← Eesti

3-08-2425/32

Obsah (10)§ 11§ 10§ 150§ 92§ 94§ 95§ 45§ 59§ 62§ 14

3-08-2425 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märtsil 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-2425 Haldusasi OÜ Remi

) § 130 lg 1 p-des 1-5 nimetatud täitetoimingud /I kd tl 27-28/. 4. 05.01.2009 esitas vastustaja Põhja MTK kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /I kd tl 35-39/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja OÜ Remington Ehitus on seisukohal, et vastustaja määras kaebuse esitajale täiendavaks tasumiseks ebaõigesti ja alusetult maksuotsuses toodud summa, rikkudes kaebuse esitaja huve ja õigusi. Seda seoses sellega, et vastustaja ei ole kõiki asjaolusid ja fakte kontrollinud, vastuolus

§ 11

lg 1 ja § 59 lg 1 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi – HMS) § 6 ja § 51 lg 1 nõuetega. Kuna täiendavalt määratud maksusumma ei baseeru tõenditel, vaid oletustel, siis ei saa see olla õige ega põhjendatud. Maksuotsus ei vasta haldusakti nõuetele, kuna maksuhaldur ei ole võtnud konkreetset ja selget seisukohta antud menetluses võtmeküsimuseks olevas küsimuses – kas maksuhaldur tunnistab ehitustööde teostamist või mitte. Sellest johtuvalt rikuti kaebaja õigusi sellega, et temale ei antud selgelt mõista, milliste täiendavate tõendite abil võib kaebuse esitaja tõendada ehitustööde olemasolu (vajadusel) ja et need ehitustööd teostas OÜ Osment ja OÜ Nortek PKR vastavalt. Hinnates eeltoodut järeldub, et maksuotsus on motiveerimata ja põhjendamata ning maksuotsuses toodud maksusumma määramiseks puudub seaduslik alus ja ajend. Maksuotsuse tühistamise korral kaitseb kaebuse esitaja oma õigusi ja vabadusi sellega, et ei tasu alusetu ja põhjendamatu maksuotsuse alusel motiveerimata tasumiseks määratud täiendavat maksusummat. Üksikute tööde ja tehingute osas märgib kaebaja järgmist: Killustiku kasutamine. Kaebuse esitajale ei antud mõistlikku aega oma seisukohtade esitamiseks. Kaebuse esitaja on teatanud vastustajale kuhu viidi killustik. Kui vastustaja soovis teada täpsemalt, kuhu konkreetselt killustik viidi, siis pidi ta seda täpsemalt uurima, kasutades selleks seadusega lubatud vahendeid. Vastustaja arusaam, et kaebuse esitaja seaduslik esindaja peab täpselt mäletama kuhu viidi killustik, on ekslik ja arusaamatu. Loomulik on see, et isik ei või ca 2 aastat tagasi toimunud sündmuste kohta anda täpseid ütlusi. Vastustaja ei selgita oma arvamust osas, mille alusel tasus kaebuse esitaja OÜ-le Artega arve nr 30, arve nr 45, arve nr 25. 2 Ahju müük. Kui mõlemad pooled kinnitavad, et müügitehing on toimunud, siis on see olukord vastustajale siduv. Vastustaja väited antud osas on paljasõnalised ja tõendamata, ta ei ole selgitanud, mille alusel tema on teinud maksuotsuses antud osas olevad järeldused. Vahelae valamise rakiste rent. Vastustaja põhimõtteliselt nõustub, et selline tehing leidis aset. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja raamatupidamise dokumentide hulgas puuduvad dokumentaalsed tõendid, mis kinnitaksid arvete eest sularaha üleandmist arve väljastanud äriühingule, ning et OÜ Ramirent poolt väljastatud arvetele ei ole märgitud, et tegemist oleks sularahaarvetega. Kuna vastustaja nõustub, et selline tehing leidis aset, siis ei saa olla vaidlust, et tehing oli rahaline. See, et arvetes ei ole märgitud, et tegemist oleks sularahaarvetega, ei tee rahalist tehingut olematuks. Vastustaja poolt osundatud on faktiline viga, mis ei mõjuta tehingu tõendatust ja seaduslikkust. Saematerjali kasutamisest. Kaebuse esitaja väitis, et saematerjali kasutati ehitusobjektil. Vastustaja ei ole tõendanud vastupidist. Seega pidi vastustaja võimaldama kaebuse esitajal esitada objektide nimekirja, kus võidi kasutada kõnealust saematerjali. Vastustaja ei ole teinud kõik endast sõltuva, et täiendavaid tõendeid hankida. Samuti ei ole vastustaja selgelt seletanud kaebuse esitajale võimalike tõendite esitamise vajadust. Vastustaja viitamine OÜ-le Forston on ebaselge. Seisukohad OÜ Osment osas. Vastustaja aseisukoht, et OÜ Osment arvete olemasolu ning nende eest tasumine kaebuse esitaja poolt ei ole piisav selleks, et järeldada arvetel näidatud tehingute toimumist OÜ Osment ja kaebuse esitaja vahel. Vastustaja väide, et kaebuse esitaja seaduslik esindaja peab teadma võõra ettevõtte töötajaid, on kohatu. Millisest seadusest selline kohustus välja tuleb ei ole vastustaja kirjutanud. Milline on põhjuslik seos kaebuse esitaja ning OÜ Osment või Foretmetter OÜ raamatupidamislike toimingutega (sularaha väljavõtmine ja/või ülekandmine) ei ole maksuotsuses selgitatud. Samuti ei ole selgitatud kuidas ja miks oleks pidanud kontrollima kaebuse esitaja raha liikumist OÜ-s Osment. Vastustaja väide, et ehitustöid ei ole aadressil Niine 11, Tallinn toimunud, on tõendamata ja paljasõnaline. Vastustaja pidi asjaolu, et ehitustööd ei ole teostatud, tõendama konkreetsete otseste tõenditega. Lepingutes toodud ehitustööde maht on täies ulatuses tehtud ja tellijale üle antud. Vajadusel tellib kaebuse esitaja ehitusekspertiisi, et tõendada ehitustööde teostamist. Vastustaja väidetes esineb vasturääkivusi. Ühest küljest leiab vastustaja, et ehitustööd