3-09-486/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-486 Otsuse kuupäev

1. mai 2009 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Egert Pelska kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tartu Büroo
2. veebruari 2009.a otsuse „juhtimisõiguse taastamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta“ osaliselt tühistamise nõudes. Kirjalik menetlus Asja läbivaatamine Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so kuni 22.06.2009.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Maakohtu 29.11.2006.a otsusega karistati Egert Pelskat kriminaalkorras lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kaheks aastaks ja kuueks kuuks. Kohtuotsus jõustus 07.12.2006.a, mille tõttu puudub E. Pelskal juhtimisõigus kuni 06.09.2009.a.
4. Paberivaba ARK keskkonda kantud andmete kohaselt oli E. Pelskalt juhtimisõigus äravõetud kuni 06.09.2008.a. 19.09.2008.a esitas E. Pelska Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele (ARK) taotluse juhtimisõiguse taastamiseks.
5. 08.10.2008.a taastati E. Pelska juhtimisõigus, kuna ta oli 26.09.2008.a sooritanud positiivselt teooriaeksami ja 08.10.2008.a sõidueksami. 1
6. 05.02.2009.a otsusega tunnistati E. Pelska juhtimisõiguse taastamise otsus kehtetuks, kuna ta oli juhtimisõiguse taastamise taotluse esitanud lubatust (06.08.2009.a) üksteist kuud varem.
7. E. Pelska esitas 03.03.2009.a Tartu Halduskohtusse kaebuse ARK Tartu büroo 05.02.2009.a otsuse „juhtimisõiguse taastamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta“ osaliselt tühistamise nõudes. Kaebuse põhjendused ja taotlused
8. Kaebuse kohaselt kinnitati kaebajale nii ARK infotelefonilt kui ka ARK iseteeninduse isikuandmete andmebaasist ekslikult talle määratud juhtimisõiguse keelu perioodi lõpuks 06.09.2008.a. Kaebaja märgib, et kuna tegemist on usaldusväärse riigiasutusega, siis ei pidanud ta võimalikuks, et tegemist võiks olla eksitusega. Kaebaja märgib, et tema juhtimisõigus on väidetavalt uuesti peatatud alles 05.02.2009, kui ARK väljastas otsuse juhtimisõiguse taastamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta, mis ei ole aga kaebaja arvates samuti kehtiv ajani mil jõustub antud asjaga seotud kohtuotsus. Seega ei saa kaebaja arvates kinnitada ARK-i väidet, et “... isik on niivõrd pika perioodi liiklusest eemal olnud, et tema teoreetilised teadmised ning praktilised oskused võivad olla ununenud ning vajavad üle kontrollimist”. Samas ei oleks kaebaja arvates ka mõistlik arvestada ARK väidet, et “... kaebaja ei oleks vastavaid eksameid 2008.a sügisel üldse tohtinud sooritadagi“. Ometi lubati kaebajal eksamid sooritada ning oma teadmisi ja oskusi eduliselt tõestada. Samuti märgib kaebaja, et on peale seda igapäevaselt liikluses osalenud. Samas on 15.04.2009.a seisuga jäänud juhtimisõiguse taastamise kuupäevani vähem kui 5 kuud ning lähtudes sellest leiab kaebaja, et ei oleks põhjendatud nõuda temalt eksamite sooritamist, kuna seda ei näe ette ka liiklusseaduse §
9. Kaebaja palub, et vastustaja taastaks tema juhtimisõiguse alates karistusaja lõppemisest 06.09.2009.a ilma lisakulutusi ja lisatoiminguid teostamata, so et kaebaja ei peaks taotlema uuesti juhtimisõiguse taastamist ning tegema teooria- ja sõidueksamit.
10. Menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda. Vastustaja seisukohad
11. ARK on seisukohal, et 05.02.2009.a juhtimisõiguse taastamise kehtetuks tunnistamise otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebaja ei saa vastava otsuse osalist tühistamist nõuda tuginedes enda usaldusele riigiasutuse andmebaasi õigsuse vastu. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 64 lg 2 kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Käesoleval juhul ei esinenud vastustaja arvates ühtegi juhtimisõiguse taastamise otsuse kehtetuks tunnistamist kohustavat ega keelavat normi, mistõttu tuli vaidlusalune otsus vastu võtta kaalutlusõiguse kohaselt. 2 Vastustaja märgib, et ARK on kaalunud kõiki HMS § 64 lg 3 loetletud diskretsiooniõiguse teostamisel arvestamist vajavaid asjaolusid. Esiteks on kaebaja näol tegemist korduvalt (neljal korral) kriminaalkorras karistatud isikuga, kelle juhtimisõigus kõnealusel hetkel on kohtu poolt ära võetud kahtlemata ühe rängima liiklusalase kuriteo eest – korduv mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine. Kusjuures kriminaalasjas tehtud otsuse kohaselt on kaebajat varem samuti kriminaalkorras KarS § 424 järgi karistatud, mistõttu tuleb kindlasti möönda haldusakti (05.02.2009.a otsuse) andmise vajalikkust, st kui kohus on isikult liiklusalaste kuritegude toimepanemise tõttu juhtimisõiguse ära võtnud, siis ei tohiks ARK seda oma otsusega taastada. Teiseks ei saanud ARK 05.02.2009.a otsuse tegemisel arvestada ka kaebaja usaldusega haldusakti (08.10.2008.a. juhtimisõiguse taastamise otsuse) kehtima jäämisel, kuna HMS § 67 lg 4 p 5 kohaselt ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel usaldusele tugineda, kui ta oli haldusakti õigusvastasusest teadlik. Käesoleval juhul pidi aga kaebaja sellest teadlik olema, kuna kaebaja suhtes oli tehtud kriminaalasjas nr 1-0613029 otsus, millega kaebaja juhtimisõigus oli ära võetud mitte pooleteiseks aastaks, vaid kaheks ja pooleks aastaks. Tulenevalt sellest on vastustaja arvates raskesti usutav ka kaebuses toodud märkus: „..kuna tegemist on usaldusväärse riigiasutusega siis ei pidanud ma võimalikuks, et tegemist võiks olla eksitusega..” Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta siinkohal ühte riigiasutust (ARK) teisest riigiasutusest (kohus) rohkem usaldas – ARK asub seisukohale, et kaebaja ei usaldanudki, vaid nägi ARK-i eksimuses lihtsalt võimalust juhtimisõiguse enneaegseks taastamiseks. Vastustaja märgib, et ARK on arvestanud ka enda süüd (liiklusregistrisse ekslikult lühema juhtimisõiguse ära võtmise perioodi kandmine) vaidlusaluse olukorra (uuesti eksamite sooritamise nõudmine) tekkimisel, mistõttu ongi ARK juhtimisõiguse taastamise kehtetuks tunnistamise otsuses ette näinud, et uued eksamid tuleb sooritada ilma täiendavat riigilõivu tasumata. Tulenevalt sellest on vastustaja arvates alusetu ka kaebaja väide, et ARK on 05.02.2009.a otsusega temale rahalisi kulutusi põhjustanud. Vastustaja märgib, et ARK ei saa taastada kaebaja juhtimisõigust 06.09.2009.a ilma liiklusseaduse § 44 lg-s 2 ettenähtud eksameid sooritamata, kuna kaebaja ei oleks vastavaid eksameid 2008.a sügisel määruse „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid“ § 19 lg 3 kohaselt üldse tohtinud sooritadagi, mistõttu need eksamitulemused ei ole kehtivad. Samuti tuleb arvestada seda, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja lõppemise hetkeks on isik liiklusest niivõrd pika perioodi eemal olnud, et tema teoreetilised teadmised ning praktilised oskused võivad olla ununenud ning vajavad üle kontrollimist. Lisaks juhib ARK tähelepanu, et tegemist on isikuga, kes teadlikult temalt kohtu poolt juhtimisõiguse ära võtmise perioodi kestel on esitanud haldusorganile taotluse juhtimisõiguse taastamiseks. Niisugusest käitumisest võib välja lugeda üksnes seda, et kaebaja ei ole pöördunud tagasi seadusekuulekale käitumisele ja ei adu temale mõistetud karistuse tähendust, mistõttu on eriti oluline läbi eksamite sooritamise nõudmise isiku liiklusalaste teadmiste värskendamine. Siinkohal leiab ARK ka seda, et kaebajapoolsel ARK iseteeninduse isikuandmete andmebaasis vea avastamisel tulnuks kohusetundliku kodanikuna sellest haldusorganit teavitada, mitte haldusorgani eksiarvamust ära kasutades asuda enda juhtimisõigust taastama. 