. Ta on osalenud DP menetluses ja ta on väljendanud oma põhjendatud huvi DP vastu. Ta viitab
lg 6 ja leiab, et eraõiguslik isik ei tohi olla DP koostamise tellijaks looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maaaladel ega juhul, kui DP koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga. Antud juhul kavandatakse ehitise lammutamist miljööväärtuslikus alas ja asemele püstitatakse kaasaegne kaubanduskeskus. Ühe hoone seina taastamine esialgsel kujul ei tähenda miljööväärtusliku ala säilitamist. Hoone maht ja arhitektuuriline eripära muutuvad. Nimetatud sätte eesmärgiks on tagada, et DP koostamisel oleks tagatud võimalikult suur avalike huvide kaitstus, mida ei saa eraõigusliku isiku algatatud DP puhul eeldada, kuna siis domineerivad eraisiku majanduslikud huvid. Märjamaa valla ehitusmääruse p 6.
lg 4 kohaselt planeeringu avaliku väljapaneku kestuse jooksul tagatakse juurdepääs kogu infole ja DP-ga seotud materjalidele, kuid eskiisprojekti ja välisvaateid ei esitatud, sellega rikuti ka
See on oluline menetlusviga, kuna huvitatud isikule ei tagatud eelmärgitud võimalused.
lg 1 alusel ta esitas ettepanekud, vastuväited 15.02.08.a.
Esimene avalik arutelu toimus 18.02.08.a. ja ta sai sellest teada ajalehe vahendusel, kuid talle vastust eraldi ei saadetud ja ei teatatud avaliku arutelu kohta ja aega. Seega üritati teda 2 planeeringu menetlusest eemale jätta. 18.02.08.a. arutelul ta juhtis tähelepanu, et rikuti
lg 2.
lg 6 alusel peab olema DP koosseisu vähemalt 1 lahendust illustreeriv joonis, kuid seda ei esitatud. See esitati avalikule arutelule vaid 07.03.08.a, seega rikuti õigusi ja ei võimaldatud avaldada oma seisukohti. 28.02.08.a. vastuskirjas märgitakse, et moodustati DP lähteseisukohtade väljatöötamise komisjon, see määras olulised arhitektuursed ja planeeringulised nõuded, kuid avalikul väljapanekul puudus igasugune info, et on moodustatud komisjon ja see võttis vastu otsuse. Komisjoni pädevust ja liikmeid on võimatu tuvastada, ei saa kindlaks teha, kas see oli otsustusvõimeline. Avalikule arutelule pandud protokoll on õigustühine, sest võimatu on selgeks teha hääletamise tulemusi, sellele pole alla kirjutanud komisjoni esimees ja protokollija. Märjamaa vallavalitsus tellis Eesti Kunstiakadeemialt miljööväärtuslikul alal ehitamise eeskirja, seda pole veel vastu võetud, kuid magistriõppe üliõpilane M.A on esitanud oma seisukohad. Märjamaa Nädalalehes ilmusid 02.01 ja 16.02.08 tema artiklid, seal toodud seisukohti on eiratud. Rapla maavanem teostas DP üle järelvalvet ja esitas 14.05.08.a. vallavalitsusele ettepanekud, vallavalitsuse vastukirjas aga puuduvad kaalutlused ja motiveeritud seisukohad, seega on rikutud kaalutluskohustust, kuid maavanem ikkagi lubas DP-d edasi menetleda. Rapla Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus on esitatud Märjamaa osas soovitused maakasutuseks, ehitustegevuse ja hoolduse korraldamiseks; nähtub, et kiriku lähedusse tuleks uusehitused keelata. Kasti tee 1 ja 3 kinnistud asuvad ca 50 m kaugusel kirikust, seega uusehituste rajamist tuleks keelata. Vaatamata sellele aga hoone lammutatakse ja ehitatakse uus hoone, kuid ei ole motiveeritud, miks minnakse vastuollu üldplaneeringuga. Kaebaja lisab L.Hansari eksperthinnangu, mille kohaselt on planeeritud hoone ehitusaluse pinna ja mahu tõttu väljakujunenud miljöös sobimatu. Esitab EÕK taotluse. 17.07.08 kohaldas kohus EÕK . 17.09.08.a. võttis kohus määrusega kaebuse menetlusse ja kaasas 3. isikuna Maxima Eesti OÜ. 2) 16.07.08.a. saabus kohtule A.T kaebus Märjamaa Vallavolikogu 17.06.08.a. otsuse nr 190 tühiseks tunnistamise nõudega; 01.10.08.a. kaebuse esitaja täpsustas kaebust ja kinnitas, et ta soovib esitada haldusakti tühistamisnõude. Kaebuses märgiti, et
lg 1 kohaselt on otsuse vaidlustamise õigus igal isikul kas omaenda õiguste kaitseks või siis haldusakti võimaliku vastuolu tõttu õigusnormidega. Lisaks igaühe õigusele on kaebuse esitaja seotud vaidlustatud DP-ga selle tõttu, et temale kuulub Kasti tee 1 ja Kasti tee 3 vahetus läheduses kinnistu, ta on osalenud DP avalikel aruteludel ja tema esitatud vastuväited on kajastatud kaebuse lisas nr
põhimõtetele, lähteseisukohad on kooskõlas ehituse jms tingimustega.
