3-08-1850 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2009. a Tallinn Haldusasja number 3-08-1850 Haldusasi S-O.O kaebus Kose Vallavalitsus

§ 12lg 3 alusel.

3. Saata määrus menetlusosalistele, seejuures kaebuse esitajale koos ärakirjaga vastustaja kirjalikust seisukohast. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (

§ 12lg 3, § 471 lg 2).

MENETLUSE KULG

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on S-O.O kaebus, milles taotletakse Kose Vallavalitsuse
2. novembri
3. aasta korralduse nr 120 õigusvastasuse tuvastamist ning Kose Vallavalitsuse kohustamist kaebuse esitajale Kose vallas Väike-Särge külas asuva Hansu 18 maaüksuse tagastamise menetluse jätkamiseks või alternatiivselt selle maa kompenseerimiseks. Kohtule
4. novembril 2008 esitatud kaebuse täienduses esitas kaebuse esitaja teisegi alternatiivse nõude, taotledes, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Kose Vallavalitsuse poolt kaebuse esitajale maa tagastamise menetluse mittejätkamise või asendusmaa eest kompensatsiooni mittemääramise. KAEBETÄHTAJA ENNISTAMISE TAOTLUS
6. novembril 2008 esitas S-O.O kohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebuse esitaja selgitab, et on käesoleva vaidluse esemeks olevat probleemi püüdnud lahendada haldusaktist teadasaamise ajast arvates ning püüdnud jõuda Kose Vallavalitsusega ühisele seisukohale, ent Kose Vallavalituse valeliku ja umbmäärase käitumise tõttu ei ole see osutunud võimalikuks. Kaebuse esitaja leiab, et Kose Vallavalitsus ei ole väljendanud oma keeldumist kohases vormis ja vaidlustamisviidet sisaldava haldusaktiga. Samuti toob kaebuse esitaja välja, et tema ei olnud ka Kose Vallavalitsuse
7. novembri 1994 korralduse nr 120 adressaadiks. VASTUSTAJA SEISUKOHT
8. Kose Vallavalitsus kaebetähtaja ennistamise taotlust põhjendatuks ei pea, leides, et kaebuse esitajal ei ole olnud objektiivseid takistusi tähtaegselt kohtu poole pöördumiseks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9. Kohus leiab, et S-O.O kaebus on halduskohtule esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega rikkudes, kusjuures kaebuse esitaja ei ole tõendanud tähtaja rikkumise tinginud objektiivsete takistuste esinemist, mis annaks aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Seetõttu tuleb tähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata ning menetlus käesolevas haldusasjas lõpetada.
10. Käesolevas haldusasjas
11. oktoobril 2008 tehtud määruses leidis kohus, et kaebuse esitaja on halduskohtu poole pöördunud kaebetähtaega rikkudes. Kohus on jätkuvalt eelnimetatud määruses toodud seisukohal. Kose Vallavalitsuse
12. novembri 1994 korralduse andmise ning kaebusega halduskohtu poole pöördumise vaheline aeg on enam kui 14 aastat ning seega ei ole haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõue esitatud

§ 9lõikes 5 sätestatud 3-aastase tähtaja jooksul.

Samuti leiab kohus jätkuvalt, et

§ 9

lõikest 2 tulenevalt tulnuks taotlus Kose Vallavalitsuse kohustamiseks maa tagastamise menetluse jätkamiseks või kompensatsiooni määramiseks esitada 30 päeva jooksul arvates ajast, mil kaebuse esitaja sai teada sellest, et vallavalitsus maa tagastamise menetlust ei jätka ning maad kaebuse esitajale ei kompenseeri. Neist asjaoludest pidi kaebuse esitaja olema teadlik aga ajast, mil ta oli teadlik Kose Vallavalitsuse

