2-07-44453/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2009.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad 2-07-44453 A M avaldus L S vastu lepitusmenetluse algatamises Avaldaja A M (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Asjast puudutatud isik L S (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Avaliku huvi kaitsma õigustatud isik Narva (registrikood 75008485, Peetri plats 5, 20308 Narva) linn Avalikku huvi kaitsma õigustatud isiku seadusjärgne esindaja Narva linna Sotsiaalabiamet (registrikood 75009148, Linda 4, 20309 Narva) Avaliku huvi kaitsma õigustatud isik Tallinna linn Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu, (registrikood 75014244, asukoht Ehitajate tee 109A, Tallinn 13514) Menetlustoiming Lepitusmenetlus lapsega suhtlemist korraldava määruse rikkumise korral Kohtuistungi toimumise aeg 27.01.2009.a Resolutsioon
2. Tunnistada ebaõnnestunuks A M ja L S lepitusmenetlus lapsega suhtlemise korraldamisel.
3. Muuta 11.05.2005 Narva Linnakohtu määrusega kindlaks määratud A M ja tema poja A M suhtlemise korda järgmiselt: - A M kohtub lapse A M Eestis nädalavahetustel üks kord kolme kuu jooksul ning Ülestõusmispüha koolivaheajal. - L S peab võimaldama A M lapsega kohtuda Eestis. - Kohtumiste korraldamisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest. - L S ja A M võivad kokkuleppel suurendada kohtumiste arvu ja kestvust, arvestades sealjuures lapse soove. - Lapse üleandmine toimub Tallinna lennujaamas kohe pärast lennu saabumisest ning tagasi vähemalt 2 tundi enne piletil märgitud väljalennu aega.
4. Sunnivahendina võib kohtutäitur teha kohtumääruse täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks kohtule ettepaneku rahatrahvi määramiseks.
5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. 1 Aleksei Mihhaljovi avaldus Avaldaja ja L S abiellusid 07.08.1999.a. 17.02.2000.a sündis avaldajal ja asjast puudutatud isikul L S laps - poeg A M, isikukood xxxxxxxxxxxx. 23.07.2003.a esitas avaldaja Narva Linnakohtusse hagi L S vastu abielu lahutamise ja lapse elukoha määramise nõudes. L S esitas kohtule hagiavalduse avaldaja vastu elatise lapse ülalpidamiseks väljamõistmise nõudes. Need kaks asja ühendati ühte menetlusse. Kohtumenetluse käigus sõlmisid pooled kokkuleppe selle kohta, et nõustuvad abielu lahutamisega, määravad lapse elukohaks L S (lapse ema) elukoha, samuti elatisraha suuruse kohta, mille hageja maksab lapse ülalpidamiseks. Kohus oma otsusega lahutas avaldaja ja L S abielu ja kinnitas kokkuleppe (Narva Linnakohtu tsiviilasi nr 2-602/03). Selles menetluses saavutasid pooled suulise kokkuleppe lapsega suhtlemise korra osas, kuid seda kokkulepet ei kajastatud kirjalikus kokkuleppes, kuna lapsega suhtlemise kord ei olnud kohtuhagi esemeks. Esimese kuu jooksul peale nimetatud kohtuvaidluse lõpetamist järgis L S kokkulepet lapsega suhtlemise aja osas. Laps viibis avaldaja juures igal nädalal reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni kaasa arvatud öine aeg. Peale kuu möödumist ei andnud L S avaldajale võimalust lapsega suhtlemiseks ja hakkas nende suhtlemist igakülgselt takistama. L S ei vastanud avaldaja telefonikõnedele, kui ta nägi enda mobiiltelefonil hageja telefoninumbrit, või viitas sellele, et tal ei olnud rääkimiseks võimalust, avaldaja tagasi helistamisel ei vastanud L S tema telefonihelinale. Avaldaja oli sunnitud pöörduma Narva Linnakohtusse avaldusega, mille nõudena oli lapsega suhtlemise korra määramine. 11.05.2005.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-1284/04 kinnitas Narva Linnakohus avaldaja A M ja asjast puudutatud isiku L S vahel sõlmitud ja kohtule esitatud kokkuleppe, millega on määratud lapse A M (isikukood xxxxxxxxxxxx) suhtlemise kord. L S eiras ülalnimetatud kohtumäärus ja praegu see on kohtutäituril Krista Järvet (edaspidi kohtutäitur) täitmisel, kuna L S vabatahtlikul nimetatud määrust ei täitnud. 30.08.2005.a. kohtutäitur esitas L S nõue, millega kohustas L S lubada A M suhelda oma poja A M alates 09.09.2005.a kell 18.00 kuni 11.09.2005.a kella 20.