sätestab koostöö planeeringu koostamisel ja seda järgiti; DP ei tee ettepanekut maa-ala või objekti muinsuskaitse või looduskaitse alla võtmiseks. Planeerimisest teavitati avalikkust vastavuses
Järgitud on ka
Avalik väljapanek ja avalikustamine toimus Märjamaa Vallavalitsuses. Avaliku arutelu toimumine oli märgitud teates 18.02.08, arutelul osales H.J, seal lepiti kokku, et vastuväited jäid lahendamata ning korraldatakse uus avalik arutelu. Vastvalt
§ -le 19 on DP puhul avaliku väljapaneku kestuseks 2 nädalat, avalikustamine toimus 30.01.08-15.02.08, seega kestis 2 nädalat. Vastavuses
§-iga 20 lahendati ettepanekute ja vastuväidete esitamine, kuna kaebaja sai tähitud 4 kirjaga 2 nädala jooksul vastuse. Vastuväide laekus 15.02.08, vastati 28.02.08, kirjas oli ka avaliku arutelu uus aeg 07.03.08 kell 16.00. Uue arutelu teade ilmus 27.02.08 Märjamaa Nädalalehes. Kaebajd jätavad alusetult tähelepanuta, et pr L.Hansari arvamust oli arvestatud, see oli olemas planeeringu arutamise ajal ja selle soovitused võeti arvesse. Märjamaa Vallavalitsuse korraldusega nr 921 kinnitatud lähteseisukohtade alusel oli koostatava DP eesmärgiks Kasti tee 1 ja 3 kinnistute liitmine, maa sihtotstarbe muutmine ja Maxima kaupluse ehitamine. DP koostamisel arvestas selle koostaja OÜ Moodul Projekt Märjamaa alevi üldplaneeringut ja eesmärgiks ei olnud kehtiva üldplaneeringu muutmine. Märjamaa alevi üldplaneering nägi ette Kasti tee 1 ja 3 kinnistute äri-, teeninduse ja väikeettevõtlusmaa sihtotstarbe, varasem sihtotstarve oli elamumaa, kuna neile kinnistutele ei olnud varem DP koostatud. Täiendavas selgituses 30.03.09 märgitakse, et ehitamist ei ole alustatud. Kasti tee 1 ja 3 kinnistute liitmine kinnistusregistris on registreeritud 30.03.09.a. Ehitusloa väljastamine on lülitatud vallavalitsuse 31.03.09 a päevakorda. Xxxxxxxxxxx põhjapiiril on kõrghaljastus, mis oluliselt varjab vaadet Kasti tee 1 rajatavale parkimisplatsile ja kauplusehoonele. Kinnistu põhjapiirile on rajatud hekk ja kõrghaljastus, mis täiendavalt varjab rajatavaid objekte. Kasti tee 1 põhijoonisel nähtub, et Kasti tee ja Nõmme tee nurgale on ettenähtud rajada madalhaljastus ja sissesõiduteest Nõmme tn poole kõrghaljastus. Väited vaateid häirivates küsimustes ei ole põhjendatud, sest objektidele on vaated oluliselt varjatud haljastusest ja kinnistu väärtus kauplusehoone ja parkla tõttu ei saa väheneda. Esitab kohtule hoone vaadete arhitektuurse välislahenduse. Ringkonnakohtu määruses märgitud vastuolu valla üldplaneeringu seletuskirja ja kaardi vahel kõrvaldatakse, ülplaneeringu eelnõu on menetluses. Kohtukulu nõuet ei esitata. 5) Maxima Eesti OÜ palub jätta kaebused rahuldamata. Küsimuses, kas vaidlusalune DP muudab ülplaneeringut, nähtub, et DP koostamise ajal kehtinud üldplaneering nägi ette Kasti tee 1 ja 3 osas äri-teenindus ja väikeettevõtlusmaa sihtotstarbe. Kuigi katastriüksuse sihtotstarbeks oli elamumaa, siis seda asjaolust, et üldplaneeringu kohaselt ei ole vastavatele kinnistutele veel varasemalt DP-d kehtestatud. Üldplaneeringu seletuskiri ja plaanimaterjal on vastuolus, kuid miljööväärtuse säilimise küsimuses tehti kõik, et oleks arvestatud selle säilimise tingimustega ja seda on selgitatud piisava põhjalikkusega.
lg 6 teisest lausest tulenev DP tellimise piirang on mõeldud tagamaks avalike huvidega kõrgendatud arvestamist (viidatud Riigikohtu otsus 19.04.07.a. nr 3-3-1-12-07 p 11-13). Antud juhul on olnud avalikkuse informeerimine organiseeritud märkimisväärsel tasemel ja samas on avalikkuse toetus olnud DP-le märkimisväärselt kõrge. Avalikkuse teadlikkus ja tugev toetus nähtub ka H.J kaebuse lisast nr 5 p 15 ap 3; ehitamise toetuseks koguti üle 800 allkirja, alevis elas Statistikaameti andmetel 01.01.08.a. seisuga 3 013 elanikku. Vallavolikogu vastuse lisades 1 ja 2 on avaliku arutelu protokollid, millest nähtub elanike tugev toetus, eelkõige protokollist 07.03.08 nr
Samas on vastava piirangu eesmärk antud juhul tegelikult ka tagatud. Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja järgi ei asu planeeringu ala miljööväärtuslikul alal, kaardimaterjali järgi aga asub. Kui planeeringuala isegi lugeda miljööväärtuslikul alal asuvaks, ei muuda see antud juhul olukorda, vastavalt on ka kaebajad ise viidanud, et maavanem on arvestanud, et planeeringuala jääb “miljööväärtuslikku mõjusfääri, kuid kaebajad soovivad seejuures eirata asjaolu, et maavanem pidas planeeringut sobivaks ka “miljööväärtuslikku mõjusfääri” arvestades. Kaebajate subjektiivne huvi lammutatava hoone säilimise suhtes ei ole õiguslikult kaitstud. Isegi kui hoone ei oleks amortiseerunud, on omanik vaba otsustama hoone säilitamise üle ja seda õigust ei saa planeeringuga mõjutada. H.J kaebuse lisas 5 on osundatud valla ehitusspetsialisti arvamusele, et olemasolev ehitis on amortiseerunud ja ei kuulu säilitamisele. A.T-le kuuluva Xxxxxxxxxxx kinnistu ja planeeringuala vahel on Kaitseliidule kuuluv suur kinnistu. Asjaolu, et üle Kaitseliidu kinnistu ja tänava võib planeeringuala