1. novembri 1994 korraldusest nr 120, millega otsustati vaidlusalune õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerida G.O-le.
2. oktoobri 2008 kohtumääruses märkis kohus, et kaebuse esitaja sai neist asjaoludest teada hiljemalt Kose Vallavalitsuse
3. veebruari 2008 kirjast nr 5.1-1.3/150-1 (tl. 31).
4. detsembril 2008 on vastustaja esitanud kohtule ka ärakirja kaebuse esitaja
5. juuni 2002 avaldusest Kose Vallavalitsusele (tl. 50), millest selgub, et kõnealuse avalduse esitamise ajal oli kaebuse esitaja vallavalitsuse eelnimetatud korraldusest juba teadlik.
6. juuli 2002 vastuskirjas (tl. 51) on Kose Vallavalitsus kaebuse esitajale sõnaselgelt öelnud, et talle maa tagastamine või kompenseerimine ei ole võimalik. Seega tuleb asuda seisukohale, et kaebuse esitaja sai Kose Vallavalitsuse keeldumisest teada hiljemalt
7. aasta suvel ning haldusorgani kohustamise taotlus on niisiis esitatud ilmselgelt

§ 9lõikes 2 sätestatud tähtaega rikkudes.

Kaebuse täpsustuses on kaebuse esitaja formuleerinud alternatiivse taotlusena taotluse tuvastada Kose valla toimingu, mis seisnes Hansu 18 maa tagastamise menetluse mittejätkamises või kaebuse esitajale kompensatsiooni mittemääramises, õigusvastasus. Kohtu hinnangul ei saa rääkida maa tagastamise mittejätkamisest või maa eest kompensatsiooni mittemääramisest kui vältavatest toimingutest, vaid sisuliselt on tegemist keeldumisega maa tagastamisest ja kompensatsiooni maksmisest. Tuleb asuda seisukohale, et kaebuse esitajale maa tagastamisest ning maa eest kompensatsiooni määramisest on Kose Vallavalitsus keeldunud 07. novembril 1994, võttes vastu korralduse nr 120, millega määrati kogu vaidlusaluse maa eest kompensatsioon G.Ole. Selle akti andmisega lahendati konkreetse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise ja 2 kompenseerimise küsimus ning sisuliselt tähendas selle akti andmine ka keeldumist maa tagastamisest või kompenseerimisest S-O.O-le. Seetõttu leiab kohus, et ka kaebuse täienduses esitatud toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotluse esitamiseks

§ 9lõikes 5 sätestatud 3aastast tähtaega tuleb hakata lugema 07.

novembrist

1. Niisiis on ka selle taotluse esitamise tähtaeg ammu möödunud. Kohus märgib siinkohal, et kaebetähtaeg oleks möödunud isegi juhul kui lugeda maa tagastamisest keeldumise (maa tagastamise menetluse mittejätkamise) ning kompenseerimisest keeldumise toimingu ajaks
2. juuli 2002, mil Kose Vallavalitsus kaebuse esitajale saadetud vastuskirjas teatas, et maad kaebuse esitajale tagastada ega kompenseerida võimalik ei ole. 6.

§ 12

lg 3 kohaselt rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja saab mõjuval põhjusel möödalastuks lugeda üldiselt juhul kui kaebuse esitamiseks esinesid objektiivsed takistused või kui muudest põhjustest tulenevalt ei saanud tähtaja jooksul kaebuse esitamist mõistlikult eeldada. Kaebuse esitamist ei saa mõistlikult eeldada muuhulgas juhul, kui kaebuse esitaja on asunud oma õigusi kaitsma muul moel ning tal on põhjendatud lootus, et talle tekkinud kahjulik tagajärg on võimalik likvideerida või see heastada teisiti kui kaebusega kohtu poole pöördudes. Seejuures on kaebetähtaja ennistamine võimalik juhul kui kaebuse esitaja on kohtu poole pöördunud mõistliku aja jooksul pärast takistuse äralangemist.