6. Ülalnimetatud nõue L S eiras. Narva Linnakohtu 29.11.2005.a määrusega tsiviilasjas nr 2-1284/04 L S kohaldati rahatrahv 896 krooni ulatuses kohtumääruse mittetäitmise eest. Rahatrahvi määramise pärast L S ei hakanud kohtumäärust täitma ja Viru Maakohtu 28.05.2007.a määrusega tsiviilasjas nr 2-1284/04 L S suhtes veel kord kohaldati rahatrahv summas 2500 krooni. Vaatamata sellele L S ei täida oma kohustused ja kohtutäituri seaduslikud korraldused, s.o. ei anna avaldajale võimalust suhelda oma poja A M’iga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §563 lg 1 kohaselt, kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib kohus vanema avalduse alusel kutsuda vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. TsMS §563 lg 6 kohaselt, kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust; milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Käesoleva avaldusega avaldaja teatab kohtule, et L S, kui vanem, kellel elab laps, rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust. Avaldaja palub kohtul algatada lepitusmenetlust. Kohtu poolt kinnitatud lapsega suhtlemise korra järgi, avaldaja peab võtta last L S elukohal, s.o. vanema suhtlemisõiguse realiseerimise algatamist on avaldajal. Võttes arvesse, et L S kaldub kõrvale avaldaja ülalnimetatud algatusest ja, avaldaja andmetel, L S ei taita oma vanemaõigused, kuna laps pikema aja jooksul elab oma vanaema juures, kes on L S ema, aga L S pikema ajajooksul töötab välismaal ja ei osale lapse kasvatamises, avaldaja arvab, et vanemate konflikti võib lahendada järgmiselt: 2 1) lähtudes TSMS §563 lg 6 p-st ja Riigikohtuotsuse 3-2-1-13-07 (punkt 34), tuleb teha muudatusi vanema Õigustes lapse suhtes ja määrata, et lapse elukoht on avaldaja (isa) juures; 2) määrata L S (ema) lapsega suhtlemise järgmine kord: - lapse täisealiseks saamiseni, s.t. kuni 17.02.20018.a, suhtleb L S lapsega 1 kord kahe nädala jooksul reede õhtust kella 20.00 kuni pühapäeva õhtu kella 18.00, 7 päeva talvisel koolivaheajal ja 30 päeva suvisel koolivaheajal (kaasa arvatud öine aeg), sealjuures peab L S lapsega suhtlemise aeg suvisel koolivaheajal langema kokku L S puhkusega; - lapse üleandmine avaldajalt L S toimub L S elukohas Narva linnas; - kui avaldajal ei ole võimalust üle anda laps L S tema elukohas, siis avaldaja peab sellest teatada L S, helistades tema telefonile, vähemalt 5 päeva ette. Ülalnimetatud juhul L S on õigus võtta last avaldaja elukohal; - L S ja avaldaja oma telefoninumbri ja/või elukoha aadressi muutumise korral, on kohustatud viivitamatult sellest kirjalikult teineteist teavitama; - kui laps on haige sel ajal, millal ta peab suhtlema L S, siis avaldajal ei ole kohustust üle anda last L S suhtlemiseks. Puudutatud isiku L S vastus Puudutatud isik on seisukohal, et A M'i poolt esitatud avaldus käimasoleva lepitusmenetluse algatamiseks, mis puudutab lapsega suhtlemist korraldava määruse täitmist, on põhjendamatu ning vastuolus tegelike asjaoludega. Puudutatud isik vaidleb avalduses toodud väidetele vastu ja kinnitab, et ei ole takistanud avaldajal lapsega suhtlemist ning mida ta põhjendab alljärgnevalt. Põhiseaduse § 27 sätestab, et vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama põhimõtet väljendab ka perekonnaseaduse (PKS) § 49, mis sätestab, et vanematel on laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nimetatud põhimõte tähendab eelkõige seda, et vanematel on kohustus last kasvatada, tema eest hoolitseda ja kaitsta lapse huve. Laste õiguste konventsioon rõhutab vajadust tunnistada põhimõtet, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. See tähendab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Vaatamata ülaltoodud õigusaktides sätestatule peab puudutatud isik tähtsaks selgitada, et peale abielu lõppemist ei ole avaldaja täitnud