KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ulvi Loonurm, liikmed Iko Nõmm ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 20.04.2009, Tallinn Tsiviilasja number 2

§ 60

lg 1 kohaselt on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (RK nr 3-2-1-57-04). Tulenevalt

§ 61

lg-st 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on igakuine miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Tuleb arvestada, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Hageja arvestuste kohaselt kulub tütre ülalpidamiseks kuus keskmiselt 6000 krooni (toit 2500 krooni, riided ja jalanõud 500 krooni, ravimid ja vitamiinid 400 krooni, lasteaiatasu 600 krooni, mänguasjad, raamatud ja meelelahutus 400 krooni, hügieen 600 krooni, eluasemekulud 1000 2

§ 61lg-s 4 sätestatud elatusraha miinimummäära.

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last, vanematel on ühine lapse hooldus- ja kasvatusõigus ja kohustus. Seega ei ole põhjendatud kostja taotlus hagi rahuldamata jätmiseks. Elatis mõistetakse välja vastavalt vanema varalisele seisundile ja lapse vajadustele. Kuigi kostja on käesoleval hetkel töötu, ei ole see aluseks elatise välja mõistmata jätmisele. Kostja on noor töövõimeline mees. Kostja ei esitanud tõendeid oma tervisliku seisundi kohta, mis takistab tal töötada. Lähtudes eeltoodust ning kuna igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, tuleb kostjalt tütre ülalpidamiseks välja mõista igakuine elatis miinimumsummas 2175 krooni alates 19.10.2007 kuni tütre täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. Apellatsioonkaebuse põhjendused

1. Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada. Apellant on kaebuse kohaselt võimeline tasuma lapse ülalpidamiseks elatist mitte rohkem kui 1000 krooni kuus. Hageja esitatud dokumendid ei tõenda poolte tütre ülalpidamiskulusid. Hageja üritab petta kostjat ja kohut, et saada tulu lapse arvelt. Kostjale teadaolevalt hageja ei tööta ning elatist tahab hageja kulutada ka enda ülalpidamiseks. Hageja on viinud lapse kostja nõusolekuta elama XXXXX Vabariiki, isal puudub võimalus lapsega suhelda. Hageja esitatud igakuised hügieenikulud 600 krooni on tõendamata. XXXXX hinnatase on Eesti omast madalam ja XXXXX seaduste kohaselt on elatise suurus lapsele kuus 250 XXX (1137 krooni), miinimumelatis sellest 50%, seega 568,75 krooni kuus. Viimasel töökohal oli kostja brutopalgaks 4492 krooni kuus. Käesoleval ajal on kostja töötu ning tema sissetulek on 1000 krooni kuus. Kostjal on takistused endisest tasuvama töö leidmiseks, kuna kostjat vaevavad kroonilised seljavalud ning haige magu. Kostjalt elatise väljamõistmise korral maakohtu otsusega kindlaksmääratud ulatuses, jääks kostja võimalik tulevane pere ebaproportsionaalselt halvemasse olukorda. Õiglane oleks, kui kostja saaks tütart kasvatada Eestis. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja kooskõlas TsMS § 654 lg 6 ei korda käesolevas otsuses maakohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Vanematel on

§ 49järgi laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Üheks vanema kohustuseks on

§ 60lg-s 1 sätestatud alaealise lapse ülalpidamiskohustus.

Otsuse kohaselt lähtub kohus elatise väljamõistmisel tulenevalt

§ 61lg-st 2 kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. 3

§ 61lg-s 6 sätestatud asjaolud puuduvad.

Apellandi väide, et hageja ei ole dokumentaalselt lapsele tehtavaid kulutusi tõendanud, ei ole õige. Maakohus on andnud õige hinnangu hageja esitatud tõenditele lapsele tehtavate kulutuste osas. Ringkonnakohus märgib, et hageja poolt esile toodud kulutused ka osas, mis ei ole tõendatud, on mõistliku suurusega ja põhjendatud, kuna laps elab koos hagejaga. Kostja ei ole tõendanud, et ta annab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist või osaleb lapse kasvatamises.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Ringkonnakohus leiab, et arvestada tuleb ka seda, et kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid ning et laps elab hageja juures, mille tõttu hageja peab igapäevaselt tegema lapsega seotud kulutusi, tagamaks lapse normaalse arengu ja vajaduste rahuldamise. U.Loonurm I.Nõmm K.Paal 4