olid näilikud, teisest küljest aga väidab vastustaja, et kaebuse esitaja dokumentidega on tõendatud, et ehitustööde teostamiseks ostis ehitusmaterjale kaebuse esitaja. Isegi kui lähtuda vastustaja seisukohtadest, siis on selge, et need materjalid on kasutatud ehitusobjektil Niine 11, Tallinn. Vastustaja ei ole vastupidist tõendanud. Vastustaja eeldus lepingute reaalsuse üle on oletuslik ning neid oletuslikke väiteid ei või kasutada maksumenetluses. Vastustaja ei ole selgitanud mille alusel tema leidis, et lepingute sõlmimise vabadus enam ei kehti. Asjaolu, et OÜ-l Osment puudus majandustegevuse registris (edaspidi - MTR) registreering, ei tähenda, et pooled ei võinud sõlmida lepinguid. See, et OÜ Osment ei täitnud antud osas lepinguid, ei too kaasa lepingute tühisuse. Vastustaja väited B. Afanaskini ja L.Ki kohta on arusaamatu. Kui isegi eeldada, et antud väited ei ole fabritseeritud, siis kuidas ja mille alusel pidi sellest teadma kaebuse esitaja, ei ole vastustaja selgitanud. Kaebuse esitajal puudub reaalne mehhanism kontrollida, kas teise ettevõtte juhatuse liige oli/on variisik või mitte. Asjaolu, et AS-le Suva ja OÜ-le Dalton Invest ei ole teada kaebuse esitaja allhankijate ja töid teostanud isikute nimed, ei tee olematuks ehitustööde teostamist. Iseasi mille alusel väidab vastustaja, et need ettevõtted peavad teadma neid andmeid. Sellist seadusandlikku kohustust antud ettevõtetel ei ole. OÜ Osman korraldas oma majandustegevust ise. Kaebuse esitaja ei pidanud teadma OÜ Osman majandustegevust. Vastustaja ei ole selgitanud mille alusel tema uskus OÜ Osment juhatuse liikme ütlustesse ja võttis need maksuotsuse koostamise aluseks. Antud ütlused on kasulikud OÜ-le Osment, et vältida täiendavate maksude tasumist. Vastustaja ei ole selgitanud kaebuse esitajale milliseid dokumente vajas vastustaja, kui üldse vajas. 3 Vastustaja oletused, et kaebuse esitaja osales maksupettuses, on väär ja paljasõnaline. Samuti vastustaja selgitused, et kaebuse esitaja ei ole heauskne ostja, ei ole veenvad. Seisukohad OÜ Nortek PKR osas. Vastustaja väide, et kaebuse esitaja seaduslik esindaja peab teadma võõra ettevõtte töötajaid, on kohatu. Millisest seadusest selline kohustus välja tuleb ei ole vastustaja kirjutanud. Nõuda isikult, et temal oleks meeles teiste isikute nimed, on kohatu. Vastustaja jätkab alusetut oletamist ka laenusuhete osas. Vastustajale olid esitatud vajalikud dokumendid tõendamaks, et laenusuhted aset leidsid. Vastustaja aga alustas dokumentides vigade otsimist. Vastustaja oleks pidanud mitte vigu otsima, vaid täpsustama asjaolusid täiendavalt. Vastustaja väited I.K ja L.Ki kohta on arusaamatud. Kui isegi eeldada, et antud väited ei ole fabritseeritud, siis kuidas ja mille alusel pidi sellest teadma kaebuse esitaja ei ole vastustaja selgitanud. Kaebuse esitajal puudub reaalne mehhanism kontrollida kas teise ettevõtte juhatuse liige oli/on variisik või mitte. OÜ Nortek PKR korraldas oma majandustegevust ise. Kaebuse esitaja ei pidanud teadma OÜ Nortek PKR majandustegevust. Vastustaja ei ole selgitanud mille alusel tema uskus OÜ Nortek PKR juhatuse liikme ütlustesse ja võttis need maksuotsuse koostamise aluseks. Antud ütlused on kasulikud OÜ-le Nortek PKR, et vältida täiendavate maksude tasumist. Vastustaja väide, et OÜ Nortek PKR ja H-A. Kolkaneni vahel ei olnud laenusuhet, ei haaku menetluse kestel kogutud tõenditega. Vastustaja ei selgita, milliste tõenditega tema tõendab vastupidist. Küll osundab vastustaja kolmandate isikute seletustele ja kirjalikele tõenditele, kuid ei konkretiseeri neid tõendeid. Vastustaja ei või maksuotsuses tugineda konkretiseerimata tõenditele. Eeltoodust tulenevalt vastustaja seisukoht, et käibemaks summas 666 247.- krooni ei kuulu sisendkäibemaksu hulgas deklareerimisele ning OÜ Osment ja OÜ Nortek PKR nimel väljastatud arvete alusel tehtud väljamaksed summas 4 322 628.- krooni kuuluvad deklareerimisele kui ettevõtlusega mitteseotud kulud, on tõendama, paljasõnaline ning väär. Vastustaja tõlgendas alusetult tõendeid nii, et kaebuse esitajal tekkiks maksukohustus. Vastustaja ei või tõlgendada tõendeid oma tahteavalduse järgi, mitte uurides konkreetseid eesmärke ja tõenditega seotud poolte tahteavaldusi. Kaebuse esitaja kasutas OÜ-lt Artega, AS-lt KR Kaubanduse, OÜ-lt David, AS-lt Ramirent soetatud teenuseid ja ehitusmaterjale oma ettevõtluses. Vastustaja vaid väitis paljasõnaliselt, et eelpool nimetatud teenuseid ja ehitusmaterjale ei ole kasutatud. Vastustaja ei ole temalt oodatud hoolsusega uurinud kõike tõendeid. Vastustaja väitis paljasõnaliselt dokumentide väärast tõlgendamisest tulenevalt, et kaebuse esitaja ei ole saanud OÜ-lt Osment ja OÜ-lt Nortek PKR teenuseid. Vastustaja ei ole maksuotsuses viidanud ühelegi tõendile (kasvõi vähemalt kohapeal tehtud fotole), et ehitustöid ei ole teostatud. Vastustaja väljus tsiviilõiguse raamidest osas, mis reguleerivad töövõtulepingu olemasolu tõendamist. Vastustaja ei või nõuda kaebuse esitajalt rohkem tõendeid, kus see seadus ette näeb. Vastustaja ei ole selgitanud maksuotsuses, kuidas puutub maksuotsuse koostamisse OÜ Forsten. Vastustaja Põhja MTK palub jätta kaebus rahuldamata. Viitega