oma lapsevanema perekonnaseadusest ja muudest regulatsioonidest tulenevaid kohustusi, veelgi enam, avaldaja ei ole huvitatud lapsega elementaarsestki suhtlemisest. Avaldaja, ega tema vanemad pole kordagi ilmutanud huvi lapse või tema vajaduste vastu. Puudutatud isik leiab, et alusetud ja pahatahtlikud on avaldaja poolt avalduses esitatud, mille kohaselt jättis puudutatud isik tahtlikult lapsega suhtlemise korda kehtestatava määruse täitmata. Samas nõustub puudutatud isik avaldaja seisukohaga osas, mille kohaselt peale lapsega suhtlemise korra kehtestamist järgisid pooled kohtu poolt määratud kokkulepet, kuid kuuajase täitmise järel järgis nimetatud kokkulepet siiski vaid puudutatud isik. Avaldaja poolse huvi lõppemine kokkuleppe täitmisesse väljendub muuhulgas asjaolus, et peale kuu möödumist detailse suhtlemiskorra kehtestamise määramisest arvates jättis avaldaja lapsele kokkuleppe kohasel viisil järgi tulemata, pühendades seejuures aja ning tähelepanu uue perekonna loomisele. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 21.03.2007 otsuses nr 3-2-1-13-07 rõhutab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, mis tähendab ühtlasi seda, et ka lapsevanemad peavad oma vanema õigusi teostama ja vanema kohustusi täitma heas usus. Eeltoodust tuleneb, et vanem peab õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma kohtu poolt kindlaks määratud detailse suhtlemiskorrata. Puudutatud isik on arvamusel, et avaldaja on rikkunud heausksuse põhimõtet just osas, mis puudutab lapsega suhtlemise korda, jättes ilmumata nagu kirjeldatud allpool, kohtumistele lapsega, inkrimineerides hiljem lapsega kokkusaamise 3 keelamist puudutatud isiku poolt. Ebaõige ning põhistamata on aga avaldaja seisukoht, millise kohaselt on puudutatud isik rikkunud lapsega suhtlemise korra määrust. Puudutatud isik peab vajalikuks selgitada kohtule antud menetluse aluseks olevaid avaldaja poolt esitatud asjaolusid. Nimelt osales avaldaja küll mõnda aega lapse kasvatamises peale poolte kooselu lõppemist ning abielu lahutamist, kuid sedagi vähesel määral ning ilma küllaldase hoolsuseta. Peale kohtumisi isaga on laps mitmeid kordi kurtnud emale, et isa ei arvesta lapse elementaarsete soovidega, näiteks vaatamata lapse palvetele temaga tegeleda (minna kinno või loomaaeda, mängida, jalutada vms) veetis laps aega isaga kogu õhtu kodus, ollesjäetud täielikult järelevalveta ja omaette. Aja jooksul on avaldaja suhtumine lapsesse halvenenud. Aastal 2003, ajal, kui laps viibis avaldajaga, lülitas avaldaja oma mobiiltelefoni välja ning peale lapse tagastamist puudutatud isikule ilmnes lapse antud selgitustest kurb tõsiasi. Nimelt kogu avaldajaga viibitud aja jooksul, mis veedeti avaldaja tuttavate juures, oli laps jäetud omapäi. Selle asemel, et lapsega tegeleda, lahutas avaldaja samal ajal oma meelt alkohoolseid jooke tarvitades. Puudutatud isik on seisukohal, et selline aia veetmine ja lapsele eelpool kirjeldatud keskkonna kujundamine ei ole lapse arenguks sobilik ning on vastuolus lapse parimate huvidega. Lapse viimine seltskonda, kus tarvitatakse alkohoolseid jooke, võib põhjustada lapse arengus hulgaliselt kõrvalekaldeid ning probleeme hilisemas elus ühiskonda integreerumisel. Avaldaja on korduvalt toimetanud lapse puudutatud isikule tagasi külmetusnähtude ning erinevate traumadega. Üheks avaldaja vastu usalduse kaotamise põhjuseks peab aga puudutatud isik muuhulgas alljärgnevat sündmust. Nimelt aastal 2001, peale avaldaja juures viibimist, pidi puudutatud isik minema lapsele järgi Narva linna erakorralise meditsiini osakonda, kuhu laps oli toimetatud peatraumaga. Puudutatud isikul on põhjendatud kahtlus, et nimetatud trauma võib olla põhjustatud avaldaja vägivaldsest käitumisest. Kuna traumadega lõppenud olukorrad on esinenud küllaltki sagedasti, on puudutatud isik hakanud tundma muret oma lapse turvalisuse pärast avaldajaga koos veedetud ajal. Vaatamata sellele on puudutatud isik andnud avaldajale uusi võimalusi, lootes avaldaja mõistlikkusele puudutatud isiku kui ema jaoks on primaarne kogu aeg olnud lapse normaalne areng ning asjaolu, et siiski avaldaja on lapse isa, mistõttu ei ole ta takistanud tahtlikult ja põhjendamatult kordagi last avaldajaga kohtumast. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 28 kohaselt on ühest või mõlemast vanemast lahutatud lapsel õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega /.../. Puudutatud isik tunneb siirast kahju selle üle, et vaatamata tema ja avaldaja vahelistele erimeelsustele ei arvesta ei avaldaja ega isapoolsed lapse vanavanemad lapse huvidega ega näita üles oma hoolt ja tähelepanu oma lapselapse suhtes. Avaldaja ema, poolte lapse vanaema, elab 5 minuti kaugusel puudutatud isiku ja lapse elukohast, kuid 5 aasta jooksul, ei ole ta kordagi helistanud, külastanud ega tundnud muul viisil huvi lapse vastu. Puudutatud isik on mitmeid kordi üles näidanud initsiatiivi, et viia kokku last ja avaldaja sugulasi, kuid vastuseks on teda palutud last mitte kaela määrida vanavanematele. Sellest tulenevalt on puudutatud isik teinud endast kõik oleneva täitmaks lastekaitseseaduse S-s 28 sätestatud normi. Erilist julmust näitas aga avaldaja
7. aastal, andes puudutatud isikule loa külastamaks lapsega Disneyland'i lõbustusparki, kuid seda tingimusel, et puudutatud isik ei esitaks elatise nõuet avaldaja vastu. Puudutatud isik on seiskohal, et selliste nõuete esitamine on õigusvastane ning vastuolus nii puudutatud isiku kui ka poolte ühise lapse huvidega. Puudutatud isikule ning lapsele laienevate seadusest tulenevate õigustega on muuhulgas vastuolus avaldaja poolne lapse arenguks vajalike võimaluste ja liikumisvabaduse piiramine. 4 Avaldaja käitumine, milline väljendub ükskõiksuses, egotsentrilisuses ja oma lapse huvide ignoreerimises, on olnud otsustavaks lapse arvamuse välja kujunemisel, milline on jäädvustatud MTÜ Psühholoogilise abikeskuse ARIADNA 01.03.2008 koostatud kokkuvõttes. Konsultatsioonil lapsega paluti lapsel joonistada oma perekonda. Laps joonistas järgmised isikud: alustas joonistust kass Jašast, kes elab vanaema (puudutatud isiku ema) juures, seejärel joonistas vanaema (puudutatud isiku ema), ema, onu Volodja (puudutatud isiku ema vend), vanaisa (puudutatud isiku isa), kes on surnud ja alles pärast küsimust, keda joonisel ei ole — joonistas enda. Isa meeldetuletamisel laps alguses pingestus, ei tahtnud teda kuhugi joonistada, öeldes, et mäletab teda halvasti, kui viimati koolis nägi, ei tundnud isegi kohe ära, pärast aga joonistas isa teistest eraldi. Ainus kommentaar, mille laps spontaanselt välja ütles, oli: „See keegi ei õnnitlenud mind isegi sünnipäeva puhul". Mitte kordagi mitte üheski eluga seotud valikus ei tuletanud laps meelde isa. Ülaltoodud asjaolusid arvestades peab puudutatud isik arusaamatuks ning mõeldamatuks avaldaja nõuet määrata lapse elukohaks avaldaja kodu. Lastekaitse seaduse § 24 kohaselt on lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks perekond. Üksikvanemaga perekond on võrdne täisperekonnaga ning seda ei tohi alahinnata. Last on vahetult hooldanud ja kasvatanud tema kaheksa eluaasta jooksul tema ema, kes on kaitsnud lapse huve ja õigusi ning loonud talle arenguks sobiva keskkonna. Kõik oma sünnipäevad ja muud tähtpäevad ning pühad on laps veetnud ema ja tema vanematega, kes on olnud suureks toeks lapse kasvatamisel. Avaldaja ei ole rahaliselt aidanud läbi viia ühtegi meelelahutuslikku üritust lapse elus ega avaldanud kunagi soovi veeta pühasid lapsega. Seega avaldaja avalduses väljatoodud nõuete täitmine ning lapse eraldamine emast ja lapsele harjumuspärasest keskkonnast