2-08-67328 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsembril 2008.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-08-67328 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O. T. (isikukood: xxx; elukoht: xxx e-post: xxx) Kostja: I. T. (isikukood: xxx; elukoht: xxx; e-post: xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi H.V.(xxx) Asja lahendamise viis Resolutsioon Kirjalik menetlus O. T.`i hagi I. T.´i vastu elatise nõudes
- Rahuldada O.T.`i hagi.
- Välja mõista kostjalt I.T.´ilt hageja O.T.`i kasuks elatis poja G. T.`i, sünd. xxx.a, ülalpidamiseks alates
- märtsist 2008.a igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni poja G. T.`i täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a.
- Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
- Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-67328 kannab kostja I.T..
- Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks
- detsembril 2008.a Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kantselei kaudu ning toimetatakse menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse sisu O.T. (edaspidi hageja) on 14.10.2008.a esitanud I.T.`i (edaspidi kostja) vastu hagi elatise nõudes poja G. T.`i, sünd. xxx.a, ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus alates 2007.aasta oktoobrikuust. Hagi põhjenduste kohaselt kostja ei täida alates 2008.aasta märtsikuust G. T.`i suhtes ülalpidamiskohustust. Lisaks tavalistele kulutustele tasub hageja ka uuritava korteri eest. Lisaks palub hageja kohtukulud välja nõuda kostjalt. 1
(4)2-08-67328 Kostja vastus 12.11.2008.a esitas kostja vastuse hagile. Vastuses tunnistas kostja hagi osaliselt ja nõustus tasuma alates 2008.aasta oktoobrikuust hagejale G. T.`i ülalpidamiseks 2 175 krooni. Menetluskulud kostja palub jätta hageja kanda, kuna kostja ei ole oma tegevusega põhjustanud hagi esitamist kohtusse. Kostja teatas, et hageja ei ole kostjalt nõudnud elatise maksmist kohtuväliselt. Hagejal oleks piisanud kohtuväliselt saata kostjale teade mil viisil ning millises summas elatist hageja ja kostja ühise lapse kasuks ta soovib. Kosja arvab, et hageja ei ole tõendanud millegagi lapse vajaduste suurust. Hagis esitatud summad on paljasõnalised ja dokumentaalselt tõendamata. Kostja on täitnud lapse ülalpidamiskohustust, kuid mitte hageja poolt soovitud viisil. Kostja on ostnud hageja ja kostja ühisele lapsele valdava enamuse riietest ja andnud ka hagejale raha. Samuti viibib G.T. suhteliselt palju ka kostja juures, kes teda kasvatab ja ülal peab. Kahjuks ei ole kostja seda alati fikseerinud, mistõttu hageja seda antud juhul kasutab ka pahatahtlikult ära. Hageja üürikorteriga seonduvad kulutused ei puutu asjasse. Kostja ei kavatse hüvitada mingilgi viisil hageja poolt hageja enda tarbeks tehtud kulutusi. Kostja rõhutab, et hageja ja kostja ülalpidamiskohustus on võrdne ja hageja on kohustatud seda samaväärselt täitma. Lähtudes asjaolust, et hageja on esitanud hagi ja soovib pooltevahelisi küsimusi lahendada kohtus, siis kostja nõustub tasuma hageja ja kostja ühise lapse ülalpidamiseks elatist alates 2008.aasta oktoobrikuust summas 2 175 krooni (bruto). Kostja on seisukohal, et kohtukulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja ei ole kordagi pöördunud kostja poole kohtuväliselt elatise nõudega ja tal puudus alus ka seda teha, kuna kostja on täitnud ülalpidamiskohustust. Hageja arvamus 05.12.2008.a kohtule esitatud arvamuse kohaselt hageja mitu korda pöördus kostja poole rahalise abi saamiseks, kuid kostja ei olnud nõus maksma elatisraha lapse jaoks hagejale. Selle aja jooksul, kui kostja vabatahtlikult maksis elatisraha lapsele (märtsini 2008), hagejal ei olnud põhjust pöörduda kohtusse. Samuti peaaegu poole aasta jooksul jätkunud suulised pöördumised kostja poole palvega hakata jälle elatisraha maksma ei mõjunud. Kostja esitas väga vastuolulised seletused oma vastusest, millistest on raske aru saada kas ja mil viisil ta oma arvamusel täidis ülalpidamiskohustused lapse suhtes. Hageja arvab, et kostja meelega viib kohus eksiarvamusele. Oma käitumisega sundis kostja hagejat kohtusse pöörduma. Seoses sellega hageja palub välja nõuda kohtukulud kostjalt. Kuna kostjal ei esine põhjused elatisraha lapsele maksmata jätmiseks, siis hageja palub välja nõuda kostjalt lapse elatisraha alates 2008.aasta märtsikuust minimaalses võimalikus summas Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi igakuiselt. Kostja seisukoht Kostja esindaja esitas 23.12.2008.a kostja täiendavad seisukohad seoses hageja 05.12.2008.a arvamusega. Kostja jääb 12.11.2008.a vastuses toodu juurde. Kostja arvamusel ei ole ta sundinud oma käitumisega hagejat kohtusse pöörduma. Kohtumenetluse algataja oli hageja. Lisaks on kostja seisukohal, et hageja viib tahtlikult kohut eksitusse käeolevas tsiviilasjas. Hageja pahatahtlikku käitumist iseloomustab ka see, et 14.10.2008.a on hageja esitanud kohtule avalduse G. T.`i elukoha määramiseks ja lapsega suhtlemise korraldamiseks. Nimetatud avaldust menetleb Viru Maakohtu Narva kohtumaja tsiviilasja nr 2-08-67334 raames. 17.11.2008.a tegi eestkosteasutus Narva linna Sotsiaalabiamet otsuse lapsega suhtlemise korraldamiseks. Nimetatud otsuse kohaselt on kostjal õigus igal nädalavahetusel alates reede 17.00 kuni pühapäeval 19.00 lapsega suhelda. Kostja andmetel edastati otsus ka hagejale. 21.11.2008.a kell 16.45 oli kostja MTÜ-s Lapsele Oma Kodu (lapse huvides korraldab kohtuvälises menetluses lapsega suhtlemist), et võtta G.T. enda juurde. Hageja kohtumisele ei ilmunud ja last kostjale ei andnud, mille kohta on ka vastav kirjalik kinnitus. 19.12.1008.a sai kostja hagejalt kirja (dateeritud 07.12.2008.a.), et 2