Xxxxxxxxxxx kinnistul paikneva hoone akendest paista, ei anna iseenesest kaebajatele õigust nõuda planeeringuala säilimist muutumatuna. Tegemist on tiheasutusalaga, kus hoonete ehitamine, muutmine ja lammutamine kuulub tavapärase elukeskkonna juurde. Kaebajad ei ole vaatamata menetlusosaliste ja kohtu poolt sellele tähelepanu juhtimisele välja toonud ühtegi konkreetset subjektiivset õigust, mida planeeringulahendused võiksid kasvõi teoreetiliselt kahjustada, vaid jäävad abstraktse väite juurde, et kahjustatakse kaebajate elukeskkonda, õigusi ja huve. Halduskohus on nõudnud kaebajatelt subjektiivsete õigustega seotud asjaolude täpsustamist, kuid kaebajad seda teinud ei ole. Seega on kaebus rajatud kitsalt väitele planeeringulahenduste vastuolust üldplaneeringu ja ehitusmäärusega. Müra küsimuse on kaebajad aga tõstatanud esmakordselt pärast seda, kui kolmas isik ja halduskohus märkisid, et puuduvad andmed, mis annaks alust arvata, et lubatud müranorme ületatakse. Kaebajad ei ole seejuures väitnud, põhistanud ega tõendanud, et müra ületaks lubatud normtasemeid. Esitas menetluskulude väljamõistmise nõude summas 36290,00 krooni ja kulu tõendavad dokumendid. KOHTU SEISUKOHT 6) Kohus uurinud toimikusse esitatud materjale, menetlusosaliste seisukohti, leiab, et kaebused tuleb jätta rahuldmata ja välja mõista kolmanda isiku õigusabikulutused kaebuse esitajatelt solidaarselt. 7) Kaebuse esitajad esitasid oma kirjalikud seisukohad DP suhtes vallavalitsusele ja märkisid ära oma ettepanekud, kaebajatest H.J osales ka suulises menetluses. Planeerimisotsuse kohtuliku kontrolli käigus saab kohus kontrollida, kas planeeriv ametiasutus pidas konkreetsel juhul kinni planeerimiskaalutluste piiridest. Planeering võib olla õigusvastane, kui pole kinni peetud seadusega ettenähtud menetlusest, näiteks, kui ei ole toimunud avalikustamist või rikuti osalemisõigust, näiteks ei kuulatud ära puudutatud isikuid. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et vaidlusaluse DP arutelu viidi läbi 18.02.08.a. ja selles osales H.J; järgmine arutelu viidi läbi 07.03.08.a. ja ka selle koosoleku 6 protokoll kinnitab, et seal viibis samuti H.J. Maavanem T.Blank on 14.05.08.a. teostanud järelvalvet DP üle ja ta märgib kirjas nr 2.1-3/663-1 vastusena, et ta kuulas ära osapooled 29.04.08.a. (hr H.J, kes esindas ka pr A.T-d) ja 30.04.08.a. Märjamaa Vallavalitsuse. Seega ei teki kohtul kahtlusi, et kaebuse esitajad ei oleks saanud aru haldusakti eesmärgist ja temale esitatud vastuste sisust. Kaebajad on ära kuulatud nad said esitada lisaks kirjalikke vastulauseid ning suulistele vastustele lisaks esitati ka kirjalikud vastused. Rapla Maavalitsuse 14.05.08.a. vastuse (tlk 13) alusel saab järeldada, et küsimused, mis olid kaebajatel tekkinud, lähtusid DP pinnalt, neile oli teada, mis planeeriti ja missugusel eesmärgil, samas esitati vastused ning tehti teatavaks kooskõlastuse põhjused ja tingimused. Kaebuse esitajad on saanud tutvuda DP alusmaterjalidega, vastavalt on nad oma pöördumistes neile ka viidanud; samuti oli teatavaks tehtud DP menetluse kestel toimunud avalike arutelude ja väljapanekute aeg. Kohus tutvunud kaebuse esitajatele esitatud vastustega leiab, et seal on piisava põhjalikkusega antud vastused püstitatud küsimustele ja kaebajate vastupidine seisukoht ei ole õige. Erimeelustele jäämine ei tähenda, et isikute pöördumine on jäetud piisava tähelepanuta. Kuna H.J tõi esile, et ta on planeeringuga puudutatud isik selle kaudu, et ta elab planeeringuga hõlmatud maa-ala läheduses ja A.T, et ta on ostnud kinnistu, mis jääb planeeringu-ala lähedusse, nad esitasid seisukoha seotult planeerimisotsustega, siis loeti nad puudutatud isikuteks, kelle arvamused ja väited võeti vastamisel. Tõele ei vasta ka väide, et kaebuse esitajatele ei olnud teada ajalehte kaudu avalike arutelude ajad. Samas nähtub, et vastuväide, mis laekus 15.02.08.a., oli vastatud 28.02.08 ja kirjas oli märgitud avaliku arutelu uus aeg, so 07.03.08 kell 16.00. Uus arutelu aeg oli ka avaldatud ajalehes 27.02.08.a. , so Märjamaa Nädalalehes. Kuivõrd koosoleku protokollist nähtub, et H.J ka osales koosolekul, ei jää kohtule kahtlusi, et talle sai teatavaks kirja ja ajalehe teate kaudu uus koosoleku aeg, vastupidiselt ei oleks ta saanud seal sõna võtta. Nii uue koosoleku kui ka üldiselt viidatud menetlusnõuete rikkumise alusetust kinnitavad DP materjalid tervikuna, mille juurde kuuluvad ka ajaleheteated. Planeeringu koostamiseks vajalikud andmed olid kättesaadavad.
lg 1 märgib, et kohalik omavalitsus teeb planeeringu vastuvõtmise otsuse ja korraldab planeeringu väljapaneku. Sama sätte lg 5 kohustab kirjaga informeerima isikut, kelle vara ähvardab sundvõõrandamine või sundvalduse seadmine, kui see muudab tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust. Kaebuse esitajad nende isikute ringi ei kuulunud, kuid vaatamata sellele nähtub, et kaebaja etteheide uue avaliku arutelu kohta ei ole tõene, nimelt leiab kaebaja, et talle oleks tulnud saata eraldi kirjalik kutse.
