3-09-947/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kaebuse tagastamine Kohtuasja number 3-09-947 Määruse kuupäev 05.06.2009 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Vladimir Jarikov kaebus Tartu Vangla tegevuse peale Asja läbivaatamise kuupäev kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord

1. Tagastada Vladimir Jarikovi kaebus selle esitajale HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel.
2. Määrus saata kaebuse esitajale.
3. Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kaebaja taotlus, põhjendused Vladimir Jarikov on esitanud Tartu Halduskohtusse kaebuse (pealkirjastatud avaldusena) Tartu Vangla peale, süüdistades Tartu Vanglat tema süstemaatilises diskrimineerimises. V.Jarikov märgib avalduses, et vanglaametnikud koos Justiitsministeeriumiga loovad perioodiliselt takistusi rahvuse ja keele pinnal, Justiitsministeeriumile saadetavad vaided peavad olema esitatud riigi keeles või koos tõlkega, vangla sunnib kaebajat pidevalt alla kirjutama tõlketeenuse tasumise blanketile, teades, et ta on maksujõuetu. Vanglaametnikud ei luba teda eesti keele kursustele, ega anna sellega võimalust kirjutada vaideid riigikeeles. Kaebaja märgib, et ei ole kahtlust selles, et grupp vanglaametnikke tegutsevad Eesti Vabariigi Põhiseaduse vastaselt, surudes maha vene keelt kõnelevate kodanike õigusi ning kunstlikult loovad takistusi õiguste kaitseks kohtusse pöördumisel. See, et kohustusliku kohtueelse menetluse korra järgi tuleb vaie esitada Justiitsministeeriumi kaudu, ei ole otstarbekas, sest see ei ole tõhus ning ametnikud loovad takistusi kohtusse pöördumisel. Sellise diskrimineerimise tulemusena ei lubanud kohus ja vastustaja teda asjas nr 3-08-1418 tervise uuringutele. V.Jarikov märgib, et Justiitsministeerium pole veel kordagi lahendanud ühtegi õiguslikku probleemi, pole tunnustanud inimõiguste rikkumist, pole pööranud tähelepanu, et teda on Taru Vanglas piinatud ning algatatud kriminaalasjad vanglaametnike vastu. 1 V.Jarikov teeb viiteid nii haldusasjadele kui Justiitsministeeriumi vastustele, milles on tema arvates täpselt välja töötatud vene keelt kõneleva inimese diskrimineerimise mehhanism. V.Jarikov palub kohtul oma pädevuse piires kõrvaldada Põhiseaduse §-de 13, 14, 15 järgi tekkinud inimõiguste rikkumised ja tunnistada Tarttu Vangla tegevus õigusvastaseks. Kohtu seisukoht HKMS § 11 lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Antud juhul tuleb esmalt lahendada küsimus kaebuse lubatavusest. HKMS § 7 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebusega avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kelle on selleks põhjendatud huvi. Seega saab halduskohtusse pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks, vaidlustades konkreetseid haldusakte või konkreetseid haldustoiminguid. See kehtib ka isiku põhiõiguste rikkumise korral. Halduskohus saab isiku nii subjektiivsete õiguste kui põhiõiguste rikkumist tuvastada läbi konkreetse vaidluse. Ka põhiõiguste rikkumist saab kaitsta halduskohtus juhul, kui põhiõigusi on rikutud konkreetsete haldusaktide või toimingutega. V.Jarikov on kohtusse esitatud pöördumises leidnud, et Tartu Vangla ja Justiitsministeerium diskrimineerivad teda süstemaatiliselt kui vene keelt kõnelevat isikut. V.Jarikov on andnud üldise ülevaate sellest, miks ta leiab, et teda kui vene keelt kõnelevat isikut diskrimineeritakse – ta peab esitama vaided riigi keeles, ta on sunnitud andma allkirja tõlketeenuse kasutamise kohta, kohtueelse menetluse läbimise kohustuslikkus, tema poolt esitatud vaiete varjamine ja mitte esitamine jmt. Samuti on tehtud viiteid varasematele kohtulahenditele, mis tema õigusi ei ole kaitsnud. Samas ei ole kaebuse esitaja välja toonud ega vaidlustanud ühtegi konkreetset haldusakti või konkreetseid toiminguid, mida saaks halduskohtumenetluse seadustiku nõuete alusel üldse halduskohtus vaidlustada. Halduskohtu pädevuses ei ole hinnata Tartu Vangla või mõne teise asutuse tegevust üldiselt, vaid ainult läbi konkreetsete toimingute vaidlustamise. Nähtuvalt nii kaebusest kui ka kohtuinfosüsteemi kaudu saadavatest andmetest, on V.Jarikov pöördunud korduvalt kaebusega halduskohtusse. Seega on kaebuse esitajal olnud ja on võimalus pöörduda iga konkreetse vaidluse puhul kas halduskohtusse, koos vajalikel juhtudel ettenähtud vaidemenetluse läbimisega. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks jätta kaebust käiguta ega anda kaebuse esitajale tähtaega kaebuse täpsustamiseks ja konkreetsete nõuete esitamiseks. Antud kaebusega samaaegselt on V.Jarikov esitanud Tartu Halduskohtusse ka teise kaebuse Tartu Vangla peale, kus osaliselt on välja toodud ja vaidlustatud samu asjaolusid kui antud kaebuses (haldusasi nr 3-09-944). Kohus on haldusasjas nr 3-09-944 jätnud kaebuse käiguta ja andnud V.Jarikovile tähtaja kaebuse nõuetekohaseks vormistamiseks. Vastavalt HKMS § 11 lg 31 p-le 5 haldusohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Eda Muts kohtunik 2