§ 10

lg 2 p 1 ja § 62 lg 1 sätetele märgib vastustaja, et maksuhaldur otsustab, milliseid toiminguid on vaja sooritada tehingute õigsuse kontrollimisel, samuti määrab nende toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. See tähendab, et maksuhalduril on õigus omal initsiatiivil koguda tõendeid ja ta ei ole seotud ainult isiku poolt esitatud taotluste ning tõenditega. Käibemaksuseaduse (edaspidi - KMS) § 29 lg 1 kohaselt võib arvestatud käibemaksust maha arvata maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud KMS § 4 lg 2 nimetatud tehingute või välisriigis toimuva ettevõtluse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Antud juhul puuduvad kaebuse esitaja raamatupidamise andmetes tõendid, mille alusel oleks võimalik kindlaks teha, et kaebuse esitaja oleks äriühingute OÜ Aretega, AS KR 4 Kaubanduse, OÜ David ja AS Ramirent poolt väljastatud arvetel kajastatud kaupu ja teenuseid soetanud oma maksustatava käibe või ettevõtluse tarbeks. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-51-04 öeldakse, et: “Kui maksukohustuslane on dokumentide säilitamise kohustust rikkunud, siis suureneb maksukohustuslase tõendamiskohustus, s.t ta peab hoolimata sellest, et dokumendid pole säilinud, esitama maksuhaldurile dokumentaalsed tõendid maksuarvestuse õigsuse kohta. Maksuhalduril on õigus neid tõendeid hinnata ja vajadusel teha ka maksuotsus”. Antud juhul ei ole kaebuse esitaja suutnud esitada vastustajale dokumentaalseid tõendeid, mis tõestaksid, et kaebuse esitaja on eespool mainitud äriühingute poolt väljastatud arvetel kajastatud kaupu ja teenuseid soetanud oma maksustatava käibe või ettevõtluse tarbeks. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-55-03 on märgitud, et: “Puudused maksumaksja raamatupidamis- või maksuarvestuses võivad endaga kaasa tuua maksu juurdemääramise vaid siis, kui puudus on oluline, s.t takistab maksukohustuse aluseks oleva majandustehingu olemasolu ja selle asjaolude kontrollimist”. Käesoleval juhul ei ole selge kas eespool mainitud äriühingutelt soetatud kaupu kasutas kaebuse esitaja oma maksustatava käibe või ettevõtluse tarbeks, seega on puudused raamatupidamisarvestuses olulised ning takistavad maksukohustuse aluseks olevate asjaolude kontrollimist. Kohatu on kaebuse esitaja väide, et vastustaja ei ole seoses killustiku kasutamisega rakendanud korrektselt uurimisprintsiipi ega kasutanud võimalust uurida, kuhu konkreetselt killustik viidi. Vastustaja pöördus antud küsimusega nii kaebuse esitaja, kui ka killustiku müüja OÜ Aretega poole. Kaebuse esitaja nimetatud tehingu kohta täpsustatud selgitusi anda ei osanud ning OÜ Aretega käest oli võimalik maksumenetluse käigus välja selgitada ainult tänava nimetus, kuhu väidetavalt killustik transporditi. Seega on vastustaja rakendanud uurimisprintsiipi korrektselt ning kaebuse esitaja eelnevalt mainitud märkus ei ole põhjendatud. Kaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt on loomulik, et isik ei või anda ca 2 aastat tagasi toimunud sündmuste kohta täpseid ütlusi, on antud kontekstis sobimatu, kuna kui kaebuse esitajal ei ole säilinud dokumente, mis tõendaksid antud kaupade ja teenuste kasutamist kaebuse esitaja ettevõtluses ning ei osata ka anda toimunu kohta muid selgitusi, siis ei saa maksuhaldur lähtuda seisukohast, et 2 aasta taguste tehingute mitte mäletamine on aktsepteeritav. Vastustaja möönab, et maksumenetluse käigus on AS KR Kaubanduse poolt kaebuse esitajale müüdud ahju osas välja selgitatud ka kolmas isik, kes nimetatud kauba kaebuse esitaja kaudu ostis. Võttes arvesse asjaolu, et kolmanda isiku ütluste kohaselt oli tegemist kaebuse esitaja tuttavaga, kes soovis ära kasutada mainitud tutvust, et soetada nimetatud ahi soodsamalt ja ei ole säilinud ka mingeid dokumente, mis tõendaksid kaebuse esitaja poolt soetatud ahju edasimüüki kolmandale isikule, siis ei ole vastustaja arvates antud tõendid piisavad järeldamaks, et tegemist oleks olnud kaebuse esitaja maksustatava käibe või ettevõtlusega. Samuti on AS Ramirent poolt renditud rakiste puhul tuvastatud kolmas isik, R.R, kes väidetavalt nimetatud teenuse kaebuse esitaja kaudu ostis, kuid võttes arvesse asjaolu, et AS Ramirent poolt väljastatud arvel on märgitud kontaktisikuks R.Ra ja antud isik ei mäleta kas ta maksis arvete alusel kaebuse esitajale või otse AS-le Ramirent ning kaebuse esitaja poolt maksuhaldurile esitatud dokumentidest ei nähtu tõkiste renti R.R-ile ega viimaselt raha laekumist, siis saab eelnevast järeldada, et antud juhul ei olnud tõkiste rendi puhul tegemist kaebuse esitaja maksustatava käibe või ettevõtlusega. Vastustaja nendib, et maksuotsuses on ekslikult 2-l korral kasutatud AS Ramirent asemel OÜ Forston nime. Tegemist on küll Põhja MTK poolse eksimusega, kuid antud viga ei sea tõendite olemasolu tõttu kahtluse alla asja õiguspärast käsitlust vastustaja poolt. Kaebuse kohaselt ei võimaldanud vastustaja esitada kaebuse esitajal objektide nimekirja, kus kasutati OÜ-lt David soetatud saematerjali. Antud väide ei ole tõene, kuna vastavat 5 informatsiooni ei olnud maksuhalduril võimalik saada maksumenetluse käigus kaebuse esitaja poolt vastustajale esitatud dokumentidest ega viimase seletustest. Samuti on oluline siinkohal ära märkida, et kaebuse esitaja kontrollimise käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õigusliku asjaolud toodi välja Põhja MTK 07.10.2008 revisjoniaktis nr 12-3/738, mis edastati kaebuse esitajale tutvumiseks 10.10.