tekitaks talle ilmselgelt ja vaieldamatult psüühilisi kannatusi. Vältimaks lapse psüühilisi kannatusi, mis kaasneksid lapse emast eraldamisega, ei ole last võimalik lihtsalt avaldaja poolt esitatud paljasõnaliste ja fabritseeritud faktide põhjal saata avaldaja juurde elama. Eelpool mainitud lastepsühholoogi koostatud analüüsist nähtub, et emaga seostub lapsel rahuldustunne ja rõõm. Samuti vastates küsimusele, kelle järgi laps kõige enam igatseks, kui sõidaks klassiga mõneks päevaks ekskursioonile, vastas - ema. Läbiviidud uuringuga tehti kindlaks, et lapse emotsionaalne seisund on võrdlemisi stabiilne. Laps on kontaktne, jutukas ja intellektuaalne sfäär vastab ealisele arengutasemele. Sellisest kokkuvõttest nähtub, et lapsele on loodud rahulik ja arenemiseks sobilik keskkond. Lapsel on tekkinud ka väga head suhted puudutatud isiku elukaaslasega, kes on võrreldes avaldajaga osutanud suuremat moraalset ja materiaalset toetust nii puudutatud isikule, kui ka tema lapsele. Puudutatud isikule on jäänud arusaamatuks avaldaja poolt kohtule esitatud lepitusmenetluse avaldus ning selles märgitud süüdistused, kuivõrd kohtuväliselt ei ole avaldaja kunagi püüdnud kontakteeruda ja diskuteerida sellel teemal puudutatud isikuga ei telefonitsi ega vahetult. Puudutatud isik on seisukohal, et pöördudes kohtu ning kohtutäituri poole tegutses avaldaja isikliku viha ning kättemaksu ajendil, püüdes raskendada ja kahjustada puudutatud isiku elu. Narva linnakohtu 11.05.2005 kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise määrusega tsiviilasjas nr 2-1284/04, kinnitati poolte kokkulepe muuhulgas ka selles, et lapse üleandmine kostjalt hagejale toimub kostja elukohas ning kui laps on haige, siis on hagejal Õigus temaga suhtlemiseks kohtu poolt määratud aja jooksul lapse elukohas. Siinkohal puudutatud isik selgitab, et kõik korrad, kui ta jättis täitmata kohtu korraldusi, tegutses ta oma lapse ja tema tervise huvides. Puudulike juriidiliste teadmiste tõttu ei olnud aga puudutatud isik võimeline vormikohaselt teatama asjakohastele ametitele võimatusest üle anda last tema tervisliku seisundi tõttu isale, kuid vaatamata sellele, oli avaldaja teavitatud kõikidest takistustest. 5 Otsustavat tähendust omab aga antud asjas asjaolu. et vastupidiselt avaldaja väidetega, milliste kohaselt ei andnud puudutatud isik avaldajale võimalust lapsega suhtlemiseks, oli avaldaja ise kokkulepet rikkunud pool. Jättes lapsele järgi tulemata ning, nõudes aga puudutatud isikult tema kohustuste täitmist. Seega ei olnud puudutatud isiku võimuses täita kohtukorraldust kohaselt ning anda avaldajale laps üle. Puudutatud isik rõhutab veelkordselt ning palub kohtul arvestada asjaoluga, et enne kohtutäiturile nõude esitamist, ei ole avaldaja isegi üritanud puudutatud isikuga kontakteeruda ega lapsele järgi tulla, vaid teadmata põhjustel pöördus otse kohtutäituri juurde. Avaldaja käitumine viitab sellele, et tema teod on suunatud puudutatud isiku ja lapse huve kahjustamisele. Seda tunneb ka laps, kes ei näita välja soovi isaga suhelda. Puudutatud isik rõhutab veelkordselt, et avaldaja väited on välja mõeldud ega vasta tegelikele asjaoludele. Kuivõrd poolte abielu ajal on esinenud füüsilist vägivalda avaldaja poolt puudutatud isiku vastu ning mille kohta on tehtud ka avaldused politseile, siis praegusel ajal, mil kooselu on lõppenud, ei pea ei puudutatud isik ega laps enam muretsema iseenda turvalisuse pärast. Puudutatud isikule on arusaamatud avaldaja süüdistused väidetavate tema poolt täitmata jäetud kohustuste osas, arvestades muuhulgas lapse tervislikku seisundit ja sellega seotud olukorra tõsidust. Avaldaja on teadlik lapse puudulikust tervisest, kuid vaatamata sellele tegutseb ta vastuoluliselt, püüdes halvendada lapse tervist ning kahjustada puudutatud isiku psüühilist