3 Lähtudes ülaltoodust palub vastustaja jätta E. Pelska kaebus rahuldamata ning kohtukulud kaebaja kanda. Kohtu põhjendused ja otsus
12. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega haldusakti tühistamiseks pöörduda halduskohtusse isik, kelle õigusi haldusakt rikub. Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Vastavalt HKMS §-de 7 lõikele 1 ja 26 lõike 1 punktile 1 peab halduskohus tühistama vaidlustatud haldusakti, kui see on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi. Halduskohus, tutvunud kaebaja ja vastustaja poolt kirjalikus menetluses esitatud seisukohtade ja tõenditega, on tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamisel seisukohal, et vaidlusalune haldusakt (tl 5) on õiguspärane ja ei riku kaebaja õigusi, mille tõttu puudub alus vaidlusaluse haldusakti osaliselt tühistamiseks.
13. Vaidlusaluse haldusakti puhul on tegemist õiguspärase haldusaktiga, kuna ta on antud haldusakti andmise ajal kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas (HMS § 54). Seadusjõus oleva Tartu Maakohtu 29.11.2006.a kohtuotsusega (tl 24-26) on tõendatud, et kaebajale kohtu poolt mõistetud lisakaristuse kandmise aeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest 07.12.2006.a. Kaebaja juhtimisõigus taastati vastustaja 08.10.2008.a otsusega. Seega oli vastustaja 08.10.2008.a otsus õigusvastane selle andmise ajal 08.10.2008.a, kuna kohtuotsusega oli kaebajalt mootorsõiduki juhtimise õigus äravõetud lisakaristusena ja lisakaristuse tähtaeg lõppeb 06.09.2009.a. Kaebajal puudub seega halduskohtus kaitsmisele kuuluv subjektiivne õigus, kuna HMS § 66 lõike 1 kohaselt võib õigusvastase haldusakti, arvestades käesoleva seaduse §-s 67 sätestatut, isiku kahjuks kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesoleval juhul seadus teisiti ei sätesta. HMS § 67 lõike 4 punktide 5 ja 6 ning lõike 5 kohaselt ei saa kaebaja tugineda usaldusele 08.10.2008.a otsuse kehtima jäämise suhtes, kuna ta oli selle otsuse õigusvastsusest teadlik tulenevalt kohtuotsusest. Kaebaja esitas ise haldusorganile ebaõigeid andmeid sisaldava taotluse (tl 23) ja vastustaja ei põhjustanud ebaõigete andmete esitamist kaebaja poolt, sest kohtuotsuse kohaselt oli kaebaja nõus kohtuotsusega määratud lisakaristusega ja oli süüdistatavana saanud aru kokkuleppe sisust, mille sõlmisid tema kaitsja ja prokurör. Seega pidi kaebaja olema teadlik 08.102008.a otsuse õigusvastasusest. Kohtul puudub seega õiguslik alus vastustaja kohustamiseks kaebaja juhtimisõiguse taastamiseks ilma kaebaja poolt lisatoimingute tegemiseta. Vaidlusaluse otsusega on kaebaja jaoks positiivselt lahendatud riigilõivu tasumise küsimus juhtimisõiguse taastamisel, seega puudub kohtul alus ka vastustaja kohustamiseks taastada kaebaja juhtimisõigus lisakulutuste tegemiseta. Kui kaebaja on seoses vastustaja 08.
14. 2008.a otsusega kandnud kahju, mis ei ole hõlmatud käesolevas kaebuses esitatud nõudega, ei välista käesolev kohtuotsus kahjunõude esitamist vastustaja vastu, seoses õigusvastase haldusakti andmisega vastustaja poolt. 4 Neil asjaoludel jätab kohus HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel kaebuse rahuldamata. 11.Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 5