  1. Revisjoniaktis toodud asjaoludega mittenõustumise korral palus maksuhaldur kaebuse esitajal esitada kirjalik eriarvamus Põhja MTK-le hiljemalt 24.10.
  2. Eriarvamust ega taotlust eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamiseks kaebuse esitaja vastustajale ei esitanud. Hinnates eeltoodut järeldub, et maksuotsus on motiveeritud ja antud juhul ei ole kaebuse esitaja argumendid piisavad tõendamaks, et äriühingute OÜ Aretega, AS KR Kaubanduse, OÜ David ja AS Ramirent poolt kaebuse esitajale väljastatud arvetel kajastatud kaupu ja teenuseid on viimane soetanud oma maksustatava käibe või ettevõtluse tarbeks. Riigikohus nendib lahendis nr 3-3-1-31-99, et: "Maksuseadusega sätestatakse maksukohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis. Sellise teokoosseisu alusel tekib maksuõigussuhe riigi ja maksumaksja vahel. Seetõttu tuleb maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust. Vastasel korral oleks lepingupooltel võimalus omavahelise kokkuleppega määrata kindlaks maksukohustus, selle sisu ja ulatus. Selline olukord oleks vastuolus maksu kui avalik-õigusliku kohustise olemusega ning ühetaolise maksustamise põhimõttega". Kaebuse esitaja arvates on kohatu vastustaja väide, et kaebuse esitaja seaduslik esindaja peab teadma võõra ettevõtte töötajaid. Oluline on siinkohal täpsustada, et vastustaja ei olegi sellist väidet kunagi esitanud. Tegemist on faktiga, mis näitab, et kaebuse eitaja ei olnud teadlik ehitustöid teostanud isikutest. Mõistmatu on kaebuse esitaja argument nagu oleks arusaamatu seos kaebuse esitaja ning OÜ Osment või OÜ Foretmetter raamatupidamistoimingutega. Vastustaja on antud ettevõtetega seoses tähelepanu juhtinud rahaliste vahendite liikumise skeemile, mille kohaselt kaebuse esitaja poolt tehtud väljamaksed OÜ-le Osment võeti välja sularahas või kanti edasi OÜ-le Foretmetter arvelduskontole, peale mida need sularahas välja võeti. Skeem on välja toodud eesmärgiga näidata, et kaebuse esitaja poolt tehtud väljamaksed liikusid ettevõtetest koheselt välja, teadmata otstarvet või adressaati. Kohatu on kaebuse esitaja väide, et vastustaja on maksuotsuses viidanud ehitustööde mitte toimumisele aadressil Niine 11, Tallinn. Vastustaja ei ole kordagi väitnud, et ehitustöid antud aadressil ei toimunud, tähelepanu on juhitud olulisele faktile, et revisjoni käigus kaebuse esitaja poolt esitatud dokumendid teostatud tööde kohta eelnevalt mainitud objektil on puudulikud (ei ole esitatud lepinguid, mille alusel on koostatud arved; ajaliselt ei ühti lepingutega kindlaks määratud tellijate ja allhankijate poolt töö teostamiseks ettenähtud ajad; lepingud on sõlmitud kordades suuremate summade peale kui on tegelikult arveid väljastatud jne). Samuti on vastustaja pööranud tähelepanu asjaolule, et kui kaebuse esitaja ja OÜ Osment vahel sõlmitud lepingud oleksid reaalsed, siis puuduks kaebuse esitajal vajadus soetada materjale (AS Glaskek, AS Plasto, OÜ Eco Point, AS Esvika Elekter) ning tellida tööde teostamist objektil Niine 11, Tallinn teistelt allhankijatelt (OÜ Nongroto, AS MPT Ehitus, OÜ Kulden Grupp, AS Lavateir), kuna nimetatud kaebuse esitaja ja OÜ Osment vahelistes lepingutes on sätestatud, et lepingujärgsed tööd tehakse OÜ Osment materjalide, seadmete ja tööjõuga. Eelnevast johtuvalt ei ole vastustaja välistanud tööde toimumist objektil Niine 11, Tallinn, vaid on välja toonud tõendite kogumi, mis viitab selgelt OÜ Osment poolt teostatud tööde fiktiivsusele. Majandustegevuse registri seaduse § 2 ütleb, et majandustegevuse register on asutatud erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate, seadusega nimetatud asutuste, sihtasutuste ja mittetulundusühingute üle avalikkusele kättesaadaval viisil arvestuse pidamise ja järelevalve teostamise eesmärgil. Erinõudega tegevusala on majandustegevuse valdkond, 6 millel tegutsemiseks on seadusega sätestatud MTR registreeringu või tegevusloa olemasolu nõue. Sama seaduse § 16 kohaselt annab tegevusluba ettevõtjale õiguse tegeleda majandustegevusega, milleks on seaduse alusel nõutav haldusorgani nõusolek. Tegevusluba antakse haldusaktiga. Eelnevast johtuvalt on kohatu kaebuse esitaja argument, et MTR registreeringu puudumine ei oma tähendust lepingu sõlmimisel. Sellises rahalises mahus ja iseloomuga sõlmitud lepingute puhul on vastustaja seisukohast mõistlik eeldada, et lepingupartnerid kontrollivad teineteise õigust antud valdkonnas tegutseda. Samuti näitab MTR registreeringu puudumine, et OÜ-l Osment puudus õigus teostada väidetavalt antud ettevõtte poolt tehtud töid. Vastustajale on selgusetu kaebuse esitaja seisukoht, et B.A ja L.K kohta maksuotsuses esitatud väited on arusaamatud. Antud väited põhinevad isikute ütlustel ning langevad kokku kogu maksuotsuse kui tervikuga. L.K kohta käivaid seisukohti tõendab fakt, et hoolimata kaebuse esitaja seadusliku esindaja väidetest, mille kohaselt on Helmar-Aares Kolkanen ja L.K ammused tuttavad, ei tundnud esimene viimast temale spetsiaalselt näidatud fotolt ära. Seega on alust arvata, et isikud ei olnud tegelikult kohtunud ja maksuotsuses kirjeldatu on tõene. B.A kohta esitatud seisukohti tõendab fakt, et isegi pealiskaudsel vaatlusel erinevad OÜ Osment nimel sõlmitud lepingutel ja arvetel olevad allkirjad B.A poolt suuliste seletuste protokollile antud allkirjast. Samuti on oluline ära märkida, et analüüsides revisjoni käigus OÜ Osment võimaliku majandustegevuse kohta selgunud asjaolusid nende kogumis on maksuhaldur seisukohal, et nimetatud äriühing ei omanud reaalset tavapärast majandustegevust, mistõttu ta ei saanudki kaebuse esitajale nimetatud teenuseid osutada. Äriühingu majandustegevuse olemasolu eeldab rahaliste vahendite liikumist arvelduskontol. Nimetatud äriühingu arvelduskontode analüüsimisel selgus, et ei ole tasutud hankijatele materjalide ega teenuste eest sh alltöövõtu eest, ei ole kajastatud töötajatele palga maksmist, tasutud rendi- ja telefonikulude ega muude majandustegevusega ettevõttele iseloomulike kulutuste eest. Kohatu on kaebuse esitaja väide, et ta ei pidanud teadma OÜ Osment majandustegevusest. Ebamõistlik on eeldada, et kaebuse esitaja palkas alltöövõtjana objektil Niine 11, Tallinn ehitustöid teostama ettevõtte, kelle majandustegevusest ta midagi ei teadnud. Väär on kaebuse esitaja väide, et vastustaja ei ole selgitanud kaebuse esitajale, milliseid dokumente Põhja MTK vajas. Vastustaja on väljastanud dokumentide esitamiseks kaebuse esitajale mitmeid sellesisulisi korraldusi (10.04.2008 korraldus suulise teabe saamiseks ja dokumentide esitamiseks nr 12-2.1/10917; 14.05.2008 korraldus suulise teabe saamiseks ja dokumentide esitamiseks nr 12-2.1/15146). Antud juhul on maksuhaldur kaebuse esitaja tehingute hindamisel OÜ-ga Osment lähtunud tehingute tegelikust majanduslikust sisust ning jõudnud motiveeritud seisukohani, et kaebuse esitaja juhatuse liige Helmar-Aares Kolkanen oli teadlik OÜ-ga Osment tehingute mittetoimumisest ja OÜ Osment nimel arvete väljastamise eesmärgist, mille tulemusel tekkis maksumaksjal võimalus saada maksupettusest majanduslikku kasu. Kaebuse esitaja osales tuvastatud tõendite põhjal maksupettuses, mistõttu ei ole antud juhul kohane rääkida ka heausksuse eeldamise põhimõttest. Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-150-03 öelnud, et: “Ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuametil on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses.” Eelnevast johtuvalt on vastustaja seisukohal, et maksuotsuses välja toodud seisukohad on motiveeritud ning kaebuse esitaja vastuväited on otsitud ja sisuliselt tähtsusetud. OÜ Nortek PKR osas on kaebuse esitaja seisukohal, et kohatu on vastustaja väide nagu peaks kaebuse esitaja seaduslik esindaja teadma võõra ettevõtte töötajaid. Antud juhul on vastustaja maksuotsuses nimetatud asjaolule tähelepanu juhtinud, kuna kaebuse esitaja juhatuse liige Helmar-Aares Kolkanen teostas väidetavalt isiklikult ehituse järelevalvet Narva linnas, Lõunakeskuses, seega on mõistlik eeldada, et ta peaks vähemalt mäletama isikut, kellelt ta töö 7 vastu võttis. Samuti on oluline ära märkida, et vastustaja nendib antud juhul fakti ja analüüsib hiljem kogu tervikut, mitte ei tee konkreetsest punktist tulenevaid järeldusi. Kohatu on kaebuse esitaja väide, et vastustaja seisukoht, mille alusel ei olnud OÜ Nortek PKR ja Helmar-Aares Kolkaneni vahel tegelikult laenusuhet, ei haaku menetluse kestel kogutud tõenditega. Maksuotsuses on jõutud seisukohale, et laenusuhet tegelikult ei eksisteerinud, kuna krediidilepingul olev L.K allkiri erineb L.K poolt suuliste selgituste protokollile antud allkirjast. Samuti on vastustaja seisukohast ebatõenäoline, et Helmar-Aares Kolkanen võis anda sellises suurusjärgus krediiti isikule keda ta tegelikkuses ei tundnud (Helmar-Aares Kolkanen ei tundnud L.K-d fotolt ära ning L.K väitis samuti ei tea Helmar-Aares Kolkaneni nimelist isikut), samuti, et ta ei kontrollinud enne krediidi andmist L.K isikut tõendavat dokumenti viimase isikusamasuse tuvastamiseks ega L.K volitust äriühingu OÜ Nortek PKR esindamiseks. Samuti ei olnud Helmar-Aares Kolkanenil sissetulekuid, mis oleksid võimaldanud laenata
  3. aastal OÜ-le Nortek PKR 2 600 000 krooni ning kui laenu tasuti tagasi ehitustöödena, siis miks tasus kaebuse esitaja eelmainitud tööde eest. Seega võib antud tõendite kogumist järeldusi tehes jõuda üheselt seisukohale, et antud laenusuhet tegelikult ei eksisteerinud. Arusaamatu on kaebuse esitaja väide, et selgusetud on väited L.K-i ja I.K kohta. Vastustaja ei pea siinkohal oluliseks korrata L.Kiga seotud asjaolusid ning lisab, et I.K puudutavad väited põhinevad isiku ütlustel ning moodustavad ühe osa maksuotsusest kui tervikust. Vastustajale on mõistmatud kaebuse esitaja väited, et OÜ Nortek PKR juhatuse liikme ütlustesse uskumine ei ole õigustatud, kuna antud ütlused on kasulikud nimetatud ettevõttele, et vältida täiendavate maksude tasumist. Antud väide tuleb jätta tähelepanuta, kuna argument on otsitud ja kaebuse esitaja ei ole esitanud sellesisulisi tõendeid. Vastustaja peab oluliseks lisada, et analüüsides revisjoni käigus OÜ Nortek PKR võimaliku majandustegevuse kohta selgunud asjaolusid nende kogumis on maksuhaldur seisukohal, et nimetatud äriühing ei omanud reaalset tavapärast majandustegevust, mistõttu ta ei saanudki kaebuse esitajale nimetatud teenuseid osutada. Äriühingu majandustegevuse olemasolu eeldab rahaliste vahendite liikumist arvelduskontol. Nimetatud äriühingu arvelduskontode analüüsimisel selgus, et ei ole tasutud hankijatele materjalide ega teenuste eest sh alltöövõtu eest, ei ole kajastatud töötajatele palga maksmist, tasutud rendi- ja telefonikulude ega muude majandustegevusega ettevõttele iseloomulike kulutuste eest. Äriühingu majandustegevus eeldab vastava kvalifikatsiooniga tööjõu olemasolu. OÜ Nortek PKR poolt esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides väljamakseid töötajatele ei ole kajastatud. Kohatu on kaebuse esitaja väide, et ta ei pidanud teadma OÜ Nortek PKR majandustegevusest. Ebamõistlik on eeldada, et kaebuse esitaja palkas alltöövõtjana ehitustöid teostama ning andis väidetavalt sellises ulatuses laenu ettevõttele, kelle majandustegevusest ta midagi ei teadnud. Sarnaselt OÜ-ga Osment on maksuhaldur kaebuse esitaja tehingute hindamisel OÜ-ga Nortek PKR lähtunud tehingute tegelikust majanduslikust sisust ning arvestades, et kaebuse esitaja poolt OÜ-le Nortek PKR makstud raha on tagasi jõudnud Helmar-Aares Kolkanenile, on vastustaja jõudnud motiveeritud seisukohani, et kaebuse esitaja juhatuse liige Helmar-Aares Kolkanen oli teadlik OÜ-ga Nortek PKR tehingute mittetoimumisest ja OÜ Nortek PKR nimel arvete väljastamise eesmärgist, mille tulemusel tekkis maksumaksjal võimalus saada maksupettusest majanduslikku kasu läbi kulude suurendamise ja käibemaksu kohustuse vähendamise. Lähtudes eelnevalt välja toodud asjaoludest saab üheselt järeldada, et maksuhaldur on antud juhul järginud seadust ja vastustaja seisukohad seoses kaebuse esitaja ja OÜ Nortek PRK 8 vahelise suhtega on motiveeritud. Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et arvestades kõiki asjaolusid on maksuotsus põhjendatud, baseerub motiveeritud tõenditel ning vastab haldusakti nõuetele. Põhja MTK on veendunud, et kaebuse esitaja seisukohad on otsitud ning ei oma maksuotsuses välja toodud tõendite mõjususe tõttu sisulist tähtsust. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Kaebusest nähtuvalt OÜ Remington Ehitus on vaidlustanud Põhja MTK 30.10.2008 maksuotsuse nr 12-5/912 põhjusel, et maksuotsus, millega maksuhaldur kohustas kaebuse esitajat tasuma 683 462 krooni käibemaksu ja 1 324 884 krooni tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, on väidetavalt motiveerimata ja põhjendamata, maksuhaldur ei ole piisava hoolsusega järginud uurimispõhimõtet ega selgitamiskohustust, tema seisukohad ja järeldused on arusaamatud ja ennatlikud ning maksuotsuses toodud maksusumma määramiseks puudub seaduslik alus. Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus Põhja MTK 30.10.2008 maksuotsuse nr 125/912 formaalse õiguspärasuse üle, st OÜ Remington Ehitus ei ole seadnud kahtluse alla maksuhalduri pädevust nimetatud otsust teha, tema poolt haldusakti üldiste vorminõuete järgimist ega ka iseenesest maksusummade määramise õiguslikku alust ja metoodikat, samuti ei ole ta tõstatanud küsimust maksunõude aegumisest. Seega, nähtuvalt vaidlustatud maksuotsusest, kaebusest ja selle kohta esitatud vastulausest on käesoleval juhul pooltevahelise vaidluse põhiküsimus revisjoni käigus kogutud tõendite hindamise ja nende põhjal järelduste tegemise õigsus ehk maksuotsuse sisuline õiguspärasus.