seisundit, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Puudutatud isik soovib kohtule selgitada, et poolte laps on haige. Ajavahemikus veebruar 2005 kuni veebruar 2008 põdes laps 8 korda larüngo-trahheiiti, millega kaasnes I-II astme stenoos, 2 korda esines tal mükoplasmiline infektsioon. Nimetatud asjaolu tõendab arst Marina Zagnina väljastatud tõend. Lapse tervisliku seisundit arvestades, vajab laps erilist lähenemist ning ema hoolt, kes on olnud alati lapse juures tema haiguse kulu vältel ja kes suudab adekvaatselt reageerida ning võtta tarvitusele vajalikud meetmed haigusehoogude ilmnemisel. Puudutatud isik on seisukohal, et kuivõrd avaldaja ei olnud võimeline hakkama saama terve lapsega, võivad tal tekkida raskused ülalnimetatud tervislikest probleemidest põhjustatud ägedate haigushoogude esinemisel. Last raviva arsti soovituste kohaselt vajab laps tervenemiseks viibimist ja ravi soojades klimaatilistes tingimustes, samuti karastamist ja krooniliste nakkuskollete ravimist. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis oma 3-2-1-13-07 otsuses, et vanemate õiguste võrdsuse põhimõttest tulenevalt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, mis tähendab eelkõige seda, et vanem ei või takistada teist vanemat vanema õiguste teostamisel. Siiski ei või PkS § 50 lg 4 kohaselt vanem teostada oma õigusi vastuolus lapse huvidega, see tähendab vanemate õiguste võrdsuse põhimõtet piirab lapse huvi primaarsuse põhimõte. Seoses eelnimetatud asjaoludega soovib puudutatud isik väljendada oma nördimust, sest lisaks asjaoludele, et avaldaja püüab kahjustada puudutatud isiku ja tema lapse psüühilist ja füüsilist tervist, takistab avaldaja puudutatud isikul täita last raviva arsti korraldusi keelates neil lapsega reisida väljaspool Eestit ja muuhulgas käia ravimas sooja kliimaga riikides. PS § 28 kohaselt igaühel on õigus tervise kaitsele. Tervis siinkohal tähendab nii füüsilist kui ka vaimset tervist ning on palju laiem mõiste kui haiguste puudumine. Tervis on oluline hüve sest kokkuvõttes sõltub sellest lapse inimväärne elu. Mitte lubades oma last välismaale ravile, rikub avaldaja lapsel oma õiguste ja vabaduste kasutamist. Sellisel viisil käitudes puudub avaldajal igasugune õigustus lapse põhiseaduslike õiguste piiramisel. 6 Lisaks ülaltoodule takistab avaldaja põhjendamatult lapsele Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlemist, jättes andmata oma nõusoleku vajalikeks toiminguteks. Puudutatud isik on Eesti Vabariigi kodanik ning on seisukohal, et taotledes ka lapsele Eesti Vabariigi kodakondsust aitaks see märkimisväärselt kaasa reisimisele, tuues seeläbi ka lapseni vajaliku terviseabi ning luues soodsamaid võimalusi lapse tervise parandamiseks. Kokkuvõttes soovib puudutatud isik viidata muuhulgas ÜRO lapse õiguste konventsioonile, mille sätete kohaselt vajab laps oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu erilist kaitset ja hoolt. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja takistab neil lapsega nende õiguste ja kohustuste teostamisel. EV lastekaitse seaduse § 28 kohaselt on ühest või mõlemast vanemast lahutatud lapsel õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Riigikohtu tsiviilkolleegium (3-2-1-13-07) on oma otsuses rõhutanud, et see kui detailselt vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määratakse, sõltub eelkõige menetlusosaliste vastavatest ettepanekutest ning iga konkreetse asja eripärast. Eeltoodust tulenevalt, on puudutatud isik seisukohal, et tuleb lapsega suhtlemise kord täpsemini reguleerida. Arvestades lapse vanust, psühholoogilist ja tervislikku seisundit, teeb puudutatud isik ettepaneku muuta poolte vahel kehtestatud suhtlemise kord alljärgnevalt: • Avaldajal on lubatud kokku saada lapsega iga päev ajavahemikul kell 12.00 kuni 15.