DP ei tee ettepanekut maa-ala või objekti muinsuskaitse või looduskaitse alla võtmiseks. Planeerimisest teavitati avalikkust vastavuses
Järgitud on ka
Avalik väljapanek ja avalikustamine toimus Märjamaa Vallavalitsuses. Avaliku arutelu toimumine oli märgitud teates 18.02.08 ja kuna sellel arutelul osales H.J ning seal lepiti kokku, et vastuväited jäid lahenduseta ning korraldatakse uus avalik arutelu, on igati loogiline, et kaebuse esitajale pidi olema piisavalt arusaadav ja teada, millal asja arutatakse. Vastvalt
§ -le 19 on DP puhul avaliku väljapaneku kestuseks 2 nädalat, avalikustamine toimus 30.01.08-15.02.08, seega kestis 2 nädalat. Vastavuses
§-iga 20 lahendati ettepanekute ja vastuväidete esitamine, kuna kaebaja sai tähitud kirjaga 2 nädala jooksul vastuse. Vastuväide laekus 15.02.08, vastati 28.02.08, kirjas oli ka avaliku arutelu uus aeg 07.03.08 kell 16.00. Uue arutelu teade ilmus 27.02.08 Märjamaa Nädalalehes. Seega ei vasta tõele seisukoht, et kaebajale ei ole antud teada kirjaga arutelu aega. Kohus leiab, et
8) Kaebuse esitaja H.J märgib, et eraõiguslik isik ei tohi olla DP koostamise tellijaks looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel. Kaebaja lähtub antud juhul väärast eeldusest. Kui pidada silmas
lg 6, mille kohaselt eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel, siis nähtub, et tegemist ei ole sellise alaga. 7 Kaebaja ise viitab siinkohal miljööväärtusliku ala kohta kehtivatele normidele seotult valla ehitusmäärusega. Märjamaa valla ehitusmäärus sätestab p-is 6.1 miljööväärtusliku ala mõiste ja eesmärgi. Oma vastuses on maavanem märkinud ära sätte eesmärgi ja tähenduse ning ta viitab ka õigesti määruse p-le 6.4, mille kohaselt määratakse alal ehitamiseks kohustuslikud ja soovituslikud nõuded detailplaneeringuga. Puudub keelav norm, mis ei lubaks ehitada miljööväärtusega alal. Seega ei nähtu, et ei ole pööratud tähelepanu olulistele faktidele ja ei kaalutud planeeringu mõju ümbritsevale. Kohus leiab, et DP kehtestamiseks kaaluti puudutatud isikute õigusi ja huvisid ning võimalusi, kuidas tagada miljööväärtusliku ala kasutus nii, et säilivad miljööd kujundavad elemendid, sh hoonete paiknemine maa-alal, arhitektuursed elemendid, haljastus, liiklusohutus jms. Põhjendati ära ka ühe olemasoleva hoone lammutamine, kuivõrd hoone taastamist ei peetud võimalikuks, sh rahalistel kaalutlustel. Miljöö väärtuslikkust aitab säilitada DP kohaselt vana hoone endisel kujul osaline taastamine, sh säilin peatänava miljöö. Rõhutatakse, et Pärnu mnt on ajalooliselt olnud nö äritänav, uue poe rajamine ala miljööd ei kahjusta. Mööndakse haljastuse vähenemist nõ rohelise alana, kuid see on osas, mis ei ole ajalooliselt väljakujunenud haljastus, seega ei ole kinnistul asuva haljastuse muutmine seotud miljöökaitse säilitamise küsimusega. Kohus nõustub siinkohal vastustajate ja kolmanda isiku esitatud arvamusega, mille kohaselt on kaebajad ekslikult viidanud, et DP läheb vastuollu muinsuskaitse nõuetega. Kasti tee 1 kohta ei ole kaebuse esitajad esitanud kohtule tõendeid, et tegemist on muinsuskaitse all oleva objektiga. Samas nähtub, et ehitamine ei saa olla vastuolus ka miljööväärtuslikul alal ehitamise eeskirjaga, kuna seda ei ole veel kehtestatud, vastavalt on seda möönnud ka H.J. Maavanem on ära märkinud, et vallavalitsuse komisjoni sõnul on praegune ehitis amortiseerunud ega kuulu säilitamisele Kuivõrd maavanem on märkinud, et komisjoni kuulus ka valla ehitusspetsialist, siis ei ole põhjust seada kahtluse alla väidet, et hoone on amortiseerunud. Märjamaa vallavalitsus ei ole seejuures jätnud tähelepanuta üliõpilase M.A artikli seisukohti. Maavanem on muuhulgas märkinud kaebajatele oma vastuses 14.05.08.a., et töö ei oma õiguslikku tähendust, kuid selles esitatut arutati. Kohus nõustub märgitud seisukohaga, kuivõrd ka kaebajad ei ole tõendanud, et tegemist on ekspertarvamusega, vaid lõppkokkuvõttes viitavad sellele, kui ühele võimalikule arutlust väärivale dokumendile. Kaebajad viitasid ka, et L.Hansar, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna juhataja, on avaldanud vastumeelsust kaupluse ehitamisele, kuid see ei ole korrektne arvamuse refereering. Kaebuse esitajad jätavad ekslikult tähelepanuta, et arvamus on esitatud H.J palvel, seda saab käsitleda kui ühte võimalikku arvamust DP suhtes, mitte kui asja menetluses tellitud ekspertiisi tulemust. Samas nähtub, et arvamuse esitaja on varem koostanud Keskkonnaministeeriumi ja Märjamaa Vallavalitsuse tellimusel 2001.a. Märjamaa alevi miljööväärtuslike alade määratlemise soovitused. Arvamus ise ei ole selle töö raames koostatud, vaid see on ühe kaebaja palvel esitatud seisukoht. Arvamuses muuhulgas märgitakse, et juhul, kui ei ole võimalik leida kaubanduskeskusele alternatiivset asukohta, soovitab ta hoone mahulise ja arhitektuurse lahenduse kohta tingimused. Vastustajate ja 3.isiku vastusest nähtub, et neid soovitusi ka arvestati. Vastavalt nähtub ka kehtestatud DP otsusest, et planeeringus võeti soovitused muuhulgas arvesse, kuivõrd juba Märjamaa valla ehitusmääruse p 