§ 150

lg 1 kohaselt maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus leiab, et OÜ Remington Ehitus ei ole suutnud kohut veenda, et teda on koheldud õigusvastaselt ja ebaõiglaselt ning et maksuhaldur oleks süüdi nendes rikkumistes, mida kaebaja on väitnud. Kaebuse esitaja väited on paljasõnalised ja alusetud. Kohus, hinnanud poolte seletusi ja kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et OÜ Remington Ehitus kaebus on ilmselgelt põhjendamatu. Kaevatud maksuotsus on õiguspärane haldusakt, mis kaebuse esitaja õigusi ei riku ja mille tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub põhimõtteliselt Põhja MTK argumentatsiooniga, pidades vajalikuks mitte korrata üle kõike maksuotsuses ja vastustaja vastulauses märgitut, vaid rõhutab eelkõige järgmist. 2.

(10.07.2008 jõustunud redaktsioonis) § 10 lg 1 kohaselt maksuhaldur kontrollib selle seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust, lgst 2 tulenevalt maksuhalduri ülesandeks on muu hulgas kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress. Vaidlustatud maksuotsuse tegemise aluseks on olnud

§ 92

lg 1 p 2, § 94 lg 1 ning § 95 lg 1.

§ 92

lg 1 p 2 kohaselt maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele.

§ 94

lg 1 järgi maksuhaldur võib tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Hindamine on lubatud ka juhul, kui 9 füüsilisest isikust maksumaksja kulud ületavad tema deklareeritud tulusid ning maksumaksja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et need kulutused on tehtud varem maksustatud või mittemaksustatavate tulude või saadud laenude arvel. Tulenevalt

§ 95lg-st 1 tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks teeb maksuhaldur maksuotsuse.

Kohus on seisukohal, et maksuotsus on põhjalikult ja asjakohaselt õiguslikult ja faktiliselt motiveeritud ning vastab nii

§-s 46 sätestatud kui ka üldiselt haldusaktile esitatavatele nõuetele. Maksuotsuse parema jälgitavuse ja arusaamise huvides on selles toodud maksuotsuse tegemist tinginud faktiliste asjaolude analüüs ning maksuhalduri hinnangud ja järeldused üksikute objektide, väidetavate partnerfirmade ja nendega sõlmitud lepingute kaupa, samuti maksusummade määramise õiguslik alus ja metoodika. Kohus märgib, et maksuotsuses on küll väikesi ebatäpsusi: nt vastustaja on ise võtnud omaks, et maksuotsuses on ekslikult kahel korral kasutatud AS Ramirent asemel OÜ Forston nime. Samuti on maksuotsuse 1. leheküljel viide revisjoni alustamise korraldusele vale, kuid need Põhja MTK poolsed eksimused siiski ei sea kahtluse alla asja õiguspärast käsitlust vastustaja poolt ega saaks olla otsuse tühistamise aluseks. Seega on tegemist ikkagi formaalselt õiguspärase haldusaktiga. 3.