8. Lapsega kokkusaamine ja/või üleandmine avaldajale toimub kas lapse elukohas või muus eelnevalt kokkulepitud kohas; • Kokkusaamiste vahele jäävatel aegadel lubab puudutatud isik vestelda lapsega telefoni teel; • Juhul kui lapsega kokku saamine toimub väljaspool puudutatud isiku ja lapse elukohta, peab last ja avaldajat saatma kolmas isik (vastava ala spetsialist). Sellisel ajal peab avaldaja ja laps olema pidevalt kättesaadavad puudutatud isikule mobiiltelefoni teel; • Juhul kui ülalnimetatud ajal ei ole pooltest sõltumatutel põhjustel võimalik lapsega kokku saada, lepitakse kokku 24 tunni jooksul uus kokkusaamine; • Avaldajal on lubatud vaid eelneval kooskõlastusel minna lapsele kooli järgi, huviringi vms ning viia last puudutatud isiku koju; • Avaldajal on lubatud veeta aega lapsega viisil, mis soodustab lapse normaalset arengut ning ei ole vastuolus lapse huvidega; • Avaldajal on keelatud viia last kohtadesse, kus tarbitakse alkohoolseid jooke; • Avaldajal on lubatud osta lapsele asju, mille hind jääb mõistlikkuse piiri, sellisel juhul jagatakse avaldaja poolt kantud kulutused arvete olemasolul avaldaja ja puudutatud isiku vahel pooleks; • Avaldajal on kategooriliselt keelatud mõjutada last psühholoogiliselt, meelestades last puudutatud isiku vastu; • Avaldaja ei tohi põhjuseta takistada puudutatud isikul ja lapsel reisida väljapoole Eesti Vabariigi piire. • Puudutatud isikul on õigus lõpetada ühepoolselt käesolev kokkulepe, juhul kui avaldaja rikub mistahes punkti või käitub vastuoluliselt lapse või puudutatud isiku huvidega. Lepitusvetslus 27.01.2009 kell 14.00 Lepitusvestlusel jäi avaldaja oma avalduse juurde. Lepitusvestlusel selgus, et käesoleval ajal laps elab ja õpib Itaalias. Aasa Rohtla ja Sergei Lahmanovi arvates lapse elukohta ei ole vaja muuta. 7 L S pakkus avaldajale järgmist lapsega suhtlemise korda: üks kord kahe nädala jooksul toob L S last Tallinna, et avaldaja kohtuks lapsega. Üks kord kahe nädala jooksul tuleb avaldaja Itaaliasse lapsega kohtuma. Kõik avaldaja kulud seoses sõitmisega Itaaliasse maksab L S. Siis avaldaja pakkus, et võib vähendada kohtumiste arvu, kuna lapsele on raske kaks korda kuus lennata Itaaliast Tallinnasse ja tagasi. Avaldaja on nõus sellega, et last tuuakse Eestisse isaga kohtumiseks. Itaaliasse avaldaja ei ole nõus minna, sest ta ei tunne Itaaliat. Pärast seda L S pakkus, et ta võib tuua last Eestisse üks kod kolme kuu jooksul nädalavahetusteks ning Ülestõusmispüha koolivaheajal. 27.01.2009.a timunud kohtuistungil selgus, et avaldaja ja asjast puudutatud isik suhtlevad omavahel raskustega ja süüdistavad teineteist. Avaldaja väitel asjast puudutatud isik takistab avaldajal lapsega kokkusaamist. Asjast puudutatud isik ei nõustunud avaldaja väidetega ning selgitas, et ta ei tee takistusi lapsega suhtlemiseks, kuid ta ei saa ka last selleks sundida. Asjast puudutatud isik teatas, et alates 15.09.2008.a õpib laps Itaalias itaalia õppekeelega koolis. Laps räägib ja kirjutab kolmes keeles, so vene keeles, inglise keeles ja itaalia keeles. Laps tegeleb kergejõustiku ja ujumisega. Alates 10.06-10.09 oli laps iga päev mere juures. Käesolevaks ajaks on laps täiesti terve. Avaldaja teatas, et ilma psühholoogi selgituseta ja ilma selleta, et ta tutvub asjast puudutatud isiku elukaaslasega, ta ei ole valmis oma seisukoha väljendamiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et lepitusmenetlus tuleb tunnistada ebaõnnestunuks. Kohus tuvastas, et 11.05.2005 määrusega kinnitas Narva Linnakohus avaldaja ja asjast puudutatud isiku vahel sõlmitud kompromissi lapsega suhtlemise kohta. Lapse isa esitas kohtule avalduse, millest selgub, et lapse ema ei täida Narva Linnakohtu 11.05.2005 määrust ning takistab isal lapsega suhelda. Kohus algatas avalduse alusel lepitusmenetluse. Lepitusmenetluse käigus oli kohtu poolt korraldatud üks kohtuistung. Kohtuistungil lapsega suhtlemise korra osas menetlusosalisi rahuldava kompromissini ei jõutud. Avaldaja väidab, et asjast puudutatud isik takistab tal lapsega kohtumist. Asjast puudutatud isik väidab omakorda, et ta ei tee takistusi lapsega suhtlemiseks, kuid ta ei saa ka last selleks sundida. Kohus pakkus pooltele pöörduda perenõustaja poole. Avaldaja aga keeldus. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 lg 6 p 1-3 kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust, milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Kohus leiab, et lapsega suhtlemise korraldamise ebaõnnestumise on põhjustanud vanemad oma käitumise ning erimeelsustega nii omavahelise kui lapsega suhtlemise korraldamisel. Samas ei ole vanemad pöördunud omavahelise ja lapsega suhtlemise parendamise osas kvalifitseeritud abi saamiseks perenõustaja või psühholoogi poole. Kohus leiab, et vanemate vahel lapsega suhtlemise osas kokkulepet saavutada ei ole võimalik. Lepitusmenetlus tuleb tunnistada ebaõnnestunuks ja lepitusmenetlus lõpetada. 