6.4. tõttu tuli DP-s määrata ära konkreetsed kaitse-ja kasutustingimused, esitades arhitektuursed nõuded ning määratledes ehitusõiguse. DP kehtestamisel leiti, et hoone mahtu puutuvalt ei saa miljööväärtusliku ala kaitse eesmärgiks olla selle säilitamine muutumatuna, vajadusel tuleb hooneid lammutada, jälgida tuleb puidu kasutuselevõttu, et säilitada miljööd kujundavad elemendid. Kuna DP kehtestamisel leiti, et hoone lammutamine ja osaliselt endisel kujul taastamine aitab piisaval määral säilitada miljööd, siis on see pädeva ameti otsustus, millele on antud sisu ja kohus kaalutlusotsuse otstarbekust ümber ei saa hinnata. Kaebaja H.J väide, et kusagilt ei nähtu, et hoone rajamisel kasutatakse puitu, on maavanema poolt leidnud juba vastamist. Kaebaja leiab, et DP jooniselt ei nähtu, et hoone ehitamisel kasutatakse täies mahus näiteks sobivaks peetud puitu. Maavanem on selgitanud, et ehitusluba ei väljastata vahetult DP alusel, vaid loa väljastamiseks esitatakse eskiisprojekt koos täpsustatud ehitustingimustega, -materjalidega ning omavalitsus saab ehitusloa väljastada vaid kooskõlas seadusega. Kohtule esitatud DP lähteseisukohad p-is 5 sätestab nõuded planeeringule, sh olulised arhitektuursed ja planeeringulised nõuded, milles 8 märgitakse ära, et uue hoone (Kasti tee 1) asemele ehitamisel tee poolne välisilme peab vastama olemasolevale hoonele (viilkatus, akende ruudujaotus, akna-ja ukseavade asukohad, välisviimistluses puitlaudise nõue; hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonetusega. Seega nähtub, et tingimused on juba lähteandmetes kehtivaid miljöönõudeid arvestavalt ranged, seejuures tuleb uue hoone välisviimistluse materjal ja värvilahendused kooskõlastada Märjamaa Vallavalitsuse ehitusspetsialistiga. Ka järelvalvemenetluses ei tehtud selles osas järeleandmisi ning vastupidiselt rõhutai tundliku ala vajadustega arvestamise kohustust. Märjamaa vallavalitsus on igati nõustunud Maavanema tähelepanekutega ja kinnitas 20.05.08.a. (tlk 24), et ta on arvestanud ettepanekutega. 9) Detailplaneeringu materjalidest nähtub, et planeering on kehtestatud avalikes huvides ja ei vasta tõele, et elanikud olid DP kehtestamisele vastu. Avalikel aruteludel väljendasid elanikud oma suurt huvi kauplusehoone ehitamise poolt, kuna ilmselgelt peavad väikeseid poekesi kauba hinnalt kalliteks, valikut kehvaks ja olukorra jätkumist nende huve kahjustavaks, seega vajasid nad konkureerivat kaubandust. Kuigi kaebuse esitajad seda ei tunnista, et nad tegutsevad sarnaselt kaubandusega ning tegelik huvi võib olla konkurendi tegevuse takistamiseks, nähtub, et avaliku huvi puudumine kaupluse ehitamise vastu on kaebustes esitatud tegelikke asjaolusid varjates. Ka maavanema vastus 14.05.08.a. kinnitab, et üldist huvi on arvestatud, kuivõrd juba arvates 2005.a. on avalik huvi olnud kaubanduskeskuse rajamise poolt. Maavanem viitab ajalehe artiklitele 20.04.05.a. ja faktile, et vallavalitsusele anti üle 800 allkirjaga pooldav avaldus, viidatakse ka elektroonilisele aadressile, millelt see on kätte saadav ( vastuse p 3; tlk 22). Kohtule esitatud avaliku arutelu protokollid nr 1 (tlk 57-59) ja nr 2 (tlk 60-68) ei jäta kahtlust, et elanikud olid huvitatud uue kaupluse rajamisest. 10) Märjamaa alevi üldplaneeringu kohaselt peetakse miljööväärtuslikuks alaks Pärnu mnt äärset puitehitistega ala. Märjamaa valla ehitusmääruse kohaselt määratakse miljööväärtuslikul alal ehitamiseks kohustuslikud ja soovituslikud nõuded alles detailplaneeringuga. Selles osas ei ole midagi muutunud, seega on DP selleks aluseks, et määrata ehitamisel kohustuslikud ja soovituslikud nõuded. Rapla maavanema seisukohti ei saa moonutada, ta on vaidlusaluse detailplaneeringu järelevalvet teostades leidnud, et vaidlusalustel kinnistutel säilib miljööalale omane vaade, mis kindlustatakse vana hoone osaliselt (Pärnu mnt poolses osas) endisel kujul taastamisega. Seega ei lähe detailplaneering vastuollu Märjamaa ehitusmäärusega. Arvesse on võetud spetsialistide soovitusi, sh on ühe soovitusena uuritud L.Hansari arvamust. Kaebuse esitajad ekslikult rõhutasid, justkui oleks juba kehtestatud miljööväärtusliku alaga seotud õigusaktid, see väide on vale. Kuna vallal ei ole kehtiva alevi üldplaneeringuga tulevasele miljööalale kehtestatud nõudeid või eeskirju, siis neid olematuid eeskirju rikkuda ei saanud. Hiljem kaebuse esitajad küll möönsid nende eeskirjade puudumist, kuid leidsid ikkagi, et DP on vastuolus märgitud põhjusest üldplaneeringu ja ehitusmäärusega, kuid kohus jääb seisukohale, et selliselt on väide planeeringu vastuolu kohta üldplaneeringu ja ehitusmäärusega eksitav ega põhjusta kahtlusi haldusakti seaduslikkuse suhtes. 