1. Mis puutub kaebuse esitaja väitesse, et ta on aastate jooksul püüdnud probleemi lahendada ning Kose Vallavalitsusega üksmeelele jõuda, siis ei saa see antud juhul olla kaebetähtaja ennistamise aluseks. Kohtule esitatud kirjavahetusest ei nähtu, et Kose Vallavalitsus oleks andnud kaebuse esitajale mistahes teavet, millest kaebuse esitajal oleks võinud jääda mulje, et maa tagastamine või talle kompensatsiooni määramine on võimalik. Seejuures on Kose Vallavalitsus nii
2. juuli 2002 kui
3. veebruari 2008 kirjades sõnaselgelt ja üheselt mõistetavalt väljendanud oma seisukohta, et vaidlusaluse maa osas on omandireformi lõppenud ning maa tagastamine ega kompenseerimine kaebuse esitajale ei ole võimalik. Seega ei saanud kaebuse esitaja põhjendatult eeldada, et vaidlusküsimuse lahendamine on võimalk väljaspool kohtumenetlust.
4. Asjaolu, et Kose Vallavalitsus ei ole vormistanud kaebuse esitajale maa tagastamisest või kompensatsiooni maksmisest keeldumist haldusaktina, ei anna samuti alust kaebetähtaja ennistamiseks. Haldusorgani poolt haldusaktide ja toimingute vaidlustamise korra selgitamata jätmine võib põhimõtteliselt olla kaebetähtaja ennistamise aluseks, ent mitte käesoleval juhul. Kohus leiab, et saades teada haldusaktist või toimingust, peab puudutatud isik igal juhul mõistliku aja jooksul välja selgitama, kas see tema õigusi või huve rikub või mitte ning vajadusel asuma seaduses sätestatud tähtaja jooksul või vastava tähtaja möödalaskmise korral viivitamatult kasutama kohaseid viise oma õiguste kaitseks. Sarnasele seisukohale on haldusasjas 3-3-1-57-02 asunud ka Riigikohus. Vajaduse korral peab isik haldusakti või toimingu mõju ja tagajärgede mõistmiseks kasutama professionaalset abi. Vastustaja on esitanud kohtule ärakirja kaebuse esitaja poolt vallavalitsusele
5. juunil 2002 esitatud avaldusest, kus kaebuse esitaja on hinnanud vallavalitsuse
6. aasta korralduse nr 120 kehtetuks. Seega oli kaebuse esitajale hiljemalt sel ajal selge, et kõnealune haldusakt tema huve kahjustab. Saades Kose Vallavalitsuselt
7. juulil 2002 vastuskirja, milles sõnaselgelt väljendati seisukohta, et maa tagastamine kaebuse esitajale ei ole võimalik ning kus selgitati ka
8. aasta korralduse nr 120 andmise asjaolusid ja selle õiguslikku tähendust, ei astunud kaebuse esitaja siiski mingisuguseid kohaseid samme oma huvide edasiseks kaitsmiseks. Asjakohaste vaidlustamisviidete puudumise korral pidanuks kaebuse esitaja mõistliku aja jooksul ning vajadusel professionaalset õigusabi kasutades, selgitama välja tema huve kahjustava haldusakti või toimingu vaidlustamise võimalused ning nende teada saades asuma neid 3 viivitamata kasutama. Seega leiab kohus, et igal juhul ei olnud kaebuse esitajal ühtegi objektiivset takistust kohtu poole pöördumiseks alates
9. aasta suvest. Halduskohtule on kaebus esitatud aga alles
10. aasta septembrikuus. 9.

§ 12

lõikes 3 sätestatakse, et kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Eeltoodu tõttu tuleb niisiis S-O.O kaebuse menetlus lõpetada.

§ 12

lg 3 viimase lause kohaselt võib tähtaja ennistamise taotluse lahendamise ja menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.

§ 471lg 2 kohaselt tuleb määruskaebus esitada määruse teinud halduskohtu kaudu.

Kristjan Siigur kohtunik 4