8 Lapsega suhtlemise korra muutmine Kohus ei saavutanud lapsega suhtlemise korraldamises vanemate kokkulepet. Kohus tunnistab lepitusmenetlus ebaõnnestunuks ning leiab, et 11.05.2005 määrusega kindlaks määratud avaldaja ja tema lapse suhtlemise korda tuleb muuta, sest käesoleval ajal laps elab ja õpib Itaalias ning sellest tulenevalt on endise suhtlemise korra järgimine võimatu. Kohus pöörab poolte tähelepanu sellele, et suhtlemise korraldamisel tuleb arvestada, et lapsel on keeruline alustada suhtlemist isaga, kellega ta pikemat aega ei ole koos viibinud. Kohus soovitab esilagu korraldada lühiajalisi kohtumisi, mis peaksid toimuma neutraalsel pinnal. Kohtumiste aega tuleks pikendada järk-järgult. Avaldajal on õigus lapsega kohtuda nädalavahetustel üks kord kolme kuu jooksul ning Ülestõusmispüha koolivaheajal. Lapse ema peab võimaldama isal lapsega kohtuda. Kohtumiste korraldamisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest. Vanemad võivad omavahelisel kokkuleppel suurendada kohtumiste arvu ja kestvust, arvestades sealjuures lapse soove. Kohus juhib poolte tähelepanu sellele, et vanem, kelle juures laps elab, on kohustatud kindlustama eraldi elavale vanemale lapsega kokkusaamise. Lapse eitav suhtumine ei saa olla takistuseks, et kohtumised ei toimuks. Lapsega koos elav vanem peab tegama kõik endast sõltuva selleks, et lapsel tekiks huvi eraldi elava vanemaga suhtlemiseks. Vanema õiguste muutmine Kohus ei tuvastanud, et vanema, kelle juures laps elab, senise käitumisega oleks lapse huvidele tekitanud kahju või last oleks selle vanema juurde ohtlik jätta. Seega muudatuste tegemist kummagi vanema õigustes lapse suhtes ei pea kohus vajalikuks. Sunnivahendid Vastavalt TsMS § 563 lg 7 lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks võib täitemenetluse läbi viia üksnes käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud määruse alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et kohtumääruse tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks on otstarbekas sunnivahendina kasutada rahatrahvi ning kohtutäitur võib täitemenetluse seadustiku § 183 alusel teha kohtule ettepaneku trahvi määramiseks. Kohus loeb, et käesoleva määrusega on menetlusosalist trahvi kohaldamise osa hoiatatud. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus viib lepitusmenetluse läbi ning lahendab tsiviilasja eelkõige lapse huvides. Lapse huvid puudutavad mõlemaid vanemaid. Sellest tulenevalt on lepitusmenetluse lahend nii avaldaja kui ka asjast puudutatud isiku huvides. Ülaltoodust tulenevalt, kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. 9 Kohus teeb määruse eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 563, ja
9. Natalja Losevtsova Kohtunik Kohtumäärus jõustus 19.06.2009.a Tartu Tingkonnakohtu kohtumäärusega, kusjuures Ringkonnakohus määras : RESOLUTSIOON
10. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
11. Tühistada Viru Maakohtu
12. veebruari 2009 määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 ja määrata, et A M kohtub lapse A M Eestis kevadisel koolivaheajal üks nädal ja suvisel koolivaheajal kolm nädalat; L S peab tagama lapse A M saabumise Eestisse poolte poolt eelnevalt kokkulepitud ajal ja samuti võtma lapse vastu eelnevalt kokkulepitud ajal ning lapse üleandmine toimub Tallinna lennujaamas, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
13. Lugeda kohtumääruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.
14. Tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks. 3.
15. Muuta 11.05.2005 Narva Linnakohtu määrusega kindlaks määratud A M ja tema poja A M suhtlemiskorda ja määrata, et: 3.2.
16. A M on õigus kohtuda lapse A M Eestis kevadisel koolivaheajal üks nädal ja suvisel koolivaheajal kolm nädalat. 3.2.
17. L S peab tagama lapse A M saabumise Eestisse poolte poolt eelnevalt kokkulepitud ajal ja samuti võtma lapse vastu eelnevalt kokkulepitud ajal ning lapse üleandmine toimub Tallinna lennujaamas, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 3.
18. Jätta A M nõue määrata lapse A M elukohaks tema isa, s.o A M, elukoht, rahuldamata. 3.
19. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.“ Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Hagita menetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. 10