11) Väide, et kavandatud lahendus ei arvesta piisavalt avalike huvidega miljööväärtuslikkuse osas. Kuivõrd on selge, et kaebuse esitajad leidsid, et ehitis ei ole sobilik, siis vaatleb kohus küsimust ka märgitud aspektist. Vastustaja ja 3.isiku esitatud materjalid kinnitavad, et avalik arvamus on vastupidine, seejuures ka valla pädevad spetsialistid on nõustunud, et olemasolev miljööväärtuslikkus säilib ja jääb tagatuks. Miljööväärtusliku ala kaitse eesmärgiks ei saa olla selle säilitamine absoluutselt muutumatuna, kuivõrd praktilises elus hoonete amortiseerumisel võib vältimatult kõne alla tulla hoone lammutamise vajadus, sj ka täiesti uue hoone rajamine. Keegi ei saa kehtestada eeskirju, mis keelvad amortiseerunud hoonete lammutamise nagu ei saa kehtestada eeskirju, mis kohustaksid omavalitsust taastama ehitisi, milleks puudub perspektiiv, sh ei saa kohustada omavalitsust taastamistegevuseks, milleks puuduvad rahalised vahendid. Kasti tee 1 hoone lammutamine ja osaliselt endisel kujul taastamine aitabki säilitada peatänava miljööd, sellest on DP juhindunud ja mitte vastupidi. Kohus 9 juba märkis, et väär on ka väide, et lammutamisele minev hoone on muinsuskaitseliselt kaitstud; nähtub, et see ei ole muinsuskaitse all. Vastupidiseid tõendeid kaebajad ei ole esitanud. Märjamaa alevi üldplaneeringust tulenevalt on Kasti tee 1 ja 3 alale ette nähtud äri, teeninduse ja väikeettevõtluse juhtfunktsioon. Planeerimisseaduse (
) § 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine. Kasti tee kohta seisab Märjamaa alevi üldplaneeringus üldisemalt, et tegemist on mürarikkama piirkonnaga, mistõttu uue poe rajamine ei kahjustaks ala miljööd. Vaidlusaluse detailplaneeringuga planeeritakse ühe hoone püstitamist, millega muudetakse hoone mahtu ja arhitektuurilist eripära, kuid ei muudeta üldplaneeringuga ette nähtud maa juhtfunktsiooni, milleks on ärimaa. 12)
lg 6 kohaselt peab detailplaneeringu koosseisus olema vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis, et muuta planeering selle avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks. Kaebuse materjalidest, vastustajate ja kolmanda isiku saadetud materjalidest nähtus, et ettenähtud korras avaldati detailplaneeringu avaliku väljapaneku teated, arutelude ajad ning kaebajatel oli võimalus esitada omapoolsed ettepanekuid ja vastuväiteid, need on DP materjalides kajastatud ja säilitatud, avalikustamisel oli koostatud iseseisev DP kaust (
Avalikustamisel oli detailplaneeringu kaust vastustaja esitatud tõendite kohaselt kõigile kättesaadav. Kaebajad ei ole enam täpsustanud kõiki neid pretensioone, mis esmalt esitati, kuigi nähtub, et DP kaust sisaldas muuhulgas planeeringu jooniseid ning lisasid, kus on planeeringu insenervõrkude lahendamise jaoks väljastatud tehnilised tingimused. Joonise olemasolu kinnitab tegelikult ka H.J enda erinevatel aegadel esitatud seisukohtade kokkuvõte. Asjaolu, et vastustajad viitavad lisaks tavapärasele planeeringust teatamisviisidele ka vallavalitsuse majas teadete tahvli ja valla kodulehel oleva informatsiooni esitlusele, ei tähenda, et kaebajaid sooviti jätta vajaliku informatsioonita. Valla kodulehel oli olemas planeeringu põhijoonis ja viide, et kaust on esitatud avalikkusele tutvumiseks II korrusel sekretäri toas nr 21, sellele kaebajatel sisuliselt vastuväiteid ei esitanud. Teemat kajastavad Raplamaa „Nädalises“ ja Märjamaa alevi infolehes „Märjamaa Nädalalaleht“ avaldatud artiklid ja need on kaebajatele kättesaadavad, käesolevalt on nad lisatud ka toimiku materjalidesse. „Nädalises“ oli artikkel 02.08.07 ja 28.08.07.a., viimasele oli lisatud Maxima ehitise eskiisjoonis. „Märjamaa Nädalalehes“ 23.08.07 oli illustreeriva pildiga artikkel, seega oli kaebajatel piisavalt võimalusi tutvuda planeerituga ka ilma, et oleks pidanud ette võtma koormavama teekonna vallavalitsusse. Uueks arutelu ajaks oli kaebajatel piisav informatsioon võimalikus arhitektuurses lahenduses olemas ja nähtub, et DPd ei kehtestatud enne, kui vajalikud joonised olid avalikkusele esitatud. Olemuslikult lahendub hoone väliskuju ja fassaadilahendus hoone projekteerimise staadiumis lõplikuna ning ennatlik on väita, et DP alusmaterjalist ja selle tingimustest ei saa või ei peeta kinni. Seega ei vasta tõele, et rikuti
Kaebaja viide
18 lg 4-le on ekslik, kuna see kehtib üleriigilise planeeringu kohta. 13) Kohus juba märkis, et
lg 6 ei rikutud selles mõttes, et DP koostajaks oli eraõiguslik isik ning ta võis seda seaduse kohaselt ka olla, kuivõrd tegemist ei ole ehitamisega looduskaitse või muinsuskaitse alla võetud maa-alaga. Vastuolu miljööväärtuse eeskirjadega ei ole, kuivõrd neid eeskirju veel ei ole. Kaebuse esitaja püstitatud probleem, kas ehitatakse 1 või kaks hoonet ei ole samuti sisuline, kuivõrd „uus hoone“ ja „kaupluse hoone“ on samatähenduslikud, hoonete arvuks kujuneb 1 terviklik hoone. Kohus nõustub ka 3.isiku seisukohaga, et viited komisjonide tööle on arusaamatud, kuivõrd vajalikud haldusaktid andis planeeringumenetluses vallavalitsus ja vastavalt pädevusele vallavolikogu. Missuguseid nõuandvaid komisjone või koosolekuid vallavalitsus peab vajalikuks ellu kutsuda, ei ole teiste isikute otsustada. Nõuandva organi konkreetset otsust ei ole kaebajad vaidlustanud, sellist palvepunkti kaebuses ei olnud ja kohus peale täpsustava määruse tegemist ei saanud ka vastavat taotlust, mistõttu määrusega võeti menetlusse DP-d kehtestava otsuse tühistamise nõue, ehkki kohus korduvalt ka palus täpsustada nõuet. Kuna kaebaja H.J ei ole kohtule 10 menetlusse määruse tegemisest teatanud, et tühistamisnõue DP kehtestavale aktile on kohtul tõlgendatud tema tahteavaldust moonutavalt, siis ei saa kohus kaebuse nõude piirest väljuda. Kohus märgib, et siseaktid ka ei saanud kaebaja õigusi rikkuda, kuivõrd oluline on lõpptulem ning kaebaja ei ole kohtusse pöördunud menetluse kestel põhjusest, et juba mõni toiming määras vale lõpptulemuse. 