(4)2-08-67328 hageja sõidab alates 14.12.2008.a teadmata ajaks Eestist ära koos G. T.`iga. Selline hageja käitumine on absoluutselt lubamatu ja vastuolus poolte kokkulepetega. Samas tõendab selline hageja käitumine ka hageja paljasõnalisust selle kohta, et kostja ei ole täitnud G. T.`i ülalpidamiskohustust. Ülimalt oluline on ka asjaolu, et nimetatud hageja kiri oli postitatud alles 16.12.2008.a kellegi poolt. Seega pärast hageja lahkumist koos lapsega teadmata suunas. Nimetatust võib järeldada, et selline hageja pahatahtlik tegevus oli ette kavatsetud. Kostjale on arusaamatu, miks pidi hageja lapse ilma vastava nõusolekuta viima teadmata suunas kui on olemas eestkosteasutuse otsus lapsega suhtlemise korraldamiseks käimasoleva kohtumenetluse ajaks. Lisaks rõhutab kostja ühe olulise momendina, et G.T.on kuni novembrini 2008.a (siis hakkas hageja tegema olulisi takistusi kostjale lapsega suhtlemisel) olulisel määral viibinud kostjaga koos ja seega ei ole põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine alates märtsist 2008.a. Tulenevalt eeltoodust kostja palub välja mõista I.T.`ilt alates 2008.aasta oktoobrikuust O.T.`ile G. T.`i ülalpidamiseks 2 175 krooni (bruto) ning jätta O.T.`i menetluskulud O.T.`i kanda, kuna I.T. ei ole oma tegevusega põhjustanud hagi esitamist kohtusse. Kohtuotsuse põhjendused Viru Maakohus tegi 10. detsembril 2008.a määruse, millega määras menetleda tsiviilvaidlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Kuna pooled ei teatanud neile määruses antud tähtaja jooksul oma kirjaliku menetlusega nõusoleku tagasi võtmisest, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et pooltel sündis 23.12.2006.a poeg G.T.(sünnitunnistus CL 0322080). Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PkS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimumsummas. Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuse on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-17-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Pooled ei vaidle, et kostjal on seadusest tulenev kohustus maksta lapse ülalpidamiseks vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suurune elatis. Hageja on hagi elatise väljamõistmiseks esitanud seoses asjaoluga, et kostja poolt makstud elatisest ei jätku lapse vajaduste rahuldamiseks. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 12.12.2007.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07 väljendanud seisukohta, et seaduse sõnastust „kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust“ ei saa tõlgendada nii, et aasta enne elatisenõude esitamist saab elatisnõude esitamiseks õigustatud vanem kohustatud vanemalt lapsele elatist nõuda ainult sellisel juhul, kui kohustatud vanem ei täida üldse ülalpidamiskohustust. Kohus võib ühe vanema nõudel PkS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista 3
(4)2-08-67328 kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui teine vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks alates märtsikuust 2008.a täitnud lapse ülalpidamiskohustust vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus ei saa lugeda tuvastatuks, et kostja on täitnud lapse ülalpidamiskohustust alates märtsikuust 2008.a. seaduses sätestatud lapse miinimumvajadusi arvesse võttes ning seega on hageja poolt vastava avalduse esitamine õigustatud lapse huvides Kohus leiab, et on põhjendatud välja mõista kostjalt I.T.`ilt hageja O.T.`i kasuks elatis poja G. T.`i, sünd. xxx.a, ülalpidamiseks alates 01. märtsist 2008.a igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni poja German Tapner`i, täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a. Kohus ei arvesta tõenditena 17.11.2008.a. Narva linna Sotsiaalabiameti otsust lapsega suhtlemise korraldamiseks, 21.11.2008.a. MTÜ Oma Kodu kinnituskirja, 07.12.2008.a. O.T.i kirja, tunnistajate kirjalikke tunnistusi, sest nimetatu tõenditel ei ole käesoleva asja lahendmisel tähtsust, kuna kohus ei lahenda lapsega suhtelmise korraldamist, samuti ei oma käesoleva asja lahenadmisel tähtsust kui palju ja millisel määral on laps suhelnud pooltega kuni hagi kohtusse esitamiseni elatise nõudes. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma kostja I.T.. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsuse täitmine TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi esitamise eesmärgiks oli alaealisele lapsele elatise väljamõistmine. Kohus rahuldas hagi ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega väljamõistetud määras koheselt. Kohus leiab, et kohtuotsus tuleb elatise osas tunnistada viivitamatult täidetavaks. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 4
(4)