§ 45

kohaselt maksumenetluses kohaldatakse HMS-s sätestatut, kui

-s, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. HMS § 6 (uurimispõhimõte) kohustab haldusorganit menetletavas asjas välja selgitama olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Vastavalt

§-s 11 sätestatud uurimispõhimõttele maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Samas maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid, olemata maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega.

§ 59

lg 1 kohaselt on tõendiks maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sh maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult jt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Teisalt tulenevalt

§ 95

lg-st 2 maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida.

§ 10

lg 3 kohaselt maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Sealjuures vastavalt

§-le 13 tuleb tagada maksukohustuslasele ärakuulamisõigus, st isikul peab olema õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited, ning vastavalt sama seaduse §-le 14 tuleb anda teavet maksukohustuslasele. Viimatinimetatud paragrahv näeb aga ette, et maksuhaldur annab maksukohustuslase taotlusel teavet tema poolt tasumisele kuuluvate maksude, maksusumma arvutamise korra ja määramise aluste kohta ning selgitusi maksudeklaratsiooni täitmise ja vaide või taotluse esitamise kohta, samuti et maksuhaldur selgitab vajaduse korral maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi maksumenetluses. Lisaks on maksukohustuslasel õigus tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega.

§ 62

lg 1 alusel on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Sellele vastab aga

§-st 56 tulenev maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus, mille järgi 10 maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust, pidama arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, andma seletusi, esitama deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitama neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul jms. Sealjuures, kui seadus sätestab tõendi kohustusliku liigi, saab maksukohustuslane kasutada tõendamisel ainult seda liiki tõendit. Kohus on arvestades eeltoodud seadussätteid ja asjas tuvastatud asjaolusid seisukohal, et Põhja MTK on antud juhul õigesti kohaldanud uurimispõhimõtet ning teinud kogutud tõendite põhjal kooskõlas kohtupraktikaga õiged järeldused. Puuduvad andmed, et OÜ Remington Ehitus oleks taotlenud vastustajalt

§ 14lg-s 1 märgitud selgitusi.

OÜ-le Remington Ehitus on olnud tagatud ärakuulamisõigus, vajalikud selgitused (sh õiguste ja kohustuste osas, vt I kd tl 189 pöördel) ning võimalus esitada kõik omapoolsed tõendid ja dokumendid, mis välistaks maksukohustuse, alates revisjoni alustamise korraldusest /I kd tl 42/. Järgnevate Põhja MTK korraldustega on nõutud kaebuse esitajalt nii täiendavate dokumentide kui ka suulise teabe andmist /I kd tl 117-120/. 07.10.

  1. a revisjoniakt nr 12-3/738 edastati OÜ-le Remington Ehitus tutvumiseks 10.10.
  2. a. Revisjoniaktis toodud asjaoludega mittenõustamise korral palus maksuhaldur kaebajal esitada Põhja MTK-le kirjalik eriarvamus hiljemalt 24.10.
  3. a /I kd tl 51 pöördel/. OÜ Remington Ehitus ei esitanud maksuhalduri poolt määratud tähtajaks eriarvamust, st ta jättis ise kasutamata talle antud ärakuulamisõiguse. Kuivõrd ka kohtule ei ole esitatud peale paljasõnaliste ja väidetavat arusaamatust väljendavate väidete sisulisi argumente ega uusi tõendeid, siis kohus järeldab sellest, et kaebajal ei olegi olnud midagi sellist esitada või öelda, mis maksuotsuses (ja varem revisjoniaktis) toodu kooskõlas

§ 150lg-ga 1 kummutaks.

Vaatamata kohustusele säilitada maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta dokumente (raamatupidamise algdokumente), ei olnud OÜ-l Remington Ehitus revisjoni käigus esitada kõigi väidetud tehingute ja tööde teostamise kohta vajalikke nõuetekohaseid dokumente. Asja materjalidest nähtuvalt on Põhja MTK seetõttu andnud maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks korraldusi kirjaliku teabe ja dokumentide esitamiseks ka kolmandatele isikutele, kaebuse esitaja väidetavatele äripartneritele ja nende esindajatele ning püüdnud nii tõendeid koguda /I kd tl 111-116, 171-185/, samuti on ta võtnud asjassepuutuvatelt isikutelt suulisi seletusi, mille kohta on koostatud protokollid /I kd tl 188209/. Neil asjaoludel puudub igasugune alus väita, et vastustaja on rikkunud maksumenetluse nõudeid, sh kogunud ja hinnanud tõendeid pealiskaudselt ja jätnud kaebaja õigused kaitseta. 4. Tulenevalt

§-st 84, kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Järelikult majandusliku tõlgendamise põhimõttest lähtuvalt maksuhaldur võib maksumenetluse käigus poolte vahel tehtud tehingutele anda teistsuguse hinnangu ning määrata tasumisele kuuluva maksusumma lähtudes tehingu tegelikest majanduslikest tagajärgedest. Neist sätetest tuleneb ka põhimõte, et ühelgi tõendil ei ole kindlalt ettemääratud jõudu, vaid kõiki tõendeid tuleb hinnata nende koostoimes ja vastastikuses seoses. Seega ka nn objektiivsetesse tõenditesse - raamatupidamise algdokumentidesse saab ja tulebki suhtuda skeptiliselt ning igal konkreetsel juhul tuvastada, kas need ikka kinnitavad väidetud majandustehingute toimumist või on fiktiivsed. Raamatupidamises kajastatav algdokument peab kajastama reaalselt toimunud majandustehingut - pooled, sisu, summad jms. Samas, kui tehingute reaalset toimumist tõendavad üksnes raamatupidamise algdokumendid (näiteks arved ja lepingud jms), kuid muud tõendid (näiteks isikute suulised ja selgitused ja andmed erinevatest registritest jms) selliste tehingute toimumise võimalikkust ei kinnita, siis üksnes korrektselt vormistatud dokumentide olemasolu ei saa olla tehingute 11 toimumise ümberlükkamatuks kinnituseks. Sellest tulebki vahetegemine sisulise ja formaalse tegelikkusele vastavuse vahel ning seetõttu pole midagi väära selles, et „vastustaja alustas dokumentides vigade otsimist“. Kui väljamakse aluseks oleva tehingu olemasolu ei ole leidnud tõendamist, siis ei ole vastava raamatupidamisdokumendi põhjal kantud kulutus ka nõuetekohaselt tõestatud ning on olemas alus maksu määramiseks. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et maksuotsuses nimetatud objektidel on tööd teostatud, kuid maksuhaldur on tuvastanud ja üksikasjalikult põhjendanud, miks ta leiab, et neid töid ei ole teostanud kaebaja väidetavad firmad ja et nimetatud äriühinguid kasutati fiktiivsete arvete väljastamise eesmärgil, tekitades nii võimaluse sisendkäibemaksu maha arvestamiseks ja raha maksuvabalt ettevõttest välja viimiseks reaalselt ehitusteenuseid saamata. Kaebaja ei ole vastupidist mitte millegagi tõendanud. Kujukas näide kaebaja väidete paljasõnalisuse kohta on OÜ Remington Ehitus juhatuse liige Helmar-Aares Kolkaneni ja OÜ Nortek PKR vahel olnud väidetava laenusuhtega seonduv /vt laenuleping, II kd tl 11/. Põhja MTK on otsuses pärast asjaolude ja tõendite analüüsi näidanud, miks sellekohast laenusuhet tegelikult ei olnud, sh on maksuhaldur väitnud ja tõendanud, et Helmar-Aares Kolkanenil ei olnud sissetulekuid, mis üldse võimaldanuks tal laenata