14) Kuigi kohtumenetluses selgus, et üldplaneering ja kaardimaterjal võivad olla vastuolus, seda vastuolu asutakse alles kõrvaldama, nähtub, et kehtiva üldplaneeringu seletuskirja alusel ei asu planeeringuala miljööväärtuslikul alal, kaardimaterjali järgi asub. Kuid märgitu ei muuda olukorda selles mõttes, et miljööväärtusega ei ole arvestatud ja et sellele ei oleks pööratud kõrgendatud tähelepanu, kohus eelnevalt märkis, et maavanemani kulgenud arutelud arvestasid vajadust kaaluda miljööväärtusliku ala printsiipe ka antud juhul. Üldplaneeringu muutmise küsimuses
lg 6 valguses eraõigusliku isiku suhtes märgitud tellija piirangus märgib kohus, et DP koostamise ajal kehtinud üldplaneering nägi ette Kasti tee 1 ja 3 osas äri-teenindus ja väikeettevõtluse sihtotstarbega maa funktsiooni, seda ei ole tegelikkuses muudetud. Kuigi katastriüksuse sihtotstarbeks oli elamumaa, siis oli see põhjusest, et varasemalt ei ole üldplaneeringu kohaselt vastavatele kinnistutele varasemalt DP-d kehtestatud. Maa-ala tulevane sihtotstarve ei ole vastuolus üldplaneeringuga, seega ei saanud välistada DP koostamise tellimist eraõiguslikult isikult. Eraõigusliku isiku tegevus on seejuures olnud kõrgendatud avalikkuse ja omavalitsusorganite tähelepanu all ja kaebaja ei ole tegelikult ka suutnud esile tuua asjaolusid, mis võiksid seada kahtluse alla, et siinkohal on omavalitsusorganid mingilgi moel allunud 3.isiku tahtele viisil, mis ei arvestaks avaliku huviga. 3.isik on ka rõhutanud, et ta peab arvestama mitmeid piiranguid, mis menetluses seati. 15) Kaebajad on käesolevaks ajaks üksnes täpsustanud väidet kinnisvara väärtuse vähenemisest, kuid kohus jääb seisukohale, et kaebusest ei nähtu andmeid, et kinnisvara väärtus A.T osas võiks väheneda. Vastavalt nähtub, missugused heakorrastuslikud ja haljastuslikud võtted koos miljööväärtuse säilitamisega tagavad DP-st positiivse efekti. Kuivõrd korrastatakse maa-ala, millel on hoone, reguleeritakse liiklust ohutumaks ja muudetakse teenused kättesaadavamaks, siis ei ole ka kaebaja kinnistu väärtuse vähenemise väide loogiline. Ka eluhoones elaval H.J-il ei ole põhjust väita, et tema elukeskkond senisest halveneb. Kohus küsis kaebuse esitajatelt, kas A.T kinnistut kasutatakse kauplemiseks, kuid mingit selget seisukohta kaebaja selles küsimuses ei võtnud. Kuna samas ei ole kaebajad ka vastu vaielnud menetlusosaliste väidetele, et kinnistul asub kauplusehoone, siis saab kohus olukorrast aru nii, et kaebaja kinnistul ja selle juures pargitakse vältimatult sõidukeid, kaupluse osa külastavad kolmandad isikud, mis muuhulgas ei taga ilmselgelt täielikku rahu ja vaikust ei kinnistul asuvale eluhoone kasutajale, kui ka naabritele. Kaebusele vastamisel ei ole kohtule kaebajate poolt avaldatud, kuidas on organiseeritud parkimine nende kinnistul oleva kauplusehoone suhtes. Juba eelnevast järelduvalt nähtub, et umbmäärased väited määruskaebuses müra tekkes või vaate halvenemises on otsitud. Parkmisprobleemide lahendus ilmselgelt sellises olukorras teenib avalikku huvi. Võimalik, et isegi kaebuse esitajate kauplust külastavad kliendid hakkavad parkima rajatavas parklas, mis leevendab tunduvalt kaebajate kinnistu ääres toimivat müra ja tagab senisest paremini liilusohutuse. Detailplaneeringu eesmärgiks on ala väärtustamine ja mitte vastupidi. Seejuures meenutab kohus kaebajatele, et kinnistu omanik on A.T ja tema kinnistu väärtusega seotult on esitanud kaebuse, mille ainsaks väiteks oli, et 2000 a kehtestati Märjamaa alevi üldplaneering, milles määratleti miljööväärtuslik ala alevis. Kaebuse esitaja sai Xxxxxxxxxxx kinnistu omanikuks 08.03.01.a. ja kinnistu soetamisel teadis ta, et ostab kinnistu, mis kuulub miljööväärtuslikku alasse, DP kehtestamine rikub selle tõttu kaebaja seadusega kaitstud õigusi. Kohus selgitab aga siinkohal kinnistu omanikule, et ta on lähtunud ülaltoodust tulenevalt ning kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt valest eeldusest. Lisandunud H.J selgitus ja kohtule, et kaebaja kinnistult avaneb täielik vaade vaidlusaluse detailplaneeringu alale, mistõttu tulevikus vaade Maxima kaubandushoonele ja seda teenindavale 11 autoparklale võib vähendada kinnistu väärtust, ei muuda kohtu seisukohti. Õigupoolest ei olegi üheselt arusaadav, kas kaebajad sooviksid viidata siinkohal kinnistu väärtuse vähenemisele või on viidatu kehtiv maitseküsimusena aknast avaneva vaate osas. Kui omavalitsusorganid on leidnud, et hoone on sobiv, tema rajamine otstarbekas ja vajalik, siis ei hinda kohus ümber otstarbekuse küsimusi, see ei ole kohtu pädevuses. Kaebaja kinnistul asuva hoone aknad ja vaated