KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-1000 Haldusasi A.T kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 13

§ 23lg 3 p 1).

1. Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale A.T-le. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.
2. 08.05.2009 esitas A.T Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 13.03.2009 ehitusloa nr 37179 tühistamise nõudes. 30.03.2009 kirjaga nr 3-4/121 esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet KÜ-le Endla tn 48/Tulika 27 teate ehitusloa väljastamisest kiirtoidukioski püstitamiseks Endla ja Tulika tänavate nurgale. Projekti kohaselt rajatakse kiirtoidukiosk Tulika tänava ja Endla tänava kinnistu vahelise haljasala kõrvale. Kaebaja on seisukohal, et ehitusloa väljastamisega on rikutud ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi. Antud piirkonna puhul on tegemist Tallinna ühe suurima ülekoormatud ristmikuga ning ümbruskonnaga, kuhu on koondunud Kristiine kaubanduskeskus, kauplused, bensiinijaamad, parklad, ühistranspordi peatused, garaažid ning eri liiki teenuseid osutavad ettevõtted. Kaebuse esitaja leiab, et avalik huvi kiirtoidukioski rajamiseks ei kaalu üles majaelanike huvi praeguse olukorra säilitamiseks. Kuna kiirtoidukiosk kavatsetakse rajada tupiktänavasse, siis kaasneb sellega kindlasti liikluse suurendamine tupiktänavas, mis on niigi sõiduautosid täis. Kuna praegu pargitakse lähiümbruse majade ette poekülastajate autosid, siis kiirtoidukioski eripärast lähtudes hakkavad inimesed külastama seda ka autodega ning peavad omale lähiümbruses leidma ka parkimiskohad. Sellest tulenevalt peavad majaelanikud hakkama oma haljasala piirama tõketega ja tegema haljasala kaitsmiseks lisakulutusi. Maja taga on bussi- ja trollipeatus ning tipptundidel ootab seal palju rahvast. Kioski rajamisega kaasneks akende all lärmamise aja pikenemine, samuti tekitaks kioski rajamine maja ümbrusesse prahti, mille koristamise kohustus jääb majaelanikele. 1
3. Kohus leiab, et A.T kaebus tuleb jätta läbi vaatamata

§ 23lg 3 p 1 alusel.

Vastavalt

§ 23

lg 3 p-le 1 võib halduskohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. 3.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Eesti haldusprotsessiõigus lähtub subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt otseselt puudutab ning kui vaidlustatud haldusakt kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi tegelikult ei riku, puudub isikul kaebeõigus. 4. A.T vaidlustab kaebuses Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 13.03.2009 ehitusloa nr 37179, mille kohaselt rajatakse kiirtoidukiosk Tulika tänava ja Endla tänava kinnistu vahelise haljasala kõrvale. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 13.03.2009 ehitusloa p-s 3.2 viidatakse loa lisale, milleks on põhjendused ehitusloa väljastamise kohta. Muu hulgas on põhjendustes kirjas, et „Amet nõustub, et antud piirkonna näol on tegemist Tallinna ühe suurima ülekoormatud ristmikuga, mida läbib intensiivne sõidukite ja jalakäijate liiklus ning ristmiku ümbruskonda on koondunud eri liiki teenuseid osutavad ettevõtted, kuid leiab, et kiirtoidukioski paigaldamisega nimetatud intensiivsus oluliselt ei kasva“. Samuti märgitakse, et kiirtoidukioski projekti kohaselt toimub toitlustus kioski sees, kauba tarnimine hakkab toimuma ainult väikeste sõiduautode (kaubikute) või väikeste busside abil, veevarustus puudub ja seetõttu vee tarne ja utiliseerimine toimub lepingute alusel, sõlmitud on eellepingud prügi äraveoks. Samuti lasub ehitusloa saajal kohustus koristada ja hoida pidevalt puhtana müügikoha ümbrus (Kristiine linnaosa vanema 11.09.2008 korraldus nr 281). Ehitusprojekt on kooskõlastatud kõigi vajalike haldusorganitega. Kohus nõustub vastustajaga selles, et elades tiheasustusega alal, peab kaebaja paratamatult arvestama naaberkinnistute hoonestamise võimalikkusega. Käesoleval juhul on tegemist kiirtoitlustushoone püstitamisega piirkonda, kuhu juba on koondunud hulgaliselt teenindusettevõtteid. Seega on kõnealuses piirkonnas rahu rikkumine ja müra juba olemasolevad tingimused, mitte Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusloa alusel püstitatava ehitisega kaasnev asjaolu. Kaebuse esitaja poolt esitatud põhjendused on oletuslikud ja ilmselt liialdatud (kaebaja hirmud seoses kioski püstitamisega). Nii vastustaja kui ka kolmas isik on kohtule selgitanud veenvalt, et ehitusluba omab kõiki vajalikke ametkondade kooskõlastusi, mistõttu on tegemist ümbruskonnale ohutu ehitisega. Kaebaja ei ole selle väite ümberlükkamiseks esitanud ühtegi argumenti ega tõendit. Samuti on vastustaja ja kolmas isik selgitanud nii prügikoristusega kui ka turvalisusega seonduvat, mistõttu on alust arvata, et nii avalike prügikastide lisandumisega kui ka turvafirma valvega võib ümbruskonna heakord ja turvalisus pigem pareneda. Kaebaja ei ole oma kaebuses suutnud näidata, millist tema subjektiivset õigust ehitusloaga riivatakse. Mõistetav on, et kaebajale ei pruugi söögikoha ehitamine meeldida, kuid see iseenesest ei anna veel õigust selle objekti ehitusloa tühistamist nõuda halduskohtus. Praegusel juhul võivad kaebaja õigused olla küll ehitusloaga mingis puutumuses, kuid puudub intensiivne ja reaalne riive. Kaebaja on kaebuses viidanud oma kartustele, kuid mitte otseselt haldusakti õigusvastasusele. Kui ehitusloa saaja eirab ehitusloa- või projekti või Tallinna linna heakorra eeskirja nõudeid, on kaebajal võimalus vaidlustada kolmanda isiku tegevus, kuid see iseenesest ei muuda veel ehitusluba õigusvastaseks. 2 Seega, kuna kaebuses vaidlustatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusluba A.T subjektiivseid õigusi reaalselt ei riku, siis puudub kaebuse esitajal selle ehitusloa vaidlustamiseks kaebeõigus. Eeltoodut arvestades ei saa A.T-l ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust ning kaebus tuleb

§ 23lg 3 p 1 alusel jätta läbi vaatamata.

5.

§ 84

lg 4 p 3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kaebus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd käesoleval juhul jätab kohus kaebuse läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu

§ 23lg 3 p 1 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

Maret Altnurme Kohtunik 3