  1. a OÜ-le Nortek PKR 2 600 000 krooni ehk 165 000 USD (vt kasvõi tema tulumaksuandmed, II kd tl 4). Jääb arusaamatuks, kuidas „vastustajale olid esitatud vajalikud dokumendid tõendamaks, et laenusuhted aset leidsid“ ja mis need vääramatud tõendid on.
  2. Üldteada on väljend, et „paber kannatab kõike“, samuti ka asjaolu, et Eestis on avastanud nn „arvevabrikuid“, mis teenivad ilmselgelt maksupettuste huve. Just seetõttu ei saagi alati formaalseid raamatupidamise algdokumente võtta absoluutse tõena („objektiivsete tõenditena“), vaid nende järgi majandustehingute tegeliku toimumise kindlakstegemiseks tuleb vaadelda neid dokumente koosmõjus muude tõenditega. Käesolevas maksuasjas on tehingute kohta vormistatud raamatupidamise algdokumendid ajendanud kontrollima nendel märgitud asjaolude olemasolu tegelikkuses. Mõistetaval põhjusel saavad suurema kaaluga olla siinjuures tõendid, mida maksuhaldur kogub just väljaspool maksukohustuslase mõjusfääri. Nendest tõenditest ilmneb näiteks, et väidetavad äripartnerid ja ammused tuttavad ei tunne teineteist ära, allkirjad dokumentidel ei kuulugi isikutele, kellele need väidetavalt kuuluvad, väidetava töö tegijal puudub vastava töö tegemise luba ja/või reaalne tavapärane majandustegevus, äriühingu juhatuse liige osutus hoopis nn „tankistiks“ (nt OÜ Osment esindajaks märgitud äriühingu juhatuse liige B.A on tunnistanud, et teda vaid vormistati äriühingu juhatuse liikmeks ning ta ei tegelenud reaalselt OÜ Osment majandustegevuse juhtimisega, I kd tl 183, tl 209, I kd tl 6; sisuliselt sama on kinnitanud OÜ Nortek PKR juhatuse liige I.K, I kd tl 197-204, II kd 7-8, 79-80/ jms. Just selles kontekstis ning arvestades puudulikku dokumentatsiooni ei ole asjakohatud ka maksuhalduri küsimused, mis puudutavad ka „sündmusi 2 aastat tagasi“. Kui isik neid sündmusi ei tea või ei mäleta, siis ka see infokild annab midagi üldises tõendite ja asjaolude kogumis. Eelmärgitut silmas pidades on sügavalt ekslik kaebaja seisukoht, et „Kui mõlemad pooled kinnitavad, et müügitehing on toimunud, siis on see olukord vastustajale siduv“. Samuti on ekslik kaebaja arvamus, et tal puudub kohustus ja võimalus kontrollida, kas teise ettevõtte juhatuse liige oli/on variisik või mitte, kas äriühingul on õigus teostada teatud töid, kas tal on selleks vajalikud vahendid (tööjõud, tehnika jms) jne. Ärisuhetes kehtivad hea usu põhimõte ja hoolsuskohustus, mida OÜ Remington Ehitus käesoleval juhul mingil põhjusel ei ole järginud. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-43-03 tehtud otsuse p-s 11 märkinud järgmist: „Maksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust müüja isikusamasuse tuvastamiseks. Ostja hoolsuskohustuse ulatuse hindamiseks tuleb arvestada ka kauba või teenuse iseärasusi ning sedalaadi kaupade ja 12 teenuste müügi puhul nõutavaid või tavapäraseid tingimusi. Kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb ostjale täiendavaid kohustusi oma tehingupartneri kontrollimiseks (nt Rahapesu tõkestamise seadusest tulenev kohustus tuvastada väljamakse saanud isik) ja ostja jätab sellise kohustuse täitmata, siis ei ole ostja näidanud üles nõutavat hoolsust ning sellest tulenevalt lasub tal kohustus tõendada, et kauba või teenuse müüja on tõepoolest arvel näidatud isik. Kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamise nõude täitmata ega suuda tõendada tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, sest ta pole pidanud silmas nõutavat ja tavapärast hoolsust ning seepärast tuleb pidada tegelikuks müüjaks tundmatut kolmandat isikut.“ Kõike ülaltoodut arvestades kohus nõustub maksuotsuses sedastatuga: „Tehingu tegelik majanduslik sisu näitab, milline oli tehingu soovitud tagajärg. OÜ Remington Ehitus tehingute tegelikuks majanduslikuks sisuks oli kasu saamine läbi kulude suurendamise ja käibemaksu kohustuse vähendamise riigieelarve ees.“ Seega on tegemist ka sisuliselt õiguspärase haldusaktiga, mille tühistamiseks puudub igasugune alus. OÜ Remington Ehitus kaebus jääb rahuldamata ja tulenevalt HKMS § 92 lg-st 1 jäävad kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda, mistõttu kohtul puudub vajadus nende põhjendatust ja kandmise tõendatust hinnata. Põhja MTK ei ole omapoolset kohtukulunõuet esitanud. Hurma Kiviloo kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.