avanevad ka muudesse suundadesse, need vaated ei muutu. Kolmas isik esitas fotod, millest ta järeldab, et kinnistult kaebaja vaade ei muutu, II korruse ühest aknast eeldatult ka mitte. Kuivõrd kohus on aga tuvastanud, et DP-ga luuakse avalikes huvides lisaväärtus, siis senises olukorras kohtu arvates ei ole võimalikud kahjulikud muutused ümbritsevale keskkonnale ega ka kaebajate õigustele. Kaebusest ei nähtu, et muutuksid valgustingimused, vastupidine ei oleks ka loogiline, vaadetes ei esine ka muid varjavaid mõjutusi, mis võiksid viidata kahjulikele tagajärgedele. Kuivõrd vaatest tekkinud küsimuses nähtub, et kinnistul asuvale hoonele ei teki kahjulikke mõjutusi, mille eest on seadusega ettenähtud õiguskaitse, siis jääb kohus seisukohale, et korrastatud parkla ja arhitektuurilt sobiv lahendus kauplusehoonele ei riku kaebaja õigusi. Miljööväärtuslikkuse küsimuses on õigustatud ootuse osas märkinud ka Maavanem õigesti, et A.T mõistab siinkohal õigustatud ootust vääralt. Nimelt oli kaebaja kinnistu omandamisel teadlik, et miljööalal ehitamise konkreetsed tingimused puudusid vastava eeskirja puudumisest, siis tuli arvestada, et konkreetsed tingimused seatakse DP-dega. Kehtiv õigus ei keela ehitamist ja ka lammutamist miljööväärtusega alal, omavalitsusorgan on õigustatud planeeringuid läbi viima. Kaebajad ei ole ka täpsustanud müraküsimust, kuid kohus siinkohal märgib, et kinnistu osteti teadavalt tänava ääres, mis on tavalisest liiklustihedam, seega ei saanud eeldada, et liiklusest tekkiv müra väheneb. Detailplaneeringus on arvestatud liiklusmüra kasvuga piirkonnas ning nähtud ette meetmed müra tõkestamiseks. A.T-le kuuluva kinnistu väärtuse vähenemine seetõttu, et temale kuuluva ehitise aknast saab avanema vaade kauplusele ja parkimisplatsile, ei ole usutav. Parkimisplats rajatakse aga mitte vahetult kaebaja kinnistu kõrvale, säilib vahemaa, mis peab omakorda tagama eraldatuse. Et kauplusehoonest ja parkimisplatsist tekkiv müra ületaks normtasemeid, seda kaebajad ei ole väitnud ning vastavaid andmeid ka ei esitatud. Kuivõrd antud juhul nähtub, et omavalitsus viis planeeringu läbi ja arvestas miljööväärtuse nõuetega, siis jääb kohus seisukohale, et antud tingimustel kaebaja õigusi ei rikuta. Hetkel kehtiva Märjamaa alevi üldplaneeringu punkti 5.1 kohaselt tuleb miljöökaitsealas olevate ja teiste vanemate puithoonete värvimisel ja fassaadi remontimisel eelkõige lähtuda väljakujunenud ajaloolisest traditsioonist ning tööd kooskõlastada alevi valitsusega. Olemasolevaid korterelamuid tuleb vastavalt võimalustele muuta kvaliteetsemaks ning heakorrastada nende ümbrused. Üldplaneeringu punkti 7 kohaselt tuleb miljöökaitsealal paiknevatel kinnistutel algatada detailplaneering. Valla ehitusmääruse kohaselt sätestatakse miljööväärtuslikul alal kohustuslikud ja soovituslikud nõuded detailplaneeringuga. Detailplaneeringu menetlemisega on eeltoodud nõudeid järgitud, seega kavandatu ei saa kahjustada kellegi huve, sh kaebajate õigusi ja huvisid. Asjaolu, et käesoleval ajal on koostamisel eeskiri, mis täpsustab miljööväärtuslikele aladele kehtestatavaid nõudeid, ei oma tähtsust, sest järgimiseks kohustuslikud saavad olla vaid kehtivad õigusaktid. Antud juhul nende nõudeid ei rikutud ja seega ka kaebaja õigustatud ootus ei saa olla kahjustatud. Kaebajate subjektiivne huvi hoone säilimise suhtes ei ole õiguslikult kaitstud. Üldplaneeringu eesmärgiks
lg 3 p 6 kohaselt miljööväärtuslike hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine. Kuigi kehtiv üldplaneering on miljööväärtuslike alade kaitseks reeglite sõnastamisel olnud napisõnaline, ei tähenda see antud juhul, et miljööväärtuslikel aladel oleks detailplaneerimine keelatud kuni uute täpsemate reeglite kehtestamiseni. Planeerimisseadus sellist keeldu ei sätesta ja seega ei saa ka kaebajad teha takistusi ehitamisel valitud maa-alal. Kaebuse esitajad on kahtlematult huvitatud konkureeriva kaupluse mitterajamisest, selles osas on 3.isik esitanud kohtule andmed, millele kaebajad vastu ei vaidle. Ettevõtjate andmed on võetud äriregistri andmetest (tlk 115-116). Antud juhul ei ole aga ka märgitud põhjus aluseks väitmaks, et kaebajate õigusi või huvisid on rikutud, kuna kaebajad ise sellisele põhjusele ei viita. 12 16) H.J kaebuse osas lisab kohus, et vaatamata etteheidetele DP materjali nn motiveerimatusele või haldusakti vähesele motiveerimisele on kohtu arvates DP materjal piisavalt selge ja eksitav on siinkohal järeldus selle pinnalt, et nö vabas vormis teostatud arvamused ja komisjoni otsused mõjutavad DP kehtestamise otsuse motiveerimise küsimust. Kohus leiab, et DP –d kehtestav otsus koos selle alusmaterjaliga on kaebajatele olnud piisavalt arusaadav ja motivatsiooni mitteesitamine kehtestavas otsuses kõiki kaebajat huvitavates küsimustes ei too kaasa haldusakti õigusvastasust. 17) Menetluskulud. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele, kui vastaspool ei pea kulusid kandma, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda – HKMS § 92 lg
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.