) § 106 lg 4 kohaselt nõuete tunnustamise vaidluse läbivaatamine pankrotiasja läbivaatavale kohtule, milleks on maa- ja linnakohus.
lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Riigikohtu halduskolleegium on 07.03.2007 kohtumääruses haldusasjas nr 3-3-1-88-06 leidnud, et sama põhimõte laieneb ka halduskohtumenetlusele. Kohtu kohustus jätta nõue läbi vaatamata tähendab halduskohtumenetluses menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel, sest asi ei kuulu enam halduskohtu pädevusse. 3. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus vaidleb esitatud taotlusele vastu. Vastustaja tugineb
lg-le 1, mis sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse võlgniku seadusliku esindajana. Antud juhul on kaebuse maksuotsuse peale kohtusse esitanud kaebaja, kes on võlgnik ning kohtumenetlus algas enne pankroti väljakuulutamist. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt rakendub ka
lg 1 halduskohtumenetluses.
lg 5 kohaselt, kui kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, milles tehtud lahendi peale on võimalik edasi kaevata, võib pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku nimel edasi kaevata haldur või halduri nõusolekul kaebuse esitaja. See norm kohaldub ka halduskohtumenetluses. Kaebaja ei ole pankrotimenetluses esitanud vastuväidet maksuhalduri nõudele. Menetluse lõpetamine oleks seega kaebajale pigem kahjulik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et menetluse lõpetamise taotlus kuulub rahuldamisele. Antud juhul on kaebaja suhtes 02.06.2006 välja kuulutatud pankrot. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja vaidlustas 11.11.2005 maksuotsuse nr 12-5/90 halduskohtus 15.03.2006, so enne pankroti väljakuulutamist. Vaidlust ei ole ka selles, et maksuhaldur on esitanud maksuotsuses toodud nõude osas nõudeavalduse pankrotimenetluses ning seoses selle nõude tunnustamata jätmisega on kuni käesolevas haldusasjas lahendi tegemiseni peatatud menetlus tsiviilasjas 2-06-36964 Eesti Vabariigi nõude tunnustamise hagis Taivar Lumiste vastu. Riigikohtu üldkogu on 13.12.2005 määruses haldusasjas 3-3-1-39-05 rõhutanud, et
lg 4 kohaselt kuulub nõuete tunnustamise vaidluste läbivaatamine pankrotiasja läbivaatava kohtu pädevusse ning selle eesmärgiks on koondada kõik vaidlused pankrotiasjas esitatud nõuete üle pankrotiasja menetlevasse kohtusse. Üldkogu on muuhulgas viidanud veel
Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas 3-3-1-88-06 tunnustanud mõlema nõude kohaldatavust halduskohtumenetluses. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on asjakohane lähtuda
lg-st 2.
lg 1 reguleerib olukorda, kus „kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga“ ning lg 2 räägib olukorrast, kus „kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu“. Arvestades, et normide kehtestamisel on silmas peetud tsiviilkohtumenetluse eripära, peetakse lõikes 1 silmas seda, et võlgnikul endal on kellegi teise isiku vastu nõue, kusjuures lõikes 2 on vastupidiselt kellelgi teisel nõue võlgniku vastu. Kuigi maksuvaidluses on kaebuse halduskohtule maksuhalduri vastu esitanud kaebaja (võlgnik), ei saa sellest järeldada, et kaebajal on vastustaja vastu mingi pankrotivaraga seotud nõue. Nõue on siiski maksuhalduril kaebaja vastu ning see tuleneb vaidlustatud maksuotsusest. Nõude põhjendatuse üle saab sama tõhusalt vaielda pankrotimenetluses. Maksuhalduri väide, et kaebaja ei ole nõude tunnustamisele vastu vaielnud, ei ole siinkohal määrav. Kohtu pädevuse üle otsustades ei saa lähtuda sellest, kas kaebaja on tsiviilkohtumenetluses kõiki oma õigusi efektiivselt kasutanud.
lg 2 sätestab, et kohus jätab nõude hagimenetluses läbi vaatamata, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud.
lg 5 kohaselt, kui kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, milles tehtud lahendi peale on võimalik edasi kaevata, võib pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku nimel edasi kaevata haldur. Ringkonnakohus leiab, et neid kahte normi ei saa tõlgendada selliselt, et kui asjas on otsus juba tehtud, kuid see ei ole jõustunud, siis tuleb menetlus hagimenetluses lõpuni viia. Otsusest saab üldjuhul rääkida ikkagi olukorras, kus see on jõustunud.
lg 5 ei reguleeri seejuures pädevuse küsimust, vaid üksnes seda, kellel on võimalik hagimenetluses tehtava lahendi (kuni 01.01.2009 redaktsioonis – otsuse) peale edasi kaevata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.